pühapäev, detsember 21

Eile Tartu Kultuuritehases

Eile õhtul toimus Tartu Kultuuritehases või Pärmivabrikus, kuidas soovite, Uus Nooruse seltskonna poolt korraldatud kontsert, kus peale kinnastes, sallides ja jopedes toimunud heliproove astusid lavale Kreatiivmootor, ÖÄK ja Kulgurid.

Läbi lumesaju jõudsin pärale Kreatiivmootori teise loo alguseks. Kultuuritehase ruumid näevad just täpselt sellised välja, nagu sa ette kujutad, kui keegi ütleb kultuur ja tehas ühes lauses. Suured, vaesed, tiba kõledad, aga täis huvitavaid inimesi ja inspireerivad.

Võibolla oligi asi nendes ruumides, aga ma sain eile esimest korda pihta, mida Kreatiivmootor ja ÖÄK endast kujutavad. Mõlemaid bände korduvalt varem live'is näinuna käis mul alles nüüd klikk.

Enam kui aasta tagasi kirjutasin Kreatiivmootorist nii:
Kreatiivmootor tekitab minus segadust. Mis ta siis on? Labane kräunumine ja originaalitsemine? Või siis midagi sügavamat ja ironiseerivat? Kreatiivmootor on minu jaoks teinud läbi päris arvestatava muutuse. Pingutatud teatraalsuse asemel on esiplaanile kerkinud muusika. Ja see oli väga meeldiv üllatus.

Väga meeldiv üllatus oli ka ÖÄK. Oma mõtteis panin neile tiitli, mida Anu Saagim ilmselt väga meeleldi kommenteeriks, aga usun, et ta nõustuks minuga - Eesti seksikaim bänd. Keset väänlevat publikut seistes olin lihtsalt lummatud. Kuigi saalis võimendus bass südamerütmi segi ajavaks massiks, haaras see mõtted enesesse.

Vist nii palju kohe, et ma ei jaksanud enam Kulgureid ära oodata. Kuigi oleks väga tahtnud...

www.uusnoorus.ee


teisipäev, detsember 16

Dahling ja uus video loole "Crystal"

Juhani playboy-stiilis basskitarrile kümme punkti!


neljapäev, detsember 11

Metsatöll ja Kukerpillid

Täna on nii tartlastele kui tallinlastele miskit.

Et siis ärge unustage - kell 21:00 palub Seksound kõiki von Krahli, kus lack of Eoins oma debüüti "Echo Group" esitleb. Tänavuse aasta kullafondi kuuluvat plaati on võimalik esitluselt hankida ja ärge unustage bändi liikmetelt autogrammi küsimast. Sellest saab rariteet iga muusikasõbra plaadiriiulil. Õhtu ajakava näeb välja umbes selline:

21.00 Algus
22.00 lack of Eoins (LIVE: esitleb albumit "Echo Group" )
23.00 Ans.Andur (LIVE)
00.00 Popidiot (LIVE)

Homme siis sama asi ka Tartus!

Täna aga kell 19:00 tasuks läbi käia Sadamateatrist, kus Metsatöll ja Kukerpillid oma minialbumit "Suured koerad, väiksed koerad" esitleb. Nad põikasid täna korraks meie stuudiost ka läbi. Mina olin puu otsas, kui pauk käis, aga mu hea kolleeg Maili Kangur esitas mõned küsimused. Head kuulamist:

Metsatöllu intekas

teisipäev, detsember 2

Pastacas pani remixid ja kaverid ühte ja sai kogumiku

Photo by Orants



Pastacas, passinimega Ramo Teder, avaldab koostöös Jaapani indileibeli Afterhours ja kodumaise plaadifirmaga Kohvirecords vahemikul 1998-2008 valminud remikside ja kaverite kogumiku.

Plaadil on Pastacas teinud oma versioone Mari Kalkuni, Jaan Tätte, Veljo Tormise, Boards of Canada ning teiste seas mõneti üllatuslikult ka iseenda vanematest paladest. Enamik lugudest on erinevatel helikandjatel varem avaldatud. Plaadil leidub ka väga värsket kraami.

Kogumiku valmimisprotsessi juures on olnud karbikujundusel tavapärasest suurem roll. Pastacas kogus koos Kohvirecordsiga vähem kui kahe aasta jooksul kokku pea 800 kasutatud plaadikarpi. Annetajateks olid sõbrad, muusikahulgilaod ning üht-teist leiti prügikastistki. Uuestisünnile suunati artistide Madonna, Manowari, Enrique Iglesiase, Celine Dioni ja paljude teiste tuntud artistide pisut tolmunud ja mõranenud plaadikarbid. Igale karbile graveeris Teder pussnoa abil ainulaadse autorigraafika, seega võib kindlalt väita, et iga „Snatsit Some Si-Si“ plaadi puhul on tegemist unikaaltaiesega.

Tavakarbi omanikel on aga oma eksemplari võimalik üles vuntsida juhindudes Pastaca õppevideost:




Albumi tasuta esitluskontserdid leiavad aset 19. detsembril kell 20.00 Tallinnas, klubis Juuksur ja 20. Detsembril kell 20.00 Tartus, klubis Maailm.

Esitlusel pakuvad Pastacale seltsi ka mahedat mp3-muusikat mängivad Galaktlan ja Hannes Praks.

Plaadi lugudevalikust ja valmimisloost on saadaval allalaetav saade ka netiraadios kohviradio.com:
http://www.kohviradio.com/shared/snatsit some si-si by pastacas ja hannes.mp3

Plaati pakuvad: Rahva Raamat, rada7.ee ja Lasering.

Edetabelite fännidele ka miskit

Napp aeg, mis mul viimasel ajal interneti jaoks jääb, lubab mul avastada siiski miskit uut. Suisa Eestimaalt. Põnevat jälgimist pakub uus muusikateemaline lehekülg kõigile neile, kes jälgivad erinevaid edetabeleid, paremaid ja halvemaid. Siin on teile tehtud kõik väga lihtsaks ning kättesaadavaks: www.hot.ee/topid

esmaspäev, detsember 1

Seksound Goes to Jubilee


Seksoundil on sünnipäev. Uskuge või mitte, aga Eesti maitsekaim plaadifirma saab 5 ning selle ajaga on jõutud oma 20. reliisini, milleks on siis lack of Eoinsi debüütplaat "Echo Group". Ümmargusi tähtsündmusi peab Seksound kahel korral, kahes erinevas linnas.

Neljapäeval, 11. detsembril tasub kõikidel tallinlastel von Krahli ja tartlastel 12. detsembril loomulikult Genialistide Klubisse end sättida.

Keskapoiste debüüti aitavad esitleda Seksoundi veteranbändid Ans. Andur ja Popidiot!

www.seksound.com

neljapäev, november 27

Peab ikka palju asju olema - MÜÜRILILLE TÄIKA TULEB JÄLLE


Džingel-tangel-jõululaat!
Genklubis 6ndal detsembril 12.00 - 16.00

Tulge taas ostma ja müüma - vähekasutatud ja kvaliteetset või isetehtud kraami (riided, ehted, raamatud ja plaadid).

Kohapeal muusika, baar ja üllatused.

Info ja registreerimine nagu ikka: myyrilill@yahoo.com


Säilitusaineteta, praktiline ja mugav:
SECOND-HAND DISKO!!!

Live: PLIXID

DJ-d:
ESTRADA
BERK VAHER
ERRKI
Algus 22.00, pilet 50.-

kolmapäev, november 26

Odessa POP saab kaheseks. Kuidas see juhtus? Räägib korraldaja Tauno Maarpuu



Nagu eelmisest postitusest selgus, saab üritustesari Odessa POP laupäeval, 29. novembril kahe aastaseks. Tähtis päev igal juhul. No, kuna Odasse POP pälvis minu tähelepanu juba esimesest üritusest peale (nimi on ju nii äge), võtsin endale õiguse ning kiusasin paari küsimusega meest, kes nende kontserdite toimumise/toimimise taga seisab. Saage tuttavaks - Tauno Maarpuu.

Tauno Maarpuul on kodus palju plaate, ta käib palju kontserditel ja kirjutab ka palju. Muusikast siis. Ta hoiab kindlat joont, ei koorma end mõttetute ja ajas devalveeruvate asjadega ning teab täpselt, mida tahab. Kogu selline suhtumine kumab välja ka Odessa POPi sarjast.


Millal ja kuidas sai sinust teadlikult melomaan, plaadikoguja?

Eks ma alguses olin ikka kassetikoguja, nagu kõik 80ndate teismelised. Esimesel kassetil (MK60) oli ühel pool Judas Priest "Turbo" ja teisel Metallica "Master of Puppets", mõlemat niipalju kui linti jagus. See oli u 1987. Sal ajal muidugi käiasin isa vinüülplaate ka, kuigi noorele hevisõbrale jäi Rock Hotell veidi lahjaks. Esimesed CD-plaadid ostsin vist 1995 . Aphex Twin "Selected Ambient Works vol 2" ja Tricky "Maxinquaye", see oli veel enne, kui cd-mängija koju tekkis...

Tööle minnes oli korraga harjumatult palju raha käes, selle viisin enamuses Shamrocki plaadipoodi Viru tänaval (kliendikaart on siiani alles!). Kassetiajal oli mõjutajaks sõber Margus, kes elas Kohilas (kus mu vanaema veel tänagi elab) ja lindistas Soome Radio Mafiast hevi- ja ka diskosaateid. Nooremalt ma olin siiski üsna keskendunud maitsega, uusi bände kuulsin ka Koit Raudsepa heviminutitest. Silmaring hakkas vaikselt laienema Nirvana ja Sonic Youth'iga.


Tartus ülikoolis käies tutvusin juba "indimeestega" (eelkõige üks mu kursavend ning tema sõbrad, kelle hulgas oli Siim Nestor, kes tol ajal oli eelkõige Prince' i fänn) , vaimustusin The Cure'ist ja läksin sügavamale Sonic Youthiga, My Bloody Valentine oli mitu aastat ainult nimi, enne kui kuulda õnnestus. See kogumine on alati üsna stiihiline olnud - peale selle, et mingite bändide puhul tundub oluline diskograafiat omada, mingit süsteemi ei ole tekkinud..


Kui hakkasid Odessa Popi korraldama, kas sul oli algselt idee, et sellest saab praeguseks kaks aastat kestnud regulaarne üritustesari?


Mitte väga kindel idee, ei kujutanud ju kohe alguses võimalusi ja praktilist poolt ette, aga kui juba 3 kontserti olin teinud, tuli nagu ind sisse ja katki jätta näis mõttetu. Tekkis ka üha uusi kontake ja mõtteid, keda kutsuda..


Mitmes kontsertkohas on Odessa Pop toimunud ja kas oskad öelda, kui palju bände on selle raames esinenud?


Kohti on olnud vist 5 (Von Krahl, Juuksur, Kuku, Genklubi, Rock&Roll). Esinejad lugesin ka üle - seni 22 väljast ja 11 Eestist.


Kas sul on reegel, et igal üritusel esineb alati keegi uus? Kui jah, kas Eestis ring koomale ei tõmbu?


See on ideaal jah, aga parajalt pika ajavahe järel on hea mõni varem käinud artist tagasi kutsuda - neid 2 korda käinuid on juba ka (nt Ladybug Transistor, Eleanoora Rosenholm, Darren Hanlon)). Eestis on ring tõesti väga koomal juba ja kontserdikorralduse murelikum osa ongi see sobiva kohaliku bändi leidmine, aga õnneks tasapisi tuleb ka uusi ja häid tegijaid peale. Nüüd, mil pelgalt
indie-popile enam ei keskendu, on ka võimalused avardunud.

Mis on kriteeriumid, mille järgi sa bände valid? Tundub, et ansamblid läbivad sinu väga kriitilise hinnangu ja oma tegemistes lähtud sa alati pigem kvaliteedist.


Ega seal mingit erilist sõela ka ei ole. Mitme seast enamasti ju ei vali. Tavaliselt see tunne tuleb hetkega, et kedagi peab kindlasti esinema saama. Kui asi juba võimalik näib, siis katsun ette kujutada, kuidas see kontserdil võiks kõlada ja paista, kogun infot ja olen muidu umbusklik. On tulnud riske ka võtta, aga õnneks on hästi läinud ja keegi alt pole vedanud... Oluliselt siis.


Kuidas tekivad kontaktid välisartistidega?


Alguses tekksid kontaktid interneti kaudu austraallastega (Darren Hanlon, Lucksmiths), siis juba edasi nende kaudu. Nad olid oma sõprade bändidele kõvasti Eestit kiitnud, siis oli lihtsam, hiljem olen ise rohkem uurima pidanud ja kutsuma. Või siis juhuslikult on olnud keegi tuuritamas ja bändid ise otsinud Eestist korraldajaid. Mõnikord ka mõni teine korraldaja pakub kedagi.


Mis on sinu kui korraldaja jaoks muutunud nende kahe aasta jooksul? No, kui sa võrdled esimest üritust eelolevaga?


Ega muud vahet polegi, kui et nüüd oskan rahulikum olla ja enam ei närveeri niipalju. Seekordne üritus veidi väiksema mastaabiga ja muidu kodusem, korraldamismured pole algusajaga võrreldavad. Esimesele Odessa Popile tuli ju vinge bänd Ameerikast (The Ladybug Transistor), kes pidi esinema väikesel Kuku laval.. ei olnud teada, kas ja kuidas ära mahuvadki ja mis asjast arvavad. Õnneks olid tüübid muhedad ja muret ei olnud.


Räägi mõnest eredast või meeldejäävast momendist mõne bändiga, kelle oled Odessa Popile kutsunud?

Eks neid hetki on omajagu..enamasti pluss-poolelt, nt:


- Belfasti bänd Oppenheimer tegi kambale eestlastele Depeche Mode baaris välja kokteilid nimega "Irish Carbomb".. mis oli nime vääriline;


- Norra müraduo MoHa ajal olid Juuksuri ja nende ülevalt naabrite Texase suhted noateral;

- Baseball esines pühapäeval, päev pärast 2007.a Rabarocki 30-le inimesele, mis oli siiski vägev;

- Senine Soome ühemehe projekt Tolbiac andis Eestis oma esimese bändi-kontserdi, mis oli ülimõnus;


- Hollandi jazz-rockarite Brown vs Brown trummaril oli tõsine hambaprobleem, tuli kontserdipäeva varahommikul saada aeg arsti juurde (läks korda ja mäng toimus).

Kuhu edasi? Energiat veel jätkub?


Pärast sünnipäeva on nüüd natuke vaikust, aga ühest „noisimast" plaanist on Rada 7-s juba vihjamisi juttu olnud – see loodetavasti saab veebruaris teoks ka. Kevade poole võib-olla üks vanakooli inglise indie-bänd tuleb külla, ei julge veel liialt reklaamida.

Energia loodetavasti naaseb soojemate ilmadega. Tahaks ikka nii popi- kui müra- kui eklektiliste pidudega jätkata. Ja mitte eriti suuremaks kasvada.

Loe pikemalt Odessa POPist siit:
http://www.hot.ee/odessapop/tutvustus/tutvustus.html

Melu.ee-sse läks lühem versioon:
http://www.melu.ee/index.php?id=5605




esmaspäev, november 24

Laupäeval Orelipoiss ja Pastacas Odessa POPi sünnipäeval‏




Sellel laupäeval, 29. novembril saab Von Krahli baaris teoks järjekordne üritus kontsertsarjast Odessa POP. Peoga tähistab kontserdisari ühtlasi oma kahe-aastast sünnipäeva. Üles astuvad seekord üksnes kodumaised artistid - teada ja tuntud trubaduurid Orelipoiss ehk Jaan Pehk ja Pastacas ehk Ramo Teder. Plaadimuusikat tantsuks ja kuulamiseks mängivad DJ Jaan Pehk, Melodija ja Kalev A.

Uksed kl 22, pilet 100.-

Kuula esinejaid:
www.myspace.com/orelipoiss
www.myspace.com/pastacas

Rohkem infot:
www.hot.ee/odessapop


kohtumiseni!

pühapäev, november 23

Ansamblil lack of Eoins ilmub debüütplaat "Echo Group"

12. detsembril rõõmustab Eesti plaadifirma Seksound kõiki muusikasõpru andes välja ansambli lack of Eoins debüütalbumi "Echo Group". Tartu Kultuuritehase hoovis asuva Ö Stuudio ruumides ning Martin Kikase (Honey Power) käe all salvestatud Viljandi juurtega indie-rocki bändi albumilt leiab 11 kordumatu käekirjaga lugu.

Plaadi esimese palana pälvis laiemat tähelepanu "Children's Society", millega lack of Eoins osales tänavuse aasta garaažibänide konkursil Coca-Cola Soundwave powered by MTV. Tihedas rebimises pandi võistlus kinni. "lack of Eoins ei vehi mingite ülipüüdlike ready-made loosungite ega eelpakendatud (indie)imidžiga, ent väljutab sellele vaatamata, või ehk hoopis tänu sellele, hämmastavalt spetsi saundi ja visiooni," kommenteerib MTV Eesti PR & Marketing manager Ingrid Kohtla. "Reipalt kavereid ja „ehedaid"rokiriffe raiuvaile saurustele võib nende saund tunduda lohakas ja „lõpetamata", samas kui vähe peenemalt tuunitud kuulmekäigud tunnevad selles ära tosinaid legendaarseid ja obskuurseid uusi ja vanu indie/post-punk/noise bände."

Konkursi Coca-Cola Soundwave powered by MTV peaauhinnaks oli muusikavideo salvestamine. Suvises Tartus ja Tallinnas filmitud video loole "Children's Society" autor on Andzei Matsukevits.

Pisikese Viljandi linna tantsurokkarite album "Echo Group" saadeti suurde linna Londonisse üle ilma tuntud helistuudiosse Abbey Road masterdamisele. Helid "keeras paika" Steve Rooke, kes lõppviimistluse teinud artistidele nagu Franz Ferdinand, Animal Collective, Jim O'Rourke, New Order, The Last Shadow Puppets, The Cure, Stereolab jpt. "Ma ei kahtle selles mehes hetkekski, isegi kui ta töötaks telemaja keldris, aga oleks teinud need plaadid, mis ta on teinud, laseks ikka tal teha," räägib Seksoundi boss Rein Fuks. "Mulle lihtsalt tundus see materjal nii hea ning olin kindel, et kui laseme Steve Rooke�il Abbey Roadis selle masterdada, läheb see veel paremaks. Ja täpselt nii see oligi. Lihtsalt sellist plaati ei ole Eestis varem ilmund ja on hea, kui oma käe paneb külge selline mees, kes on masterdanud sellist mussi juba aastast 1983. lack of Eoinsi poisid polnud keegi siis veel plaaniski. Ja mina olin 1 aastane."

2005. aastast peale tegutseva lack of Eoinsi moodustavad neli keskoolipoissi Madis Järvekülg, Kaur Kuslap, Kristjan Peterson ja Mati Tubli. "Ma ei tea, kuidas lack of Eoins sellesse suhtub, aga mulle tundub, et nende musa on miks ansamblitest The Jam, The Wire, The Clash," jätkab Rein Fuks. "Pigem selline mõnus vanakooli postpunk ja see on haruldame, et seda teevad nii noored kutid."

Plaadikujunduse autor on Tõnis Kenkmaa.

Plaadid on saadaval üle Eesti, USA's (www.tonevendor.com) jm.


Mart Niineste intervjuu @ melu.ee: http://melu.ee/index.php?id=339

Penny Lane'i intervjuu @ penny-l.blogspot.com: http://penny-l.blogspot.com/2008/06/lack-of-eoins-keeruline-punk.html#links

"Children's Society" video @ youtube.com: http://www.youtube.com/watch?v=j4RTyut9Dy4

www.seksound.com

kolmapäev, november 12

All tomorrow's parties



No, tegelikult ei ole päris nii, et ma ainult nädalavahetuste nimel elan. Aga kuidagi on viimasel ajal juhtunud, et jõuan ainult nädalalõpu üritustest kribada. Ja sel nädalavahetusel on neid õige mitu.

Vaene laupäev.


Kõige suurejoonelisem kontsert toimub laupäeval, 15. novembril suhteliselt kõledas kohas nagu seda on Trehv. Ma loodan väga, et esinevad bändid suudavad koha ka mõnuskaks kontsertpaigaks muuta. Igatahes on Tartusse oodata USA noise-rocki duot Magik Markers, sooja teevad ansamblid Stella ja Chungin & The Strap-On Faggots.

Samal ajal tutvustavad paljad mehed Kosmikutest klubis Rock&Roll oma uut plaati "Ainus, mis jääb, on Beat".


Genialistide klubis mängivad DJ-d aga indie-discot ning pannakse punkt järjekordsele Müürilille täikale - Genialistide Klubi hullud päevad! Lähemalt saab lugeda: http://myyrilill.blogspot.com/


*********

Kes aga laupäevani ei suuda kannatada, aga muusikat jubedalt tahaks, siis pimedateks, aga inspiratsiooniküllasteks õhtuteks pakun välja idee - tee ise oma bänd! Tegelt ka.

Vaata www.nokia.ee/muusika


reede, november 7

Popidiot annab tasuta kontserdi




Nonii. See nädalavahetus pakub Tartus ohtralt häid kontserte. Aga nagu mul ikka kombeks, oskan ma omi asju ajastada alati suurepäraselt ning ennast heast ilma jätta. Aga mis sellest. Kontserdid toimuvad ikka:

Täna siis Dahling koos Läti pop-rock bändiga Detlef Zoo Genialistide klubis. Detlef Zoo on siis see bänd, kes näiteks koos Kerli Kõivu ja Rulers Of The Deepiga MTV Euroopa Muusikaauhhinnad 2008 Parima Balti Artisti kategoorias osales. Selle panid siiski kinni leedukad Happyendless. Igatahes on ürituse algus kell 22:00.

Laupäeval kell 16:00 annab täiesti tasuta kontserdi Popidiot otse Tartu südames, ehk Raekoja platsil asuvas rõivapoes Motel Paradise.

Pühapäeval tasub aga jälle Genialistide klubisse minna, sest Ans. Andur koos Soome pundi On Volcanoga lõpetab novembrikuu esimese täisnädala.

Olge kohal!

neljapäev, november 6

MTV Euroopa Muusikaauhinnad 2008 on selgunud



MTV Euroopa Muusikaauhinnad 2008 gala avas veidi ärevil ja ebalev õhtujuht Katy Perry lühiversiooniga oma hitist "I Kissed a Girl". Terve õhtu pidevalt erlisi kostüüme vahetanud Perry säravaim hilp oli vast suure Barack Obama pildiga kollane läikiv kleit. Suurte, kuumade ja aktuaalsete popstaaride kõrval oli USA vastvalitud president vaieldamatult üks õhtu suurimaid tähti.

Kui oleks välja antud ka tiitel parima esinemise eest MTV Euroopa Muusikaauhindade jagamisel, oleks see kahtlemata läinud Las Vegase bändile The Killers, kes esitas oma viimase singli "Human" ja pakkus enneolematut visuaalset naudingut.

Kõige pikema ja igavama kõne preemia läheb minu poolt Bonole, kellele millegipärast anti au üle anda Legendi tiitel minu lemmikule sir Paul McCartney´le.

Selle aasta eurooplaste lemmikud on:


Kaasakiskuvaim lugu (aasta hitt):

P!nk "So What"

Coldplay "Viva La Vida"

Duffy "Mercy"

Katy Perry "I Kissed A Girl"

Kid Rock "All Summer Long"


Kontsertartisti (Headliner):

Tokio Hotel

Foo Fighters

Linkin' Park

Metallica

The Cure


Aasta rockartist (Rock Out):

30 Seconds to Mars

Linkin' Park

Metallica

Paramore

Slipknot


Aasta album:

Britney Spearsi "Blackout"

Alicia Keys "As I Am"

Coldplay "Viva La Vida or Death And All His Friends"

Duffy "Rockferry"

Leona Lewis "Spirit"


Uus artist:

Katy Perry

Duffy

Jonas Brothers

Miley Cyrus

One Republic


Videotäht:

30 Seconds to Mars "A Beautiful Lie"

Madonna feat. Justin Timberlake & Timbaland "4 Minutes"

Santogold "L.E.S. Artistes"

Snoop Dogg "Sensual Seduction"

Weezer "Pork and Beans"


Kõigi aegade parim artist:

Rick Astley

Britney Spears

Christina Aguilera

Green Day

Tokio Hotel

U2


Aasta urban artist:

Kanye West

Alicia Keys

Beyoncé

Chris Brown

Lil Wayne


Artistide valik:

Lil Wayne


Aasta artist:

Britney Spears

Amy Winehouse

Coldplay

Leona Lewis

Rihanna


Legend (Ultimate legend):

Paul McCartney


Euroopa lemmik:

Emre Aydin (Türgi)

Dima Bilan (Venemaa)

Finley (Itaalia)

Leona Lewis (Ühendkuningriik)

Shiri Maimon (Iisrael)



kolmapäev, oktoober 29

Pia Frausi kaverdatakse isegi juba USA-s

On üks muusik nimega Matt Gurley, kellele meeldib magamistoas esitada oma lemmik lugusid ja neid ühtlasi ka salvestada. Seejärel võtab ta videod kaasa oma stuudiosse, lisab sinna juurde vokaale, kitarre, vilesid ja kasvõi trumme. Seda kõike ühel eesmärgil - anda au artistidele, kelle muusikat me kõik armastame. "Ma olen impressionist. Sageli ongi minu kavatsus kõlada täpselt samamoodi nagu originaalesitaja. See on üks viis anda au artistidele," kirjutab USA-st pärit muusik Matt Gurley.

Ühe austusavalduse on Matt Gurley kinkinud ka Pia Frausile:

esmaspäev, oktoober 27

esmaspäev, oktoober 20

Killers "Human" teine katse

Täna avastasin muusikakanaleid klõpsides, et The Killers on saanud oma uue albumi "Day & Age" esimesele singlile "Human" valmis video. Lugu on täitsa äge, aga video nii väga ei lähe. Pealegi ei näe ma videos laulja Brandon Flowersi vuntse :(

The Killers - Human

reede, oktoober 10

Baby, light my fire. It´s friday!

Noh, paneme sellele hullmeelsele ja kaoseid täis nädalale punkti.

Ansambel Razorlight UK-st valmistub oma kolmandat stuudioalbumit välja andma. Nimi on uuele võsukesele ka pandud - "Slipway Fires". Ja esimene singel on koos videoga juba valmis.

Tikke on?

Razorlight - Wire To Wire


neljapäev, oktoober 9

Oasis "Dig Out Your Soul"

(Big Brother, Worner Bros. Records, 2008)

Kui saabus uudis Oasise uue plaadi ilmumisest, hakkas meedia Wonderwall-meistrite tegemiste ja ütlemiste vastu kõrgendatud tähelepanu üles näitama. Ei möödunud päevagi (siianigi), kui poleks kas või pisike uudisenupuke üleilmsesse pressi trükitud. Meeli erutavaim teade oli ehk see, kui Gallagheride vanem pool lubas bändi tegemised katki jätta ning igal mehel oma teed minna ja teha soolokarjääri.

Album "Dig Out Your Soul" on vist viimase aja kõige suuremate The Beatles´i mõjudega plaate, mida ma olen kuulnud. Ausalt öeldes ei teagi, kas olla selle peale pahane (no, kämoon, nii haledalt oma eeskujusid maha viksida on ju suisa häbematu) või hoopiski lasta end selle koha pealt lõdvaks ning lihtsalt kuulata kõiki neid paralleele, kuniks tuleb tahtmine biitlite muusika riiulist plaadimasinasse lükata.

Esimene singel "The Shock Of The Lightning" mõjus mulle kohe, sest see kõlas nii Oasis kui üldse kõlada saab: come in, come out, come, in, come out tonight", meenutades lugu (lüürika poole pealt) "Go Let It Out" ning kõike seda, mille poolest Oasis üldse kuulus on. Aga muidugi ei lähe kaua mööda, kui tulevad sõnad: magical mystery..., mis ühendab selle plaadi ja ka minu suhtumise kahte poolust - Oasis vs The Beatles.

Plaadi teine lugu "The Turning" annab esimese väga konkreetse signaali, et Oasise mehed on sel aastal olnud eriliselt Liverpooli võrratu neliku mõju all. Pala lõpetab Biitlite "Dear Prudence " kitarrikäik. Aga siiski on see lugu üks minu lemmikutest ja siin kohal tahan kiidusõnad öelda bassimehele Andy Bellile ägedate harmooniate eest.

"I'm Outta Time" on Oasise albumi peal kõige haledam rip-off ühest Lennoni ballaadist, millega ühed ropu suuga rokkarid kunagi hakkama on saanud. Rääkimata pingutatult Lennoni vokaali matkimisest, on siin mõnuga ära kasutatud loo "A Day In The Life" klaverikäiku. Noh, samas, kui sealset ära tundmise rõõmu poleks, oleks see lugu ka üks üsna igav plaaditäide. Edasi kuuleb palas "(Get Off Your) High Horse Lady" Lennoni "Give Peace a Chance" rütmikat ning "To Be Where There's Life" viib meid koos Harrisoniga Indiat ja sitarit avastama. Jne jne...

Vaatamata kõigele paneb meeldiva punkti albumile "Soldier On", mille sarnaseid lugusid oleksin tahtnud rohkem sellel plaadil kuulda. Ja vaatamata ka sellele, et suisa süüdimatult on pihta pandud The Beatles´i aegumatuid detaile, ütleksin, et "Dig Out" on Oasise viimase aja üks parimaid.

Myspace
Kodu

John Lennon - Give Peace A Chance







kolmapäev, oktoober 8

Pia Fraus käis Jaapanis...

... ja ilmselt sellest kantuna nägi Rein Fuks Popidioti ridades Klaxonsi soojendamisel välja selline:


Kümme punni!

Veel pilte
vikerkaaredsirgeks

teisipäev, oktoober 7

Klaxons @ Club Hollywood

Photo by Arno Mikkor


Peab ütlema, et Klaxons on üle pika aja ansambel, kes jättis ka veel järgmiseks hommikuks mulle mingi seletamatu hea tunde sisse. Et noh, hommikul on kohe mõnus ärgata.

Neoon riided ja igast tilu-lilu pulgakesed võib julgelt kõrvale heita. Kergemeelse peobändi imagoga britid suudavad esimesest taktist peale peo käima lükata küll, aga mitte ainult. Sinna juurde pakuvad britid tõsist muusikategemist, kindlameelset lavalist väljapanekut ning tohutut energiat, mis pole näideldud rave on stage, vaid nauditav enda poolt tehtava muusika kaifimine.

Mis mulle veel väga meeldis, oli kitarristi pluus :)

Nii, aga siit pisike intervjuu jupp enne Tallinna konsat:



Celebrity Chart: Klaxons" on MTV Eesti eetris 22. oktoobril kell 20.00

esmaspäev, oktoober 6

Müürilille täika

laupäev, oktoober 4

Coldplay "Lost!"

Coldplay kolmandale singlile "Lost!" albumilt "Viva La Vida" on valminud video. Et siis põhimõtteliselt live-video. Kui ma seda esimest korda nägin, hakkas mul poole peal pea ringi käima. Nii palju suutsin ma veel mõelda, et kuhu edasi? Kui kiireks aetakse kaadrite vaheldumine näiteks kümne aasta pärast?

Coldplay - Lost!

reede, oktoober 3

John Maus @ Genialistide klubi


Pean esiteks kohe ära ütlema, et uus Genialistide klubi on väga äge. Nagu päris klubi, piisavalt ruumi, mitu korrust ja palju kihvte inimesi. Väga meeldiv, et baarist saab osta plaate. Siinkohal soovitan kõigil, kes Leegitseva Sidruni muusikast lugu peavad, klubist läbi astuda, sest limiteeritud kogus singlit "Mao" saab sealt 50.- soetada. Mis veidi murelikuks muudam, on see WC jama, mis hakkab ära tüütama. Pool tundi ürituse ajast järtsus oodata on liigne laristamine.

Eile õhtul toodi USA-st festivali Hea Uus Heli raames kohale artist John Maus - sündis ja kasvas üles Austini linnas, Minnesotas, kuid elab, töötab ja loob muusikat Hawaiil, kus Mandri-Euroopa filosoofias doktorikraadi omava mehe põhitegevuseks on õpetada filosoofiat kohalikus ülikoolis. Laiemat tähelepanu muusikas pälvis Maus aga Ariel Pink's Haunted Graffiti ühe tuumikliikmena ja klahvpillimängijana Animal Collective'i liikme Panda Beari bändis.

John Maus suutis kella 23 ajal tekitada Genialistide klubi uksele päris soliidse piletijärjekorra. Tema eelmisest üles astumisest Tallinnas on räägitud legende ja ma ootasingi midagi võimast, kuigi kujutasin umbes ette, mis mind ees ootab.

Kahtlemata on John Maus laval olles üsna karismaatiline tegelane, tema muusika kaasakiskuv. Ja see kummastav, madal ja efektidega kajama pandud vokaal on tähelepanuväärne ja isikupärane. Ja see tohutu lavaline energia. Kisub jala tatsuma küll. Aga kauaks kuulama siiski ei naelutanud. Et järsult lõppevatele demodele peale laulmine pole minu jaoks päris see, mida ma ühelt laivilt ootaksin.


neljapäev, oktoober 2

Lost in Tallinn? Enam mitte - iSpace.com

Kui sa täpselt ei tea, kuhu minna, kui Tallinna satud, siis astu läbi uuest internetikeskkonnast. Seal räägivad natuke kuulsamad ja rohkem tuntumad inimesed, kus neile tavaliselt meeldib käia, kui nad pealinnas viibivad.

Näiteks saab uuelt leheküljelt teada, et Popidioti Hendrik Luuk armastab Tallinna vanalinnas paiknevat klubi-baari Noku ja Seksoundi korraldatud indie-pidusid. Vanilla Ninjale meeldib Von Krahl jne.

Mine tseki uut iSpace lehte siit


Ja palju jaksu Heidy Purgale uue ameti puhul. Ja head puhkust Paadamile.

Honey Power pole kuskile kadunud. Tasuta muusikat jagab hoopis

Photo by Lauri Kulpsoo


Seksound teatab, et Tartu rockansambel Honey Power toob Teie ette oma tagasihoidlikult sädeleva indiehiti "80s Party", mis on esimene singel hetkel valmivalt uuelt albumilt. Singel on säästueelarvele kohaselt tasuta allalaetav Seksoundi kodulehelt, kaasa tuleb ka elektrolik uustöötlus Soome-Eesti grupilt Popidiot.

tracklist: side A: 80's Party
side B: 80's Party (Popidiot rmx)


Kuula, vaata ja lae alla
siit

esmaspäev, september 29

Sätt Att Se

Ühel hommikul, kui olin suhteliselt alles ärganud, viskasin pilgu oma blogile ja miski tundus paigast ära olevat. Mõtlesin, et ah, lähen tööle, tee peal saab ehk pea selgemaks. Läksin tööle. Ikka sama jama - minu viimast postitust polnud. Ma olin endas ikka täitsa kindel, et ma nagu oleks hiljuti midagi kirjutanud. Igatahes selgus hiljem, et blogger oli selle lihtsalt ära korjanud. Ilmselt oli põhjuseks The Killersi lugu, mille üles riputasin.

Aeg on kiirelt lennanud... Et korraks tagasi minna, siis mõned pildid by Andrew Sneg:









Täna avastasin, et ühel minu lemmikul Rootsi bändil Dungenil on väljas uus plaat. Nimeks "4". Praegu kuulangi seda ei teagi mitmendat ringi. Aga nii äge ei tundu kui nende eelmine "Tio Bitar". Võibolla ootasin ma tiba rohkem vokaalset poolt ja vähem instrumentaalset. Oleks tahtnud jah kuidagi rohkem laulu.

Dungeni kodu


teisipäev, september 23

Momoko Pins "The Secret Part" EP

(2008)

Momoko Pins on pop-rocki ansambel Tallinnast, mille ridadesse kuuluvad mitmed tegelinskid, kes mängivad ka teistes bändides. Näiteks kitarrimees Oliver Laanet, kes teeb Diskreetse Mango Triot, Henry Vürst bassil Under Marie kambast. Viimase pundiga võib seostada ka lauljat Laura Noodaperat, kes pidanud UM-i manageri rolli. Teist kitarri väänab Allan Pilter, kes teinud koos Oliveriga noorusaegadel Eesti pop-bändi Idol. Ja trummidel Jarmo "Chopper" Nuutre, kes tagus kuulsaks Agent M-i. Praeguseks on Chopper bändist küll lahkunud kolimisplaanide tõttu. Aga see selleks.

Momoko Pins on selles suhtes päris huvitav nähtus, et nad on andnud vaid ühe laivi. Seda kunagi suve hakul Kalamajas. Pool salaja ja kutsutud sõpradele. Tahtsid proovida, kuidas see esinemine selle kambaga on. (Loe ivendist lähemalt siit.) Ja nüüd sügise hakul riputasid (tulles paljude jaoks eikusagilt) nad internetti üles EP jagu oma loomingut ning lasevad seda kõikidel tasuta oma arvutisse sikutada. Nime all "The Secret Part" hargneb lahti kuus ideede rohket lugu, üsna mõnusa ja korraliku saundiga.

Momoko Pins ei suuda minu jaoks oma EP-ga korrata seda haaravust ja energialaksu, mille nad võlusid välja sellel samal Kalamaja kontserdil. Kõige enam jääb kogu teema takerduma vokaali taha, mis mulle nii vägisi Under Marie solisti Leen Toome maneeri meenutab. Ühtlane, kindel kuid siiski ilus. Seda särtsu ja julgust, mida kuulsin lives, jääb Laural sellel EP-l kahjuks tiba väheseks.

Kuid see pisike miinus minu jaoks kaob ära kuulates instrumentaalset poolt. Momoko Pins mängib igal võimalusel taktimõõdu ja rütmiga, toob sisse pidevalt uusi teemasid, mis ei suuda siiski häirivaks muutuda. Need on kenasti kokku põimitud üheks tervikuks, vahele pikitud pisikesi heliefekte ja-vigureid.

"The Secret Part" on elurõõmus, entusiastlik ja positiivselt helge. Aga mitte kordagi naiivne. Detailideni laskumine ja pedantselt välja rihitud osad ei komista kordagi ega takista lugudel vabalt voolata ega muutuda kohmakaks.

Ja praegu ma mõtlen, kas tegu on uue Dreamphishiga?



Momoko Pins @ Myspace
(Sealt saab reliisi ka alla laadida)

Momoko Pins - Runner-Up

laupäev, september 20

Grunge Noise Indie Party


Grunge Noise Indie Party


Et siis järgmisel laupäeval saab kõvasti noisi, grunget ja isegi indiet. Ruumi saab ilmselt olema vähe, aga kes sellest ikka hoolib.

Koht: Levist Väljas
Aeg: umbes kell 22
Kes: Scarlet Scissors ja Honey Power
Erilist müra on lubanud plaadimasinast välja võluda Ingrid Kohtla.

reede, september 19

Keegi ei saanudki nuga, mis ma ütlesin.



Tundub nii, et Kopli on järgmine sihtkoht, kus hakkavad toimuma linna parimad peod. Ja mine sa tea, ehk on võimalik niiviisi veel ka mõni noor elu päästa mitte kaotada.

Kolmapäeva õhtul toimunud üritus Death by Pop läks igasti korda. Vaatamata asjaolule, et enamikke ootas järgmisel päeval pikk ja vastutusrikas tööpäev, hoidsid vähesed end tagasi ning lasid haarata muusikast, mida mängisid väga vinged DJ-d. Või ajasid sõpradega õues juttu.

Stiilipuhas Helienna baar oli järsku täis sellist rahvast, mida koha perenaine ilmselt tükk aega kohanud pole. Aga paistis, et ta oli kundedega igati rahul.

Siia ka mõned pildid, tehtud Olja poolt:


Mõned jõudsid isegi lõpuni "ärkvel" olla

esmaspäev, september 15

Popi kuuleb ka Koplis


Death by Pop

Et kui Koplis nuga ei saa, võib surma saada ka läbi pop-muusika, kui seda kütavad pealinna kõige äkilisemad ketta-käisitlejad.

17. septembril ehk juba ülehomme pannakse tuled kustu ka diskokuul keerlema kandis, kust isegi trammid ei julge edasi sõita. Aga pole vajagi. Lõpp-peatuse kõrval on kohe üks vahva baar, kus sel kolmapäeval siis nädala selgroog päris korralikult murtud saab.

Luumurdude eest vastutavad DJ-d:

teinetallinn.ee
johannes naan
tõnis hiiesalu
kaarel arb
aron urb
dj kräu
kata
jpt

Algus kell 22, pidu esimese trammini (5:10 peaks väljuma linna poole)
Pilet tühine 25.-

NB!
Eriti äge on, et baari ees õues on pehmed istmikualused, kus saab mõnusalt lösutada, kui sees palavaks kisub :)


reede, september 12

R.E.M.

Photo by Mart Reinson



Reede.
Eile esines plekkmajas, mida nimetatakse Saku Suurhalliks, legendaarne R.E.M. On küll legendaarne, see iseloomustav sõna pole siia juhuslikult kirjutatud.

Nagu enamikele inimestele, pole R.E.M. kuigi hard core lemmik. Noh, halb ju pole ka, aga nii tuliselt hea ka mitte. Vähemasti minuga on nii.
Vaatamata sellele, olen R.E.M-i tegelikult päris palju kuulanud, juba põnnina, kui mu kuus aastat vanem naabripoiss ühel kenal õhtul mulle 1991. aastal reliisitud "Out of Time" kasseti kinkis. Seal peal kõlasid lood "Losing My Religion", "Shiny Happy People", "Radio Song", "Country Feedback" jpt. Head lood kõik.

Eilsele konsale läkisn ka suht külma kõhuga. No, muidugi tahtsin neid näha-kuulda, aga ei osanud kuidagi ärevaks minna. Soojendaja bändist We Are Scientists kuulsin kahjuks ainult kolme viimast lugu, mis kõlasid täitsa ägedalt, isegi, kui tuttav plekine saund mõnusalt mööda rahvast täis saali end mugavalt lahti laotas. Oleksin hea meelega nende terve esinemise tahtnud ära näha. Aga ehk siis teine kord.


R.E.M-i lavaletulekut ei pidanud õnneks kaua ootama (Erinevalt mõni nädal tagasi Tallinnas esinenud Snoop Doggile). Ei olnud mingit staaritsemist, laskuvaid treppe ega tulevärki. Mehed tulid lihtsalt ja alustasid kohe täiel tuuril looga uuelt plaadilt "Living Well Is The Best Revenge", millele järgnes mõned aastad tagasi raadiotes leirdatud pala "Bad Day". Michael Stipe oli alguses suhteliselt sõnaaher, pikkis lugude vahele lauset "Thanks A Lot", aga laulis esimesest noodist kuni kontserdi lõpuni täiest hingest. Ja seda oli väga hea kuulda ja näha.
Stipe oli eile õhtul eriti sümpaatne, siiras ning (mul ei tule sõna meelde)...

Igatahes, mis ma öelda tahan on see, et mulle eilne kontsert väga meeldis ja ilmselt otsin oma fonoteegist R.E.M-i plaadid üles ja hakkan neid jälle kuulama. Vaatamata USA bändide ma ei tea kas kohustuslikust lausest või mis iganes repliigist: "Me tuleme USA-st, aga me vihkame oma valitsust", oli kõik kuidagi paigas, saund oli hea ja setlist üle prahi hea! Nagu lubatud, kaks tundi peaaegu katkematut mussi tuli ära ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et tahaks ära. Pidin ainult ühe korra kohta vahetama, kuna mu ees olev keskealine paarike ei saanud teineteiselt käsi lahti ega jutulõnga katkestatud. Teinekord tasuks sellistel inimestel hoida kontserdipileti raha kokku ja mõni hotellituba broneerida.



teisipäev, september 2

Bryan Adams




Head uut algust kõikidele, mis iganes see ka poleks. Kas uus kooliaasta, suitsetamisest loobumine, järjekordse Eclectica Tartusse saabumine või uued plaadid.

Tahtsin hõisata, et The Verve uus "The Forth" on täitsa hea kohe.

Eilsest on aga võimalik täitsa tasuta alla laadida värsket Eesti muusikat. Selline ansambel nagu Momoko Pins tegi EP ning pani selle netti, et kõik saaksid kuulata. Reliis kannab pealkirja "The Secret Part" ning foorumi rada7. ee keskkonnas on see valla päästnud taaskord diskussiooni kratirokk, popmuusika vs indie või midagi taolist, mille käigus on suudetud võrrelda lausa Dahlingut ja Bryan Adamsit. Ses suhtes tore lugemine vihmase ilmaga.


EP-d saab aga tõmmata siit


reede, august 29

Oasis - The Shock of Lightning



Hakkab kergeks traditsiooniks muutuma, et reedeti mõni uus video siinsesse keskkonda üles pandud saab. Jätkan siis sedapsi ka sel reedel.


On kuid ja kuid suitsu üles keeratud Oasise 6. oktoobril ilmuva plaadi "Dig Out You Soul" ümber. Et kes teeb sellele remixe, kes arvab, et Oasise uus materjal pole niivõrd pop jne. Igatahes on esimene singel koos videoga väljas ja mu meelest kõlab see nagu Oasis üldjuhul ikka kõlanud on.

Oasis - The Shock of Lightning


neljapäev, august 28

Ans. Andur, Klaxons ja Plixid ehk kui august läbi saab




Tuleb hakata jälle kirjutama lausega, et suvi saab kohe läbi... bla-bla-bla. Ja kui saabki, mis siis. Elu läheb edasi!


Esiteks tuleb hakata kiiremas korras neoonriideid ja helendavaid pulgakesi varuma ning neljapäeva hilisõhtuti vaatama MTV Eesti pealt saadet New Rave. Sest kui kaugel see oktoober enam on, kui selle kuuendal päeval saab ära kaeda selle imeliku ja uudse muusikastiili nimetuse käibele võtmise peasüüdlasi Klaxonsi. Et siis 6. oktoober klubis Hollywood näeme!

Aga enne võiks kokku saada hoopiski Tartus. 1. septembrit on heade mõtete linnas alati au sees hoitud ning sel aastal korraldatakse linnas kohe päris palju. Eelkõige veidi pisematele koolitüdrukutele- ja poistele mõeldud ürituselt saab iga õige muusikasõber omad palad kätte. Teie jaoks tuuakse kohale näiteks We Are But Man, Plixid ja Ans. Andur. On ka teisie muusikalisi üksusi, aga nende kolme pärast tasub end Tartu kesklinna ajada küll.

Linn täis muusikat:
LASTELAVA 14.00 - 17.00 - Tartu Kaubamaja mänguväljak
14:00 – 14:45 Ülenurme Laulustuudio
14:45 – 15:30 Laulustuudio Fa-diees
15:30 – 16:00 Külliki lauluaed
16:00 – 16:45 Laulustuudio Päikesekiired

Tuju tõstavad Lillepoiss ja Lilletüdruk


NOORTELAVA 16:30 - 19:00 - Tartu Kaubamaja ees

14:00 Õnneloos

16:00 Suur koolidevaheline teadmiste takistusriba ehk AARETE JAHT

16:30 - 17:15 We Are But Men

17:15 - 17:45 Plixid

17:45 - 18:30 Pärnu rockbänd DefRage

18:30 - 19:00 Lifti noorteprogramm


VABA LAVA* 16.00 - 19.00- Raekoja plats

(Kui ma plakati teisest arvutist kätte saan, riputan illustratsiooniks juurde)

reede, august 22

Kerli Kõiv ja "Põdral maja metsa sees".




Welcome to the Creepshow! Kannab pealkirja 30. augustil toimuv MTV Eesti sünnipäev. Klubisse Hollywood tuuakse otse USA-st kohale äsja oma debüütalbumi „Love Is Dead“ avaldanud ja maailmas laineid lööv Kerli Kõiv.

Kerli on nii mitmeski aspektis üsna vastuoluline: ta igatseb Eestit, aga ometi ei taha ta siin elada. Ta tahab oma muusikaga lohutada kurbasid, aga paneb plaadile nimeks „Armastus on surnud.“ Kerli on blond ja siiras noor neiu, kelle riietumisstiilist õhkub välja midagi veidrat ja isegi ehk sünget.

„Kuidas teil seal ilm on,“ küsib läbi telefoni äsja voodist tõusnud Kerli rõõmsameelselt enne, kui jõuan midagi veel öelda. Tema siiras ning avatud olek kumab välja igas tema lauses ja mõttepausis.

Minu intervjuu, mis pidi kestma umbes 15 minutit, aga venis 45-ni, käigus rääkisime nii mõnestki, aga mul oli ainult üks käsi, millega asju üles märkida ja muist jäi välja.


Kus sa hetkel oled seal USA-s?

L.A-s. Ma just ärkasin, kuna pidin käime eile ühel peol.

Loodetavasti sa väga väsinud pole.

Ei-ei. Ootasin meie vestlust väga. Mulle väga meeldib eestlastega rääkida. Ma pigem vabandan, et intervjuu algus veidi viibis.


Kui kaua sa juba tead, et tuled Eestisse ning kas olid pakkumisega kohe nõus?

Tean seda praeguseks umbes nädala ning loomulikult olin kohe nõus. Eriti hästi klappis see aeg mu enda plaanidega, kuna septembris läheb käima minu Euroopa tuur. Ja ma otsustasin vahe peal mitte tagasi USA-sse minna, vaid veedan paar nädalat Eestis. Tahan minna koju ja teha suitsusauna. Näha oma kalleid sõpru, keda ma väga taga igatsen ning perekonnaga aega veeta.


Millal sa viimati üldse Eestis käisid?

Kusjuures üldsegi mitte ammu. Jõuludel.

Kas sa USA-s olles tunnetad ka, mis moodi siinne publik sinu muusikat vastu on võtnud?

Ma nii otseselt seda ei taju, aga ema ikka räägib mulle, kui telefoni teel vestleme. Enne plaati ilmus Eesti meedias üsna palju sellist veidi negatiivse alatooniga uudiseid, et Kerli on kadunud ning ei tea, mis ta teeb. Samuti ilmusid pildid, kus ma olin roosade värvitud huultega. Aga need pildid olid ju nii vanad ning ma olen ammu muutunud. Kui inimene enam ei muutu, siis on ju midagi valesti, kas pole? Aga samas ma tegutsesin ju pidevalt. Suured asjad võtavad lihtsalt kauem aega.


Kui sa nüüd Eestisse tuled esinema, on sul plaanis midagi erilist? Tean, et taustabändi paned sa kokku kohalikest pillimeestest. Kelle kampa võtad?

Eesti kontsert ei tule väga suur. Kasutame elektroonilisi trumme ning klaverit. Ehk võtan endaga kaasa ühe taustalaulja, kes ise väga tahab Eestisse tulla. Aga jah, pillimeestega on kokku lepitud, aga eks näis, kuidas me veel neid asju lahendame. Aga peamiselt kasutan ma fonot, sest omi muusikuid pole kahjuks mul võimalik kaasa tuua. Üks laul, mis on ka albumil, tuleb esitamisele hoopis uues versioonis.


Oled sa ise varem Hollywoodis käinud ja kujutad sa ette, mis sind ees ootab?
Kujutan küll, sest olen seal kontserditel korduvalt käinud. Minu kaks väga head sõpra Kallervo Karu ja Mari-Leen Kaselaan olid need, kellega Hollywoodis päris tihti pidudel käisime. Tore koht igatahes.

Kas sa tead, et sind soojendab Evestus?

Oi, ei teadnud üldse! Oleme palju omavahel kirjutanud. Aga, wau, väga lahe! Ootan suure huviga.


Sinu albumi „Love Is Dead“ tutvustavas tekstis räägid sa korduvalt sellest, et Eestis olles olid depressiivne ning ei leidnud päris oma kohta ning USA-sse minnes tulid sellest väja. Mis teema sul selle Eestiga on?

Deprekas oli Eestis seetõttu, et siin tehakse nii paljusid asju maha. Siin on OK, et lapsele vitsa antakse, aga USA-s pannakse selle eest vangi. Aga see ei tähenda seda, et ma Eestisse halvasti suhtun, vastupidi. Ma räägin oma sõpradele palju sellest, kui ilus loodus siin on jne. Aga siinne mõtteviis minuga ei haakunud. Sel ajal, kui ma Eestis elasin tundsin,et siin peavad olema kõik ühte moodi ja erineda oli väga raske. See kõik sai alguse juba koolis. Alates klassikaaslastest direktorini välja. Et kui käid teistmoodi riides, siis on imelik ja oled pinnuks silmas. Nagu anektoodis: on põrgu, mis on täis katlaid. Ühes katlas on juudid, kellede seast üks proovib põgeneda ning kõik ülejäänud on ühendanud jõud, et teda üle serva aidata. Samas kõrval on aga katel eestlastega, kus samuti üks vabadusse põgeneda proovib, kuid kõik ülejäänud tõmbavad teda meeleheitlikult tagasi.
USA-s on inimesed avatud ning nad tõepoolest usuvad sellesse, et kõike on elus võimalik saavutada.

Rääkides veel su albumit tutvustavast tekstist, siis oled sa seal öelnud, et sinu muusika eesmärk on innustada inimesi, kellel pole läinud elus just kõige paremini, et sinu muusika peaks pakkuma lohutust ning andma lootust, et iga tunneli lõpus on alati valgus. Ometi oled sa pannud albumi pealkirjaks „Love Is Dead“, mis pole ju kuigi lootusrikas?

Hmm. Kusjuures väga hea küsimus. Aga ma oskan sellele vastata ka. See vastuolu tuleb sellest, et palad, mis plaadile said, on kirjutatud üsna pika perioodi vältel. Umbes viis aastat. Ja selle ajaga on nii mõndagi muutunud. Ja elu ongi selline, et on tõusud ja mõõnad. Üks raskemaid momente oli minu elus see, kui alustasime plaadi tegemist. Ma ei suutnud kuidagi kokkuleppele jõuda plaadifirmaga, kelle visioon minu omast erines päris palju. Ja need perioodid saidki mu albumile. Lood sellele valisime 150 laulu hulgast. Aga tulevikus ei paneks ma iialgi enam oma plaadi nimeks „Armastus on surnud“.


150 lugu on päris muljet avaldav. Nagu ma saan aru, siis sa päris ise kõiki lugusid kirjutanud pole, aga sõad on sinu tehtud. Kuidas üldse see laulukirjutamine sul käib?

Abiks oli mul sellel plaadil viis või kuus erinevat heliloojat, aga kirjutamise juures olen olnud ise. Et tavaliselt oleme stuudios akusilise kitarriga ning keegi mängib duure ning nii need meloodiad sünnivad.


Kuidas nägi välja sinu plaadi salvestamise protsess?

See oli hullumaja. Vaidlusi oli pidevalt. Pidin võitlema selle eest, kuidas mina asju nägin.Enne seda olin ju kaks aastat Rootsis, kus kirjutasin ainult lugusid. Selle aja vältel valmis tegelikult ka üks plaat, aga sellest materjalist kasvasin ma kiiresti välja ning polnud mõtet seda välja anda. Selles protsessis oligi kõige raskem aeg umbes poolteist aastat tagasi. Ma teadsin väga hästi, mida tahan, aga nii raske oli endale kindlaks jääda, pidin olema iseseisev, aga ma olen ju tegelikult nii tagasihoidlik ning võõraste inimestega ei kipu sutlema. Mind aitas mõtes, et ma ei tulnud niisama USA-sse. Ja siit ka moraal – tuleb jääda iseendaks, siis sünnivad suured asjad.

Sinu albumit „Love Is Dead“ kuulates jääb ilmselt paljudele, eriti eestlastele, kõrva laul „Creepshow“, mis räägib ühest veidrast riigist ning mille lõppu on pikitud eestikeelne lastelaul "Põdral maja". Mis on selle tagamaad?
„Creepshow“ sündis siis, kui olin saabubud just New Yorki ning külastasin ühte sünnipäevapidu, kus kõik olid supremodellid ja geid. Eestis polnud ma sel ajal midagi taolist kohanud. Elvas näiteks ei sallitud mustanahalisi, keegi polnud gei. Kõik olid vanades traditsioonised kinni. Ja see sünnipäev oli nii teine maailm minu jaoks, et hommikul ma mõtlesin tükk aega, kas see, mis Elvas on, on normaalne, või see, mis siin toimub, on õige? Peale seda läksin ühe sõbrannaga stuudiosse, kes hakkas nalja viskama, et on üks koht maailmas, mida keegi ei tea, asub see Venemaa kõrval, aga keegi seal ei käi. Eesti keelgi on siinsetele naljakas, see kõlab nagu haldjate keel. Sellest loost ei tasu valesti aru saada. Ma armastan Eestit ning räägin kõikidele, kui kaunis loodus seal on... Aga selle nalja peale lugu sündiski. Kindlasti laulan seda ka Eestis!


Räägi mulle oma stilistikast. Selles on ju ka mõneti vastuolu. Sa oled piltilus ja veidi nukulik blond tüdruk, samas värvid sa julgelt oma silmad mustaks ja sinust õhkub välja gootilikkust.

Jah, ma ise nimetangi seda stiili gooti Lolita. Aga kogu riietus, plaadiümbrised, videod on sündinud minu peas. Ja seal on tõepoolest taaskord vastuolu. Tahan olla ühest kohast naiivne, aga teisalt ka mõjuv.


Videos „Walking On Air“ tuleb see eriti hästi esile. Mis moodi nägi välja videotegemine?

Kusjuures jah, seal on mul kõrged strippari kingad, samal ajal olen kui nukk. Mulle üldse kingad väga meeldivad. Järgmisel nädalal kohtun kusjuures firmaga, kes mind kingade osas sponsoreerib ja kui kõik hästi läheb, saan endale oma kollektsiooni ning saan hakata kingi disainima. Selle video tegemine polnud eriti inspireeriv. Filmimine toimus sisuliselt rohelisel taustal. Ja kohati oli seda üsna raske teha, sest mu korsett tõmmati ikka täiesti pingule ning mul oli raske hingata. Aga huvitavam moment oli minu jaoks kindlasti see kivist voodi, mis oli päris ja mõjus väga veidralt.

Rääkides kontserditest, mis kohtades sa tavaliselt esined?

Noh, selle albumi raames meil veel kontserdid ei käi. On pisemad promoesinemised. Viimane suurem toimus eelmisel nädalal Chicagos, kus toimus pesapallivõistlus. Asi läheb lahti alles sügisel.


MTV Eesti tähistab oma teist sünnipäeva 30. augustil klubis Hollywood, kus lisaks Kerli Kõivule on erikülalisena laval Evestus. Plaadimuusikat kütavad Paul Oja ning Kert Klaus. Õhtujuhi rollis Piret Järvis.

Vt pikemalt




lack of Eoinsi video esmaesitlus





Ma olen juba ammu tahtnud seda öelda, et täna õhtul tuleb minna Polymeri! Põhjuseid on rohkem kui kaks, aga peamine on see, et täna presenteeritakse 12. korda toimuval Diletantide Avangardil ansambli lack of Eoinsi videot. Video aoutoriks mees, kes teinud koostööd näiteks Stemi ja Slide Fiftyga - Andzei Matsasukevits.

Video on iseenesest täitsa põnev, aga muusikavideona vbl mitte just kõige õnnestunum. Sest 2008. aasta üks geniaalsemaid Eestis kirjutatud lugusid Children´s Society" kaob tahaplaanile ning võimust võtab liigne filmilikkus.

Aga nagu ikka, pakub Diletantide Avangard festivali mõõtu programmi:
Stella
Maikameikers
Triophonix
Indigolapsed
Kõrgepinge Rajoon
Taavi Peterson & Üdi
Tõele näkku vaadates võib näha ükskõik mida
Kaja
RasKatarsis
Shining Moonlight Band
Rohutirtsu Surround
HRR + Vootele ego

dj-d:
Kurm (K6rgepinge Rajoon)
Käärkäsi ja Rafu (Džässiklubi)
Robert Laursoo (Džässiklubi)
Kati (Stella) ja Lauri
Martin Jõela
Daria & Cool
Kressa (Roheleek)
Robi (Mosaiik)
naftastischh (naf.)
Peekon (tnvvnüm)
Martinsookael

Pilet flaikuga: 100/ ilma 125



teisipäev, august 19

neljapäev, august 14

Radiohead with lasers

Oasis keksis mõni aeg tagasi meedias, et Coldplay ning Radioheadi fännid on koledad ja igavad. Sellega ta ilmselt solvas ka hulka enda poolehoidjaid. See selleks. Radiohead on siis valmis saanud nüüd palju elevust tekitanud videoga, mis sai pildiks kaameraid kasutamata, aga selle eest laseritega.

Kuna see video ja eriti laul väga meeldivad, tuleb leppida tõsiasjaga, et olen kole ja igav.


Radiohead - House of Cards



kolmapäev, august 13

Juuksur avab uksed. Lõpuks ometi



Olgem ausad. Suvi on peaaegu et otsas. Või siis pigem nagu polekski sel aastal alanud... Igatahes on päevad mingi aeg pikemad olnud, kui tavaliselt ning see peaks märku andma suvest küll.

Kel selle ajaga metsas, merel või erinevatel kontserditel seiklemisest soeng välja kasvanud ja moest väljas ongi viimane aeg Juuksurist läbi astuda. Mina kavatsen seda teha neljapäeval Tartus ja reedel Tallinnas.

Nimelt:

Reedel, 15. augustil Tallinnas Baaris "Juuksur" (Vaimu 1, Pika ja Vaimu nurgal) algusega kell 20.00:

JUUKSURI HOOAJA AVAMINE

Ansambel: PILVIKUD (Est)
http://www.myspace.com/pilvikud

Dj`d: Flanelli
Uims
Zet Kuus Bin

Pilet 50.-

Pidu nagu pidu ikka. Veel üllatusi:), aga need jäägu saladuseks.

Niipalju võiks veel lisada, et Juuksuri kontserdid jätkavad ka sel sügis-talvel eri stiilides muusika tutvustamist, lootes pakkuda huvitavaid ja ehedaid laivelamusi Aafrika kõrbemaastikelt kuni Kanada suurlinnadeni.

See, mis täpselt toimuma hakkab, saab lõplikult selgeks peagi, st kahe nädala jooksul ning ilmub siis www.rampade.org lehele ja myspace`i: www.myspace.com/rampadeorg

Olete oodatud,

Osasaama Bin Laadna


teisipäev, august 12

Robots Gonna Drop The Pressure



Tartus käib armastusfilmide festival TARTUFF, Gruusia ning Venemaa (ja mitte ainult) vahel sõda ning Pekingis Olümpia. Kaks viimast teemat on alates reedest haaranud enda alla kogu meedia.

Tänasest saab kuulata Franz Ferdinandi uut lugu otse internetist. Lubasid poisid kolmandale albumile tansulisemat biiti, kuid "Lucid Streams" jääb vähemasti minu jaoks tiba tuimaks ja just tantsima eriti ei kisu. Lugu saab kuulata siit.

Mina käisin vahepeal Lätis, noh, Valkas, kus laupäeval toimus üritus nimega Borderrock. Pole ammu suutnud end kohale tarida nii igavate bändidega ivendile. Tagatipuks õnnestus mul ilma igasuguse põhjuseta astuda märga ja mudasesse kraavi, mis tõttu ei suutnud ma väga palju selle õhtu parimat ansamblit Mofo kuulata. Kahju muidugi, aga külm sai võitu. Mofo on siis Läti bänd, kuhu kuulub ka Mona De Bo laulja ning kitarrist Edgars Rubenis. Festivali kodulehel kirjutatakse nende kohta nii:

Ansambli neli liiget osalevad erinevates muusikalistes projektides alates üheksakümnendate aastate keskelt – The Satellites, Piimavedaja seiklused, Kuba, Driving South, Mona DeBo jt. (Nii Kuba kui Mona De Bo on esinenud Plink Plonkil.)

Ansamblis Mofo mängib igaüks oma lemmikmuusikat, mida ei ole võimalik üheselt määratleda, kuid siiski, vähemalt lokaalses kontekstis on see popmuusika kõrgendatud tundlikkuse ja ülepaisutatud tajumusega.

Tore bänd oli.

Aga head muusikat on tehtud viimasel ajal ka Tartus. Loodetavasti õnnestub mul saada peagi Leegitseva Sidruni verivärske singel, kuid enne presenteerib Penny Lane taaskord siinses keskkonnas artisti nimega Barthol Lo Mejor:

Barthol Lo Mejor - Robots Gonna Drop The Pressure (Mylo vs Kraftwerk)