Little Miss Sunshine (2006) tõestab taas, et normaalsed inimesed tunduvad esialgu veidrikena, kuna nad ei püüagi varjata oma komplekse ja vigu. Need, kes kiitlevad, ennast teistest paremaks ja edukamateks peavad, osutuvad kõige mõttetumateks. Kui hästi läheb, võivad kõik muutuda.

Kihvt vaatamine, midagi enneolematult originaalset filmi karakterites ei leia: Nietzsche´t päevade kaupa lugev ja meelega mitte sõnakestki ütlev üksildane teismeline perepoeg, kes kõiki ja kõike vihkab, kuidas-olla-võitja koolitusi lugev pereisa, enesetappu katsetanud geyst pereema vend ja siivutuid ajakirju sirviv "elutark" vanaisa, kes on oma lapselapsele, väikesele rõõmsameelsele ja veidi ülekaalulisele tüdrukule suureks eeskujuks. Tüdrukutirts loomulikult ei tea, et vanaisa pidevalt kokaiini ninna tõmbab. Suurte prillidega raamistatud silmadega väikese tüdruku unistus on saada missiks...

Veidraid situatsioone pakkuv ja lõbus film. Täitsa soovitan.