kolmapäev, november 28

Deborah Harry "Necessary Evil"

(Eleven Seven Music, 2007)

Kes oli enne Madonnat? Just, see oli punk-rock ansambli Blondie kummastavalt ilus solist Deborah Harry, kelle lavalise oleku videos "Heart of Glass" praegused R´n´B pepuhõõritajad välja naeraksid. Enne muusikasse tulemist töötas ta küll Playboy Bunny´na, kuid temast ei saanud kunagi lihtsameelselt meestega flirtivat artisti, nagu oli näiteks Marilyn Monroe. Ta oli punk, eneseteadlik, kuid samas ka kohmakalt naiivne.

Praegu on Deborah Harry 62-aastane ja "rokib" edasi ja laulab ikka: what is love või don´t touch me, you´re too hot.

"Necessary Evil"on tema 5. sooloalbum, mis on täis väga häid tantsulugusid, milles on Blondie´le iseloomulikku minekut küündides kohati mõnusa
garage rockini.

Võib-olla, et eelmise plaadi ilmumisest on möödas 14 aastat, on käesoleva aasta omasse kogutud 17 lugu, mis minu jaoks on ühe plaadi jaoks palju. Ei saa öelda ka, et kõik lood on nii head, et oleks patt jätta mõni kõrvale. Ometi on siin ka päris mitu väga head pala, mille tõttu õigustab end album siiski ära. Kui see oleks minu teha, siis ma võtaksin ära pooled lood, eriti viimase ("Paradise"), mis on ehtne vanurite turvaline ja igav muusika. Ja koleda saksofoniga. Rasvaselt trükiksin nimed "Two Times Blue", "You´re Too Hot", "Dirty and Deep" ja "Necessary Evil". Hitte on siin plaadil omajagu.

Kodu
Myspace



Deborah Harry - Two Times Blue

kolmapäev, november 21

Uudiseid


Eile õhtu poole lahvatas rada7.ee keskkonnas tõeline uudispomm: Jaan Pehk ehk Orelipoiss annab välja albumi. Arvatavasti tehakse nüüd Eesti muusikas ajalugu. Albumile mahub tervelt 99 lugu. Ja kindlasti võib need südamerahuga ette ära nimetada superhittideks, kuna Pehu-Jaani looming on aastaid mööda muusikasõprade arvutied ringelnud ja paljud laulusõnad kultusfraasideks muutunud. Albumi annab välja Mortimer Snerd Records, kelle lubaduste kohaselt saavad enamik lugudest olema suisa stereos. Plaadi nimeks saab "Üheksakümmendüheksa".


Ühendus Simple Car on saanud hakkama looga "2 teist kuud", teinud endale myspace´i konto ja esitanud loo Eesti Eurovisiooni võistlusele. Lugu saab kuulata siit. Projekti taga peaksid seisma kodanikud Kõrvits ja Aesma.



Sel nädalavahetusel toimub pealinna kandis ka kaks täiesti arvestatavat live´i. Punkbänd Velikije Luki saab 25-aastaseks ja peab oma sünnipäeva 23. novembril Kultuurikatlas.

Väike ülevaade Velikije Luki´st



Sünnipäeva peab ka üritustesari Odessa POP. Tema saab aastaseks ja laupäeval (24.nov) von Krahlis. Esineb Soome pop-rocki suurnimi Scandinavian Music Group. Soojendab Under Marié. Pikka iga üritustesarjale!

Odessa POP


esmaspäev, november 19

Sensatsioon ansamblilt Dahling


Ma praegu ei teagi ühtegi teist Eesti bändi nimetada, kelle albumit nii kaua oodatud on ja mille ümber on aastaid ja aastaid räägitud. Nüüd on see kohal. Ansambel Dahling esitleb oma päris esimest kauamängivat reedel (23.november) täiesti omas võtmes. Nimelt Eesti Päevaleht Online keskkonnas: www.epl.ee/dahling. Kell 15 pange end valmis! Kontsert ise kestab umbes pool tundi ning kes "otse" jälgida ei saa, ei pea siiski väga kurvastama. Üritus võetakse linti. Plaadi üllitab tuliuus leibel Tallinn Records.

Myspace

neljapäev, november 15

Popidiot ja Pastacas


Sel reedel, 16. nov, astuvad ühel õhtul ühes kohas ehk klubis Kellele ei meeldiks Johnny Depp üles kaks Eesti-(Soome) elektroonilise muusika suurkuju Pastacas ja Popidiot.

Kes tahab pileti hinna eest veidi vähem maksta, keerake kellad reedeks väga täpseks, sest kuni kella 23.45 pääseb klubisse kolme 25-kroonise eest, peale seda tuleb lunastada juba Koidula. Uksed avatakse kl 22.

Lõpumärkusena: kui teil tuleb kunagi mõte teha klubi, siis peale väga vinge koduka kujunduse saavutamist kirjutage kasvõi kuskile nurka, kuidas klubiga on võimalik kontakti saada. Saatuslik samm.

Popidiot
Pastacas
Depp

pühapäev, november 11

Noorte hääl, vol 1

See juhtub nüüd siin keskkonnas päris esmakordselt, et väga hea muusikablogi pidaja on vaevaks võtnud ning paar rida Penny Lane´i heaks paberile pannud.


Penny Lane presents - Wilson W. Wilson Jr:


Noorte Hääl, esimene väljaanne. Genialistide Klubis reedel, 9.novembril.


24 tundi enne peo algust tehti mulle ettepanek tulla sellisele peole bändidevahelisi tühimikke plaadimuusikaga täitma. Kuna avalik DJ-tamine on minu jaoks möödanik, siis võtsin omale veel järelemõtlemisaega, kraapisin paar tundi enne algust riiulitest suht tumedatoonilise plaadivaliku kaasa ning läksin.


Esimesest kahest bändist polnud rohkem teavet kui kontserdikuulutuselt loetud tulekupaik / stiilimääratlus.

Muskaatvihm (tõlkige ise vene keelde) tuli Narvast, mis lubas varasemate kogemuste põhjal head tehnilist taset. Ehhee – erandid kinnitavad reeglit. Nemad ei osanud (veel) pilli mängida, aga tahtmist ning lauljal lavakarismat on, nii et andkem neile paar aastakest aega atra seada. Mõni uus tegija siinsesse hõredasse pätiska skenesse kulub ikka ära. Vahet pole, mis keeles.

Päälinna punt Kaja pidi olema kuulutuse järgi jazz-rock/fusion/bossa. Mhmh, aga seda eesti võtmes, mille iseloomustamiseks sobib kõige paremini herr Saatpalu väljend „ussi ajamine“. Fusioon peaks olema millegi sulam, aga neid algosakesi oli paganama raske tuvastada. Lisaks nappis esituses dünaamilisust ja õhku. Ei, see polnud paha, aga ka mitte see, mida reklaamiti.


Speed King ja Playout olid minu jaoks avajatega võrreldes juba vanad (sic!) tegijad. Mõlemad vaatavad ajas tagasi sellisel viisil, mis vanale rokipeerule heldimuspisara silma toob.

Kiirusekunnne nägin viimati suvel ja nad lähevad aiva paremaks – kidra-bass-trummid muutuvad järjest enesekindlamaks ning klahv ja hääl olid juba varem väga head.

Huvitav, kui Speed King oleks sel aastal ise parimaks noortebändiks saanud (jäid teiseks), kas neil oleks MTV auhindade jagamisel šansse olnud? Robinile muidugi edu ja head lauluvalikut „2 takti ette“ jaoks kah!

Playouti stiilist ma ei hakka kõnelema – poisid saatsid kogu repsi selle livega ajalukku ja kui läks trumm, siis lennutati pulgad takkajärele – bass- ja soolokidrast oli vaikuse saabudes järel ainult peotäis pilpaid. Tolle bassi ehitajale kompliment – niisama lõhkudes pudenes ainult pinde, aga kui tuleb trummar kirvega...


Noorte Hääle teine väljaanne eeldatavalt kahe kuu pärast sealsamas. Ehk tulevad ka Rahva Hääl ja Kodumaa?


Wilson W. Wilson Jr blogi Ajamasin

teisipäev, november 6

Seksound Goes Autumn


Käes on sügis! Tegelikult on sügis juba täies hoos, isegi esimene lumi on sadanud, miinuskraadid end tunda andnud! Seksound on sellest täiesti teadlik ja kuulutab välja järgmised kontsertesinemised loosungi all Seksound Goes Autumn. Kolmapäeval, 14. novembril Tallinnas Von Krahli teatri baaris ja laupäeval, 17. novembril Tartus Genialistide klubis jagavad meile soojust ansamblid Pia Fraus, Honey Power ja Picnic. Plaadimuusikat pakub Holger Loodus. Ürituste algus on kell 21.00 ja pilet maksab 75 krooni.

Imeilusa plakati autor Rele.


Seksound
Pia Fraus
Honey Power
Picnic

pühapäev, november 4

Praha muusikaelust...


Ansambli Dahling bassimees Juhan Saharov läks mõneks ajaks Tartust sügist otsima kihavasse Prahasse. Temo töö on lihtsalt ringi vaadata, suhelda erinevate inimestega ning tutvuda mitmeküllase eluga, mida pakub Praha. Mõndadel inimestel lihtsalt veab. Juhan kirjutas mulle, mida põnevat on ta kuu jooksul avastanud ja kogenud. Loomulikult muusikast:

Pärast kahe „Erasmuse peo” külastamist, otsustasin neile mitte kunagi enam minna – muusikavalik tuletas meelde Eesti tantsuskenet 90ndate keskel, üldse kogu atmosfäär hakkas vastu. Öötrammis koju sõites kohtusin kahe soome tudengiga Jyvaskylast, kes ütlesid, et kui mulle Erasmuse peod ei meeldi, pean nende omadel käima hakkama. Ilmnes, et ka neil oli sarnane ebameeldiv kogemus olnud. Jumal tänatud, et ma neid kohtasin, kuna sealt edasi hakkasid hargnema uued tutvused, üks huvitavam kui teine.

Niisiis, üks lahedamaid kohti on raamatupood/kohvik/klubi „Shakespeare and Sons”. See asub Vinohradska linnajaos, s.t. Praha 2-s. Prahas on kõik linnajaod nummerdatud – kesklinn on Praha 1 ja sealt kaugemal juba 2,3 jne. „Sheikis” saab peale loenguid kohvi trimbata, raamatuid uudistada ning pea iga nädal esineb seal ka mõni väike indibänd. Prahas on mitu bändi, kes on moodustatud suht kirjust rahvusvahelisest seltskonnast, palju USA ja Inglise „indieinimesi” on Praha oma elukohaks valinud. Nt Praha/USA bändid nagu The Assemblage ja The Arms and a Boy. Esimene meenutab Sigur Rosi, Oceansize`i jt unistavatel ja hüpnootilistel kitarrimassiividel põhinevat bände, nemad mängisid Sheikis, Arms and a Boy aga klubis Bordo ( Vinohradska 40 ). Viimane bänd on mõjutatud peamiselt alternatiivsemast USA indiest, millega mul suurt tutvust pole veel olnud. Midlake, Caribou, The Magnetic Fields jt on bändid mis selle grupi liikmete i-podides põhiliselt mängivad. Üldse olen aru saanud, et ameeriklastel on täiesti teine muusikamaailm, mis on seotud peamiselt USA oma turu ja muusikaringkondadega. Ei teata paljusid Briti bände, mis ei ole USA-s suureks saanud, parim näide on Suede. Samas on neil oma kultusbändid, kasvõi seesamune The Magnetic Fields.

Kahju, et Roisin Murphy end Moskvas vigastas, lootsin 2.nov siin tema kontserdile minna... ju siis tuleb kunagi hiljem, nagu ta management lubab. Olevat oma silma vigastanud ja peab terve nädala puhkama. Tahtsin näha nii teda kui kuulsat Roxy klubi, kus esinemine pidi aset leidma. Miks ma hakkasin Roisinist rääkima? Kuna ühel õhtul Shakespeare`is nägin tema teisikut... jutu käigus sai selgeks, et ta on The Arms and a Boy klahvitüdruk. Ja on nagu Roisingi iiri päritolu, kuigi pärit USA-st, Virginiast. Flanna Sheridan juhatas mulle kätte mõned väga lahedad kohad, mille määratlus on jällegi baar/pood/indieklubi. Paistab, et need kolm käivad koos: baar, teises ruumis on plaadipood ja kolmandas pisike lava indibändi jaoks. Üks selline asus näiteks Praha kesklinnas elumaja 6. korrusel. Tegu oli hiiglasliku neljatoalise korteriga, esikus baar ning tubades plaadipood ning õdus kohvik. „Plaadipoes” leidsin muide ka mitu Kohvi Recordsi väljaannet. Kohvikus istudes alustati ühes lauast äkitselt ühe 70ndate Tšehhi bändi tutvustust, mingi Praha muusik/vanamees laskis muusikat ja vahele rääkis bändi ajaloost ja muusikalisest arengust. Nagu raadiosaade. Põnev koht. Ja pani mõtlema miks ei võiks Eestis taolise kontseptiga koht olla...

Nagu mainisin, üks legendaarsemaid Praha kontserdi- ja esinemiskohti on ROXY, mis asub Praha 1-s ( Dlouha 33 ). Seal on esinenud Franz Ferdinand, Air, British Sea Power, Cinematic Orchestra jpt. Selline Von Krahli meenutav kooslus, kuna ka Roxys on oma eksperimentaalne teater olemas. Ühel õhtul esines seal Saksa poppunkbänd The Beatstakes - kuna suur osa mu ühikasõpradest on sakslased, läksid nad biitsteike vaatama ja ma liitusin nendega. Klubi oli tõesti lahe - suur aga samas õdus, laval oli hea valgustus. Bänd ise koosnes väga headest showmeestest aga muusika jättis täiesti külmaks... Ometi väga popiks saanud bänd Saksamaal, Ida – Saksamaalt oli hordide kaupa fänne tulnud vaatama. „They`re getting famous right now in Germany” oli fraas, mis andis jällegi aimu sellest, et erinevates riikides on oma suured lemmikud samas väljaspool neist midagi eriti ei teata.


Ilmeselt varem, kui keegi arvata oskab, teen Juhanist veelgi juttu. Siis tema tegemistest Eestimaal.