Positiivse poole pealt: mul on väga hea meel, et sukeldusin helitroop.ee külgedele. Samas teeb murelikuks asjaolu, et see lehekülg ei mõju kuigi tervendavalt rahakotile. Täna ei suutnud ma vastu panna ning tellisin lõpuks ära noorelt uppunud Jeff Buckley plaadi "Grace". Ja Oliver ütles seepeale, et igal muusikasõbral peaks see kodus olema. Noh, seda minagi.
Helitroop on üks väga hea koht. Ma pole varem leidnud netikülge, kus on nii lihtne ja mugav tellida. Ja see tekitab kiusatust veelgi. Seal kehtib reegel - kes otsib, see leiab!
teisipäev, november 14
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
.jpeg)
21 kommentaari:
Sõnake "peab" on muusikas kõige hirmsam. Mul ei ole seda plaati. Sul ka veel pole (kuigi tuleb). Meil pole tuhandeid plaate, mis võiks meie toariiulites tolmu koguda. Kas me armastame muusikat selletõttu vähem?
Ähh, muidugi mitte, mis küsimus see on. Heheheee!
Tingiv kõneviis. Mitte käskiv.
Aga nii üldiselt kaunistab see plaat su plaadiriiulit rohkem kui mõni teine plaat. Ühed ilusaimad esikaane ja tagakaane pildid läbi aegade.
Selle plaadi peaks siis kuidagi paigutama nii, et ta kenasti välja paistaks, et lisavalgustid jmt. Aga tegelikult on see väga hea plaat ka sisu poolest. Et ei jõua ära oodata, millal kätte saan.
@Oliver
Tingiv kõneviis, kuid siiski käskiv sõna. Tähenärija nagu ma olen.
Hehee!!
Aga teeme siis nii, et see plaat tõesti peab/peaks olema. Ja kui juhtub, et ei ole, ei tee see loomulikult kellestki muusikat mitte armastavat inimest.
Vaidleks veel, aga ei viitsi. Üksi kahe vastu on tavaliselt lootusetu seis kah.
Ei ole sa ju üksi kahe vastu. Keegi pole sinu vastu. Ja mis siin ikka vaielda. Muusika on hea.
On hea, selles osas vaidlema ei hakka. Ja ometi on Jeff üks selliseid halbu näiteid, kui nauditakse ja jäljendatakse lõpp-produkti, tundmata põrmugi huvi, MIKS oli tema muusika just selline? Isiklik karisma, täiuslikkusetahtlus, lihtsalt sündinud geenius? Jah, ka kõik see. Aga ka geeniused peavad millelegi toetuma. Kui võtta "Grace" (Legacy Edition) ja "Live a L'Olympia", siis teeb Jeff nende peal väga ilusa läbilõike oma mõjutustest: Nina Simone, Leonard Cohen, Hank Williams, Screamin' Jay Hawkins, Bob Dylan, Bukka White, Big Star, MC5, Led Zeppelin, Edit Piaf... Ühel muusikasõbral, kui ta Jeff Buckley muusikat armastab, VÕIKS neilt esinejatelt ka mõni plaat riiulis olla. Jeffil endal ju oli.
Mul on kõigilt, ma muidu ei ülbitseks. :) Hahaaa
Aga tegelikult. Me oleme noored inimesed. Me võiskime siiski meie kaasaegsele muusikale oma põhitähelepanu keskendada. Mina olen teadlikult suunanud just '90 ja '00 tehtud muusikale oma tähelepanu suunanud. Põhi on loomulikult olemas. Kõik, et aru saada, on läbi kuulatud. Palju muusikatriviat on peas. Aga praegu tehakse ka siiski väga head muusikat.
Õnnelik inimene - mina kuulan ja mõistan järjest vähem. Ma ei püüagi. Ja mis on uue muusika eelis vana muusika ees? Ja kuskohast algab uus? Jeff suri 10 aastat tagasi, tema looming on ajalugu, midagi juurde ei tule - vähemalt sellist, mida ta ise oleks heaks kiitnud.
MA ei saa nüüd aru enam. Nii ei saa ju üldse mitte midagi kuulata, kui üke asi meeldib, siis peavad kodus olema tema mõjutajate plaadid jne. Ega mul poleks selle vastu midagi, aga ma kardan, et rahakotil on. Miks ei võiks lihtsalt kuulata? No, andke andeks, et selle plaadi ostsin.:) Peace!
Keegi pole uuest muusikast rääkinud. Sõna oli kaasaegne ja ajalised kriteeriumid olid samuti määratletud. Jeff Buckley langeb sinna sisse. Eelised? Korralikum saund. Mulle hi-fi meeldib. Ahjaa ja sellist asja nagu LZ plaadi pealt, kus ühe loo ajal kostab basstrummi pedaali kriuksumist, sa juba Jeff Buckley "Grace'i" pealt ei leia. Säh sulle eeliseid!
Aga see-eest kiuksub bassipedaal marulahedalt Bruce Springsteeni selleaastase plaadi peal :P.
Aga millest see küsimus teemal "uus" - rääkisin ühe tuttavaga värskest muusikast (ta valdab seda teemat päris hästi) ja tõin andekuse kirjeldamise näiteks Jeff Buckley. Ta ei olnud seda nime kunagi kuulnud...
@Inga - head plaadid on sellepärast ka head, et nende üle on võimalik vaielda. Summeri/MihkelM teemas seda juba ei kohta.
Seda muidugi, kes mida heaks peab, üldiselt meie arvamused paljuski ju kattuvad, aga mul jäi selline tunne lihtsalt, et ostes selle plaadi, peaksid olema mul veel ports muid asju. Aga nagu mu üks sõber ütles: muusika kogumist on alati hilja alustada.
Ei-ei, Inga, ma ei pidanud mitte sind silmas, kui need mõjutajad jutuks võtsin. Lihtsalt üldine suundumus on selline. Bluusis on samasugused poolmüütilised tegelased Stevie Ray Vaughan ja Robert Johnson ning maru tüütu on pidevalt seletada, et nemad ei ole teps mitte antud stiili algus ja lõpp.
Ja sul on jälle jutus sõna "peaks"... Sunduslikult ei saa muusikat nautida, sellepärast ma seda sõna muusikast rääkides väldingi. Aga jäägu see sõnake siis minu isiklikuks paranoiaks.
Jah, sellega ma olen küll nõus, et omistatakse mingitele tüüpidele mingi stiili suuresindaja tiitel, aga see alati ei tähenda ka, et seda kuulata ei võiks. Aga teeme siis nii, et unustame sõna "peaks" ära ning kasutame selle asemel "soovitma", "võiks" jne.
Ja pekki. Ei jõua enam ära oodata, millal plaadid kätte saan. Juba nädal olen oodanud :P
Postita kommentaar