esmaspäev, detsember 18

Aga kuidas siis on? Kas teha bändi, mis ei tee muud kui kavereid või siis üldse mitte teha, kui ei ole laulukirjutamise oskust? Ja milliseid kavereid? Ja milleks siis üldse bänd? Ma ka ei tea.

Mina ei teeks bändi, mis teeb ainult kavereid. Üks ühele. Ma siis kuulaksin kodus lihtsalt ja mõtleksin teiste loodule lihtsalt aktiivselt kaasa. Ja pillimäng? On ka teisi võimalusi.

8 kommentaari:

Wilson W. Wilson Jr. ütles ...

Vaat see küsimus jäigi läbi vaidlemata - milleks tehakse bändi? Üleüldse.

Penny Lane ütles ...

Ma kardan, et selle küsimuse üle ma ei viitsi vaielda. Ausalt ka. See on juba liiga diip. Hehee.

Terje ütles ...

Ma olen ses suhtes klassik: teha bändi oma lugudega, ja vahel harva, kui tuleb tahtmine või on niisama tuju, teha mõni kaver. Ja siis juba oma nägu kaver.

Penny Lane ütles ...

mhm. ma ise ka mõtlen nii. aga vastik, teinekord hakkad mõtlema igast asjade sügavamate tähenduset peale ja hakkad arvestama mingeid erandeid jnejne, siis läheb kõik sassi. vähem mõelda ja rohkem teha!

Wilson W. Wilson Jr. ütles ...

Isetegemise rõõm ikka see kõikse suurem rõõm!
Aga hukka mõista on alati lihtsam kui mõista.

Penny Lane ütles ...

On küll. Aga ei saa ka kõikidele õla peale patsutada ja öelda, oo, nii ägedad olete vmt. Kui on halb, siis on halb. Aga see vist juba läheb teemast välja. Hehhee.

Wilson W. Wilson Jr. ütles ...

Jah, selle kiitmisega tuleb kuskil piir vastu. Aga eks see oleneb ka tegijatest ja nende endi suhtumisest.

Penny Lane ütles ...

Just, nagu me eile rääkisime