Barbariz "Auh!"
(Kohvirecords, 2006)

Lõpuks ometi leidis see plaat tee minu juurde. Paar kuud ootamist on õnneks end kuhjaga ära tasunud.

Ma ootasin seda albumit sellest ajast peale, kui Eero mulle läbi MSN-i esimese näite saatis - "Metsade keskele rajaksin talu". (Selles loos võib kuulda ka Maarini häält)

Mulle nii meeldib. Kõige juram on see, et ma isegi ei oska põhjendada, et miks see mulle meeldib. Võib-olla ei mõista ma sõnadesse panna loomade keelt või siis pigemini mõtete-eelseid häälitsusi, nagu Barbariz ise nendib.

See plaat on keeruline: justkui juhuslikult kõlavad trummirütmid, vokaalne osa ja kogu lugude kokkukõlavus ja ülesehitus. Kuulad ja koguaeg on huvitav. See plaat on lihtne: Barbariz´ile iseloomulik akustilise kitarrri-sound, juhuslikud laulusõnad, kodus salvestatud materjal. Meenutab kohati Pastacat (sama leibeli mehed). Meenutab tõenäoliselt seepärast, et ma ei oska mitte ühtegi teist näidet siia kõrvale tuua.

Õudselt meeldib ka Barbarizi plaadi juures kujundus. Sest ükskõik, mis pidi sa murrad plaadi esikaane voldiku, pole sa valesti teinud. Üks pool punane, teine roheline. Kunsti alal on mehel ju annet ja taipu ka, joonistab Postimehes karikatuure.

Aga Barbariz kõlab täpselt enda moodi ja mulle meeldib, mida mu kõrvad kuulevad. Täiesti oma nägu Eesti muusikas. Muideks, eelmisel hooajal käis Barbariz ühena kümnest Eesti bändist BUME-s meie riiki esindamas. Ma ei teagi, kuidas tal läks. Aga minu plaadimasinas läheb tal väga hästi.