Võtsin täna õhtuks ette mõned plaadid, mida tahan läbi kuulata. Surusin oma kulunud klapid pähe, istusin laua taha, kohvi vasakul ja küpsised paremal pool läpakat, suur tekk üle tõmmatud ja jalad mu punase kuningliku tooli peal.

Esimesena käivitasin Belle and Sebastiani käesoleval aastal ilmunud albumi "The Life Pursuit". Tegelikult on mul plaadilt peaaegu pooled lood peas. Aga ma polegi seda jõudnud tähelepanelikult otsast lõpuni kuulata. Mind on Belle and Sebastiani juures alati võlunud see lõputu positiivsus, millega nad juba kümme aastat inimesi turgutanud. See on vahel kuidagi nukker positiivsus ja siis jällegi siiras ning vahetu.

Minu jaoks kõige kõnekam lugu käesolevalt albumilt on "Funny Little Frog", mida ma ka esimesena uuelt plaadilt kuulsin, kui see singlina millalgi selle aasta alguses välja lasti. Ja kui ma seda praegu kuulan, siis paneb jala ikka korralikult tatsuma ka lood "For the Price of a Cup of Tea", "Act of the Apostle", "We are the Sleepyheads" ning samuti vist singlina välja tulnud "The Blues are Still blue"...

Lihtsalt armas ja ilus, õhuline ning heatahtlik muusika, mis sobib vist oma olemuselt kõige paremini kuhugi kevadisse aega, kui kõik on alles värskelt roheline, kuid mitte toores.