Nii-nii.
Plink-Plonk, Plink-Plonk on sõnapaar, mis annab märku, et suvi pole enam kaugel. Nagu kuldnokk kevadel. Plonk tuleb sel aastal viiendat korda, seega on tegemist esimese ümmarguse sünnipäevaga. Et siis nagu pidulikum värk. Seks puhuks on korraldajad lubanud senisest veidi erinevat suunda ja mis peamine, 18. juulil läheb Tartu laululava muruosal lahti tõeline pasunahullus. Mis see pasunahullus siis õigupoolest on? Seda saab teada vist ainult Plink Plonki külastades.
„Eks me jälle laiendame veidi piire. Seekord tuleb veidi jazzilikum,“ räägib peakorraldaja Lauri Liivak, kes kergitab esialgu saladuskatet kuuelt esinejalt ja lubab veel vähemalt nelja, kellest osade puhul lõplik valik veel tegemata. Nagu tegijad juba eelnevatel aastatel öelnud on, pole bändide valikul oluline mitte mingi kindla stiili sisse mahtumine, vaid bändi headus ja et asi kutsujatele endile meeldiks.
Et korraldajatel jagub tahtmist ja järjekindlust hea muusika maale toomiseks, näitab see, et pärast kolm aastat kestnud pingutusi on Inglismaalt kohale saadud sealne pööraste pasunapoiste kollektiiv Counterpoint.
Plink-Plonk, Plink-Plonk on sõnapaar, mis annab märku, et suvi pole enam kaugel. Nagu kuldnokk kevadel. Plonk tuleb sel aastal viiendat korda, seega on tegemist esimese ümmarguse sünnipäevaga. Et siis nagu pidulikum värk. Seks puhuks on korraldajad lubanud senisest veidi erinevat suunda ja mis peamine, 18. juulil läheb Tartu laululava muruosal lahti tõeline pasunahullus. Mis see pasunahullus siis õigupoolest on? Seda saab teada vist ainult Plink Plonki külastades.
„Eks me jälle laiendame veidi piire. Seekord tuleb veidi jazzilikum,“ räägib peakorraldaja Lauri Liivak, kes kergitab esialgu saladuskatet kuuelt esinejalt ja lubab veel vähemalt nelja, kellest osade puhul lõplik valik veel tegemata. Nagu tegijad juba eelnevatel aastatel öelnud on, pole bändide valikul oluline mitte mingi kindla stiili sisse mahtumine, vaid bändi headus ja et asi kutsujatele endile meeldiks.
Et korraldajatel jagub tahtmist ja järjekindlust hea muusika maale toomiseks, näitab see, et pärast kolm aastat kestnud pingutusi on Inglismaalt kohale saadud sealne pööraste pasunapoiste kollektiiv Counterpoint.
Plink Plonki tegijate maitsele vastavalt pole muidugi tegemist traditsioonilise brass- kollektiiviga. St. Albanist pärit pasunapoisid käsitsevad oma pille ning segavad klassikalist puhkpilli - ja juudi rahvamuusikat metal’i ja funkiga kokku viisil, mis mõnel ortodokssel bigbändide austajal suure tõenäosusega jalad alt viiks.
St. Albanist 500 kilomeetri kauguselt Dublinist saabub Tartusse psühhedeelse indierocki bänd The Brothers Movement, kelle tihedaid kitarripartiisid ja vokaali on võrreldud The Velvet Underground’i ja My Bloody Valentine’iga.
Tunduvalt rahulikumaid helisid esindab Islandi pop-eksperimentalist Kira Kira, kelle muusika on ettearvamatu dialoog elektro-akustika ja meloodilise popi vahel ning kõlab kokku nagu ilus põhjamaiselt karge unistus, mida on võimatu meeltest välja pühkida.
Ühe jalga Eestimaale toob esinejate nimekirja kitarrist Jaak Sooääre ja tema sõprade rootsi bassimängija Thommy Anderssoni ja taani trummari Karsten Mathiesseni kümmekond aastat tagasi Kopenhaagenis sündinud põhjamaade jazzrocki fenomen Dynamite Vikings. See on üsnagi raskesti verbaliseeritav ja sürreaalne kooslus, kelle muusikast võib leida kõike, mis on ebatraditsiooniline ja esitab väljakutse peavoolu muusikale.
Plink Plonkil traditsiooniks saanud „hullu kahemehe bändi“ kategoorias astub üles Tallinna noise doom duo Talbot, kes on Eesti undergroundis viimastel aastatel tublisti ja kõvasti ringi mürgeldanud ning rohkelt elevust ja kõneainet tekitanud. Peasüüdlased on bassi-, sündi- ja laulumees Magnus Andre, kes on lisaks tegev bändides Leech ja Melmac ning laulev trummar ja arvutivirtuoos Jarmo „Chopper“ Nuutre, tuntud ka projektist Plastic Whore.
Head ja eestimaist esindab ka diskopunki kollektiiv Chungin & The Strap-On Faggots, mis on üks pöörasemaid nähtuseid, mis Eesti undregroundis viimasel ajal pinnale kerkinud. Bändi frontman, hüperaktiivne Dancing Queen & Tambourine Chungin on näiteks tunnistanud, et oma ema sünnipäeval ta selle bändiga ei mängiks, sest kole piinlik hakkaks.
Aga pange nüüd hästi tähele:
Plink Plonki tavapärane soojendusüritus kujuneb sel aastal aga eriti pikaks, sest 24. aprillil avab Tartus endise Wilde pubi majas uksed Plink Plonki klubi. Avaõhtu sisustab Jääboiler ning sellele järgneva õhtu HU?. Alates 28. aprillist astuvad järjestikustel päevadel üles Estraadiraadio, Chalice, StereoChemistry ja Popidiot.
****
Aga nüüd ka midagi olevikust:
Vot nii!
St. Albanist 500 kilomeetri kauguselt Dublinist saabub Tartusse psühhedeelse indierocki bänd The Brothers Movement, kelle tihedaid kitarripartiisid ja vokaali on võrreldud The Velvet Underground’i ja My Bloody Valentine’iga.
Tunduvalt rahulikumaid helisid esindab Islandi pop-eksperimentalist Kira Kira, kelle muusika on ettearvamatu dialoog elektro-akustika ja meloodilise popi vahel ning kõlab kokku nagu ilus põhjamaiselt karge unistus, mida on võimatu meeltest välja pühkida.
Ühe jalga Eestimaale toob esinejate nimekirja kitarrist Jaak Sooääre ja tema sõprade rootsi bassimängija Thommy Anderssoni ja taani trummari Karsten Mathiesseni kümmekond aastat tagasi Kopenhaagenis sündinud põhjamaade jazzrocki fenomen Dynamite Vikings. See on üsnagi raskesti verbaliseeritav ja sürreaalne kooslus, kelle muusikast võib leida kõike, mis on ebatraditsiooniline ja esitab väljakutse peavoolu muusikale.
Plink Plonkil traditsiooniks saanud „hullu kahemehe bändi“ kategoorias astub üles Tallinna noise doom duo Talbot, kes on Eesti undergroundis viimastel aastatel tublisti ja kõvasti ringi mürgeldanud ning rohkelt elevust ja kõneainet tekitanud. Peasüüdlased on bassi-, sündi- ja laulumees Magnus Andre, kes on lisaks tegev bändides Leech ja Melmac ning laulev trummar ja arvutivirtuoos Jarmo „Chopper“ Nuutre, tuntud ka projektist Plastic Whore.
Head ja eestimaist esindab ka diskopunki kollektiiv Chungin & The Strap-On Faggots, mis on üks pöörasemaid nähtuseid, mis Eesti undregroundis viimasel ajal pinnale kerkinud. Bändi frontman, hüperaktiivne Dancing Queen & Tambourine Chungin on näiteks tunnistanud, et oma ema sünnipäeval ta selle bändiga ei mängiks, sest kole piinlik hakkaks.
Aga pange nüüd hästi tähele:
Plink Plonki tavapärane soojendusüritus kujuneb sel aastal aga eriti pikaks, sest 24. aprillil avab Tartus endise Wilde pubi majas uksed Plink Plonki klubi. Avaõhtu sisustab Jääboiler ning sellele järgneva õhtu HU?. Alates 28. aprillist astuvad järjestikustel päevadel üles Estraadiraadio, Chalice, StereoChemistry ja Popidiot.
****
Aga nüüd ka midagi olevikust:
Bedwettersi debüütalbum "Meet The F#cking Bedwetters" ilmub juba aprilli lõpus Rootsi plaadifirma TCM/I Can Hear Music alt. Natuke küpsemaks ja vanemaks saanud poisid filmisid täna Stockholmis videot plaadi avasinglile "Long.Some.Distance".
Video režissööriks on tuntud Rootsi muusikavideote meistri Jonas Åkerlundi kauaaegne assistent ja monteerija , Eesti päritolu Henrik Hanson, kes on koostöös Åkerlundiga teinud auhinnatud videosid sellistele staaridele nagu Madonna, Rolling Stones, P!nk, James Blunt, Rammstein jt.
"Long.Some.Distance" video süžeelt ei soovinud Hanson veel saladuseloori kergitada, kinnitades vaid, et sellest tuleb ülistiilne mustvalge vaatemäng.
Bedwettersi kauamängiva "Meet the f#cking Bedwetters" esitluskontserdi otseülekannet rockiklubist Tapper .
Vot nii!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar