Menomena "Friend And Foe"
(Barsuk Records, 2007)

Kolmeliikmeline eksperimentaalse rockmuusika bänd rooside linnast Portlandist. Käesoleva aasta esimestel nädalatel ilmunud multiinstrumentalistidest trio kolmas täispikk album "Friend And Foe" demontsreerib hästi, et uus aeg toob kaasa uued võimalused, vaja on vaid nutikust ja julgust. Menomena kasutab ise välja mõeldud arvutiprogrammi Digital Looping Recorder, mille ümber kogu loomeprotsess keerlebki. Arvuti pannakse mängima mõnda riffi või trummibiiti, mis kordub nii kaua, kuni kogu bänd selle peale midagi terviklikult uut loob. Nad on ise väitnud, et nad ilma selle programmita ei suudaks ealeski eksisteerida. Seega võiks Menomena hulka lugeda ka neljanda liikme.

Tänu kasutusel olevale soft´ile on kuulda läbi albumi keerukaid ja vahelduvaid trummibiite ("Duel", "West" jpt) mille ümber teised pillid oma teemat arendama hakkavad. Pillidena pole kasutusel vaid kitarr, bass ja trumm, aga ka klaver, ksülofon ning väga kihvtilt kasutatud alt- ja baritonsaksofon ("Evil Bee", "Air Aid", "Weird" jne).

Minu jaoks on plaadi tipphetk lugu "Pelican", mis algab kaebliku vokaaliga ning raskete klaveriakordidega, kuid veidi hiljem võtab juhtnööri üle laisalt mängitud ja kohati vilesse minev kitarr. See rada kannaks nagu kogu nende loomingulist potentsiaali ja jõudu, mis ka loo lõpuks ei rauge vaid järsult katkestatakse.

"Friend And Foe" puhul on palju detaile, mida kuulata. Menomena nagu püüaks mingil määral tekitada kaost, kuid ometi on miski, mis ei lase neil üle piiride valguda, teadlikult. Kogu oma keerukuses alluvad pillid ja kogu toimuv kontrollile.