laupäev, november 11

Ursula "Armastan end aeglaselt"

Kuulasin selle plaadi kaks korda läbi. Doos on käes ja ehk on isegi tunda üledoosi ilminguid. Kahju on nendest. Eelmisel aastal andsid poisid nõu, aga leian, et nad on ikka väga ühekülgsed, et kellelegi nõu anda. Võib-olla ongi sel juhul vaikselt kodus end aeglaselt armastada parem mõte.

Täpselt selline tunne on, et kui tuli mõte ja võimalus esimest korda Ursulal stuudiosse minna ja salvestada plaat, siis seda hakatigi suure hooga tegema. Mingi moment avastati, et materjali sai liiga palju (segast peksta need mehed juba oskavad). Seepärast otsustati mingi valik panna ühele albumile, aastake oodata ja teine pool pressida teisele albumile. Esinemisi ju vendadel nagu vahepeal oli, lükkasid sahka või sahistasiid puu taga, aga edasiminek on 0. Isegi tagasiminekut pole. Mitte midagi ei ole. Või on paigalseis tagasiminek?

Ja "Tiffer" pole mitte kellegi hitt, ma ei saa aru, mida muusikakriitikud nutavad, et teisel albumil antud hitile võrdset pole!!

Vaadates laseringi müügiedetabeleid, siis müüb plaat hästi. Eestis müüb hästi ka Tshikurai või mis ta oli, see paaniflöödi mees. Pilli nad oskavad mängida, just täpselt oskavad, iseasi on see, kuidas oskus kokku ja välja kõlab.

Kommentaare ei ole: