Ülo Külm Allan Vainola "Unenäopüüdjad":

Ülimalt tagasihoidlik ümbris peidab süga­vat sisu. Muidugi ütleb seda juba esitaja nimigi, sest reeglina on tooted, millele kirjuta­tud Allan Vainola, kestva väärtusega.

Ainult Sõpruse Puiestee puhul on amplituud olnud ebaühtlane. «Une­näopüüdjad» annab positiivse kuulamiselamu­se, kuigi on paiguti nuk­ra minoorse alatooniga, valusalt sisemusse lõikav. Ei tee pikki talveõhtuid lühemaks. Parasjagu unistav, unelev, romantiline ja mõtisklev on ta ka. Ning erinev Vennaskonna ja Sõpruse Puiestee töödest. Teekond on lühike ja konkreet­ne, kümnele loole/visandile (kõik ühtlaselt nauditavad) on eraldatud alla 35 minuti. Appi on võetud Jaak Lutsoja (akor­dion, klaver, rütmipillid) ja Tanel Liiberg (kontrabass, basskitarr). Terviksulam on maksimumiläheda­ne. Kahju, et plaadiesitluskontserdid maha magasin. Samas arvas tuttav orkestrijuht, et heliplaat on liialt lihtsakoeli­ne, tavaline, ei üllata millegagi. Võta siis kinni. Soovitaksin intelligentsemale kuulajale. Metro Luminali, Vennaskonna, Sõpruse Puiestee austajale kohustuslik ost. 4/5