Anu Saagim nagu Avril Lavigne . Foto by
Enne ja pärast Eesti muusikaauhindade jagamist (1. arprillil Pärnu kontserdimajas) on olnud nii minu sõprade seas kui ka avalikes foorumites sellealaseid diskusioone, lahmimist ja kibestunud kriitikanooli.
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poolt üsnagi kiivalt saladuses hoitud 200-liikmelise źürii otsused on tagajalgadele ajanud muusikud, kriitikud, muusikasõbrad ja-vaenlased. Eelkõige on tule all teema: kes siis on need 200 inimest (suur osa aktiivselt kirjutavaid muusikakriitikuid jäeti välja)? Justnagu igihaljas küsimus: kes on need inimesed, kes keskerakonda toetavad? Nad on, aga keegi ei tea kedagi, kes neid tunneks jne.
Aga ikka öeldakse, et Eesti on nii imeväike, et kõik "teretavad" kõiki? Veel väiksem on praegu õitsele puhkenud muusikamaastik. Nagu pole siinsete ruutmeetrite piires võimalik toota mitte ühtegi staari, nii vist ei ei tulegi ühtegi päris lõpuni tõsiseltvõetavat "organisatsiooni", kelle valikuid lõpuni respekteeritakse - kes on isehakanud, liiga peene või ühtepidi kaldu maitsega.
Välja jagatavad auhinnad panevad enamikke meist üleolevalt nina kirtsutama ja vihaseid kommentaare kirjutama. Isiklike lemmikute väljajäämine kasvatab vaenu võitjatesse.
Millal ja kas me jõuame sinnamaani, et auhindu ei anna üle Anu Saagim või meer Viisitamm? Et meil oleks auhind, mis ühele tõsisele muusikule ka midagi enamat tähendab/võimaldab, kui paar teleminutit varastada? Üks plaan mul on. Ja tegelikult meeldis mulle ka mu ühe sõbra mõttekäik, et korraliku auhinnagaala võiks korraldada rada7 koostööd Mudamusicuga. Seniks aga küsimus: kes oleks praeguses olukorras autoriteet, kelle arvamus ka midagi maksaks??
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poolt üsnagi kiivalt saladuses hoitud 200-liikmelise źürii otsused on tagajalgadele ajanud muusikud, kriitikud, muusikasõbrad ja-vaenlased. Eelkõige on tule all teema: kes siis on need 200 inimest (suur osa aktiivselt kirjutavaid muusikakriitikuid jäeti välja)? Justnagu igihaljas küsimus: kes on need inimesed, kes keskerakonda toetavad? Nad on, aga keegi ei tea kedagi, kes neid tunneks jne.
Aga ikka öeldakse, et Eesti on nii imeväike, et kõik "teretavad" kõiki? Veel väiksem on praegu õitsele puhkenud muusikamaastik. Nagu pole siinsete ruutmeetrite piires võimalik toota mitte ühtegi staari, nii vist ei ei tulegi ühtegi päris lõpuni tõsiseltvõetavat "organisatsiooni", kelle valikuid lõpuni respekteeritakse - kes on isehakanud, liiga peene või ühtepidi kaldu maitsega.
Välja jagatavad auhinnad panevad enamikke meist üleolevalt nina kirtsutama ja vihaseid kommentaare kirjutama. Isiklike lemmikute väljajäämine kasvatab vaenu võitjatesse.
Millal ja kas me jõuame sinnamaani, et auhindu ei anna üle Anu Saagim või meer Viisitamm? Et meil oleks auhind, mis ühele tõsisele muusikule ka midagi enamat tähendab/võimaldab, kui paar teleminutit varastada? Üks plaan mul on. Ja tegelikult meeldis mulle ka mu ühe sõbra mõttekäik, et korraliku auhinnagaala võiks korraldada rada7 koostööd Mudamusicuga. Seniks aga küsimus: kes oleks praeguses olukorras autoriteet, kelle arvamus ka midagi maksaks??
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar