PÖFF. Pimedate Ööde FilmiFestival. Ööd on tõesti pimedama, kuigi palju soojemad ja vihmasemad, kui nad sellel ajal tohiksid olla. Aga kes neid siis ikka keelata saab? Las olla. Ööd on siin mustad anyway.

Pöffi piletipaanikat polnudki sel aastal Tartus, vähemalt mis puudutab nendesse filmidesse, mida mina vaatamas käisin. Aga teistlaadset paanikat on olnud küll ja isegi väljaspool ülikooli linna. Oli see vist Jõhvis, kus filmiseansile tuli a´la 5 inimest ja esmakordselt filmi käivitanud meeste närv üles ütles ning film tagurpidi ja siis veel mitutmoodi valeti käivitati, mille peale publikunatuke saalist lahkus. Tartu Jaani kirikus leidis aset midagi samalaadset, kuigi suurema rahva hulga ees.

Igatahes võtsin eile mõnusalt koha sisse Jaani kirikus ja vaatasin ära Makedoonia-Saksamaa mängufilmi "Kontakt". Seal meeldis mulle üks korraks vilksatuv tegelane, kes oli ametilt elektrik, südamelt muusik ja talle meeldis väga teha näiteks laulvaid toole. Istud peale ja tool mängib eriti lõbusat ja entusiastlikku meloodiajuppi. Ja kujuta ennast ette seal istumas kurvalt ja mornilt, kuidagi kohatu. Kogu see film oli täis kohatusi, vahel ka kohmakusi, kuid armsaid momente samuti.

Aga veelgi entusiastlekemaid laule filmi otsast lõpuni sai aga kuulda Lutsu Teatrimajas linastunud Soome teoses "Kelle ridades seisad?" Noh, sellele lainele viis meid kõigepealt popurii õllepruulijast saaremaa valsini kohaliku filmitehniku lemmikpleilist. Kultuuri kui palju. Tekkis kohe tunne, et olen sattunud kolkaküla vanasse kultuurimajja kohalikule suvisele tantsuõhtule. See tunne polnud kuigi meeldiv. See oli kohatu.

Minu poolest oleks võinud see film aga olla täpselt poole lühem, siis oleks algusest lõpuni huvitav jälgida. Mingi moment ammendas ära, aga idee väga hea. Soome heaoluühiskonna 70ndate aastate noored, kes nägid sotsialismis ja kommunismis võimalust eralduda nn meinstriimist, vorpides muusikalises mõttes väga ühtemoodi kõlavad lööklaule.

Ööd on mustad, aga inimesi Tartu vanalinna tänavail oli sagimas sellegipoolest väga palju. Pimedatelt tänavatelt pimedatesse kinosaalidesse suunduvad hinged.