Ma juba tahaksin siit ära. Hirmuga kuulan, kuidas kõrval mööblit ümber tõstetakse ning inimesi juurde koguneb. Täna on ju pühapäeva õhtu. Traditsiooniline makk põhja, pudel viina ja sõimu "sõprade" vahel. Või hakkab mu meeleolu valmistuma lihtsalt uueks töönädalaks.

Telekas sahiseb, pilt on kehv, Hannes Võrno paneb käima nobedate näppude vooru. Ega ma oma tööd kardagi, aga mis saab nädala pärast, seda ma ei tea. Ja see teeb kõhedaks. Seepärast olen veidi nukker. Ja ma ei salli ütlemist, et asendamatuid inimesi pole olemas. On küll. Mina tean väga mitut.