Uued pärlid suures muusikameres

Momoko Pins

Jämedalt öeldes võib Eesti bändid jagada kahte tulpa. Ühest leiame need, kes reklaamivad oma tehtud muusikat ja sinna juurde kuuluvat üsna aktiivselt: kirjutavad pressiteateid väiksemagi liigutuse peale, postitavad tekste suhtluskeskkondades, saadavad kirju sõpradele jne. Teise gruppi kuluvad aga inimesed, kes on on pigem tagasihoidlikud, palju ei räägi ja kõrvalt vaadatuna ei tee suurt nagu midagi. Ainult mõned lähemad tuttavad on asjade käiguga natukenegi kursis. Kumb siis parem on? Kas äge pealetung, vaba väljaelamine või salajane roosa magamistoa unistus sellest, et äkki keegi ühel ilusal päeval märkab mu annet ja siis on mu südametunnistus puhas, et mina ise ennast pole peale pressinud? Ilmselt ei saagi nii küsida ja kui saab, siis mina sellele vasata ei oska.

Reedel, 30. mail, toimus arhitektuuribüroos Kauss väikest viisi kinnine kontsert, kuhu olid oodatud peaosaliste sõbrad ja tuttavad. Põhjus üks - tuliuus ja värske ansambel Momoko Pins korraldas oma sõprusansambliga rasKatarsis nn prooviesinemise.

Kalamajas asuv büroo oli ühek õhtuks muudetud hubaseks kontsertpaigaks, kohale veetud hulgaliselt tehnikat ja otseloomulikult ei puudunud ägedad DJ-d, kelle repertuaarist jäid kõige enam kõlama Morrissey kustumatud hitid. Kohale tulnud inimesed tundsid end hästi ja kõik toimis meeldivalt. Tulevikus ootan kasvõi kõrval asuvate majade elanikonna kiuste uusi kontserte või tantsupidusid.

Esimesena astus lavale kolm kuud proovis tulist tööd ja vaeva näinud viieliikmeline Momoko Pins, mis koosneb mõnest juba teatud pillimehest: kitarril ja sündil Oliver Laanet (Diskreetse Mango Trio, ex-Idol), trummidel Jarmo "Chopper" Nuutre (Plastic Whore, ex-Agent M), imeilusal lauluhäälel Laura Noodapera, kitarril kantrimees Allan Pilter (ex-Idol) ja bassil Henry Vürst (Under Marie).

Momoko Pins kandis ette kuus lugu, mis kõik olid rütmiliselt väga mitmekesised, kuvades kord silme ette natuke Tartu Popi ja Roki Instituuti, Coldplayd, The Sundaysi ja lisaks veel igasugu fragmente siit ja sealt. Kellele meeldib Belle&Sebastian ja Cardigans näiteks, siis järgmisele Momoko Pinsi livele tasuks minna. Pop-rock, kaasahaaravad kidrakäigud ja puusa nõtkuma panevad trummibiidid. Oli tunda, et Momoko Pinsi lood ei sünni kuigi juhuslikult, vaid eesmärgiga pakkuda pidevat vaheldust. Esimese etteaste kohta üllatavalt kindlakäeline ja valmis. Nii lood kui lavaline olek. Olen fänn.

Pärast tekkis küsimus, et miks nad ometi ei kuulutanud välja nn päris esinemise, piletiga ja puha. Oleks võinud täitsa vabalt.

Peale pisikest DJ etteastet täitus suviselt palav ruum karge islandiliku saundiga. Trumm, kitarr ja bass genereerisid vaikselt hämarduma hakkava päeva saateks katust ära viivaid helisid, et tahad ainult istuda ja kuulata. Postrock-eksperimentaal-instrumentaal-ansambel (:)) rasKatarsis on tegelikult koos käinud juba päris mitu head aega, aga esinenud nad millegipärast kuigi palju pole. Ja kui ma ei eksi, siis reedel oli alles teine kord. Jälle tekkis küsimus, et miks ometi??

rasKatarsis on Urmo Mets (kitarr), Lauri Eltermaa (trummid) ja Kaur Talpsep (bass ja poogen).

Ja seal ma siis istusin ja mõtlesin, kui palju on Eestis väikeseid peidetud pärleid, kelle elustav energia ainult pisikeste seltskondadeni jõuavad. Aga hea, et neid leidub. Tahan veel!


rasKatarsis @ Last.Fm