Täna hommikul mõned minutid enne 6.30 helises mu telefon. Numbrit millegi pärast ei näidanud ja kui ma läbi une lõpuks taipasin voodi kõrval lesiva ja vibreeriva telefoni järele haarata, rääkis sealt vastu mahe naisterahva hääl ja küsis rõõmsalt: "Nooh, kas täna ei lähegi tööle?" Mnjaa. See oli mu taksodispetśer. Ma magasin täna päris korralikult sisse, nii, et takso ootas kannatlikult ukse taga vähemalt veerand tundi. Kui mul minut riietumisek läks, tormasin alla ja taksojuht, kellega ma pole kunagi varem sõitnud, umbes minuvanune meesterahvas, küsis: "Kas lähme lühemat või kiiremat teed pidi?"

"Ikka kiiremat," vastasin.