Täiesti tüüpiline esmaspäev on. Selle vahega, et ma pole üle poole tunni korraga saanud magada. Naaber tuli jälle koju ning muidugi mitte üksi. Kui ma hommikul natuke peale 6 tööle läksin, käis pidu täie hooga edasi ja kostus mõnustalt ergutavat ja motiveerivat venekeelset trääänzi. See mõjub alati hommikuti julgustavalt. Oi, kuidas ma olen nautima hakanud neid momente, kui seina taga käib sõim ja hirmutav, inimsööjalik naer. Igat uut nädalat tuleb alustada terve öö kestva joominguga. Küll on vaffa.