Pole vahet, kas esmaspäev tuleb sinine, teisipäev ning kolmapäev tiba hallikad. Peaasi, et reede on käes. Ja see reedeõhtu oli Tartus hea: ilm lubas õhtulgi veel lühikesed püksid jalga tõmmata, avati uus klubi Plink Plonk ja Genialistide klubis toimus Jazz Lessons.
Tuleb tunnistada, et klubi Plink Plonk on äärmiselt sümpaatne koht. Teate ju väga hästi, mis õhkkond valitseb suvisel festivalil. Midagi sellist leidis sealt ka reedel (ja ka laupäeval). Nagu Lauri Liivak intervjuus mainis, on vanasse raamatupoodi veetud korralik tehnika ja valgus. Lava tundus ka, et on piisavalt suur ja kõrge. Mida enam ma seal viibisin, seda rohkem hakkas see meenutama mulle kaduviku teed läinud paika Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp, just saali kuju ja aknalaudade poolest, kus sai istuda. Ja istepinke seal saalis rohkem polegi.
Publik oli reedel suhteliselt kirju. Oli neid, kes tulid uut kohta kaema ja oli ka neid, kes tulid peamiselt Jääboilerit kuulama. Laupäeval oli märgata juba tiba teistsugust rahvast, esines ju HU?. Nägin HU?-d esimest korda live'is ja jäin nähtu-kuulduga väga rahule. Väga tugev esitlus ja see, kuidas Hannaliisa Uusma laulab, on lihtsalt nauditav. Puhas rõõm. Ainuke ämber, kuhu HU? sel õhtul astus oli kaver. Austusavaldus Kare Kauksile. Just. See oli Mahavoki "Mägede hääl", mis ära tehti. Uusmaa on võibolla ainus Eesti laulja, keda ette kujutada Kauksi lugusid tegemas, aga polnud veenev. Liiga suur amps. Muidu väga viis. Live oli suht pikk ja hoogne, ega hinge väga tõmmata saanudki. Lõpuks hakkasin millegipärast aina enam tundma tundma, et nüüd oleks vaja peale kuulata ühte korralikku kitarribändi.
Aga aitab lobast. Vaataks pilte hoopis nüüd.
Spetsiaalselt siinse blogi jaoks jäädvustas hetki ühest sumedast õhtust Tartus mitmest küljest andekas Mammut.
Kõigepealt klubi PLINK PLONK:
Tuleb tunnistada, et klubi Plink Plonk on äärmiselt sümpaatne koht. Teate ju väga hästi, mis õhkkond valitseb suvisel festivalil. Midagi sellist leidis sealt ka reedel (ja ka laupäeval). Nagu Lauri Liivak intervjuus mainis, on vanasse raamatupoodi veetud korralik tehnika ja valgus. Lava tundus ka, et on piisavalt suur ja kõrge. Mida enam ma seal viibisin, seda rohkem hakkas see meenutama mulle kaduviku teed läinud paika Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp, just saali kuju ja aknalaudade poolest, kus sai istuda. Ja istepinke seal saalis rohkem polegi.
Publik oli reedel suhteliselt kirju. Oli neid, kes tulid uut kohta kaema ja oli ka neid, kes tulid peamiselt Jääboilerit kuulama. Laupäeval oli märgata juba tiba teistsugust rahvast, esines ju HU?. Nägin HU?-d esimest korda live'is ja jäin nähtu-kuulduga väga rahule. Väga tugev esitlus ja see, kuidas Hannaliisa Uusma laulab, on lihtsalt nauditav. Puhas rõõm. Ainuke ämber, kuhu HU? sel õhtul astus oli kaver. Austusavaldus Kare Kauksile. Just. See oli Mahavoki "Mägede hääl", mis ära tehti. Uusmaa on võibolla ainus Eesti laulja, keda ette kujutada Kauksi lugusid tegemas, aga polnud veenev. Liiga suur amps. Muidu väga viis. Live oli suht pikk ja hoogne, ega hinge väga tõmmata saanudki. Lõpuks hakkasin millegipärast aina enam tundma tundma, et nüüd oleks vaja peale kuulata ühte korralikku kitarribändi.
Aga aitab lobast. Vaataks pilte hoopis nüüd.
Spetsiaalselt siinse blogi jaoks jäädvustas hetki ühest sumedast õhtust Tartus mitmest küljest andekas Mammut.
Kõigepealt klubi PLINK PLONK:
Siis väike jalutuskäik ja Genialistide klubi, kus Jazz Lessonsi ainsa live-esinejana astus üles ansambel Superliustik. Tegemist siis instrumentaalbändiga, üks vasakukäeline, üks paremakäeline kitarrist, bassimees ja trummar. Kidrakäike lendas lavalt rahva sekka päris vihaselt. "Üritab Jimi Hendrixit teha", ütles üks mu sõber. Võib-olla tõesti :)
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar