esmaspäev, märts 5


Yoko Ono "Yes, I´m A Witch"
(Astralwerks, 2007)

Kui ma päris esimest korda kuulsin midagi Yoko Onost ja temast fotosid nägin, oli minu reaktsioon pigem negatiivne kui positiivne. Minule, kui tulihingelisele biitlite fännile, läks hinge jutt, et Yoko Ono oli peamine põhjus, miks The Beatles laiali läks ning neliku omavahelised suhted lagunesid. See kõik oli üsna ammu...

Mõne aja pärast leidsin, et tegu on intelligentse naisega, kelles on mingi salapärane ja üli tugev kunstnikuvaim. Kõik temas tundus väga kaalutletud ja kindlameelsena. Ometi meeldib Yoko Ono´le pigem mõelda ning fantaseerida, kui midagi konkreetset käega katsutavat valmistada. Ka oma näituste külalistelt ootas ta võimet laskuda piiritutesse fantaasiatesse ja kujutada endale näiteks ette, et kogu valge pind on tegelikult spektri värve täis.

Ka tema muusikat kuulates kajab läbi mingi müstiline joon, mingi hoopis teine maailm ja tunnetus. Võibolla kohati veidi kõhe ja arusaamatu, kuid päris kindlasti teistmoodi ja jääb meelde.

Yoko Onol on albumeid üllatavalt palju, alustades 1968. aastast, kui anti Lennoniga kahesse välja "Unfinished Music No.1: Two Virgins" lõpetades käesoleva aasta üllitiseg "Yes, I´m A Witch", millele muideks on järge oodata juba selle aasta aprillis. Kõige selle vahele jääb plaate ja remixide kogumikke tublisti üle 20.

Käesoleva albumi puhul on tegemist remixide kogumikuga, kus on kasutatud peamiselt Yoko Ono vokaali erinevatest lugudest läbi mitme aastakümnendi ning tehtud tänapäevased, (peamiselt tantsulised) põhjad alla. Remixide tegijad on väga auväärsed: The Peaches, Le Tigre, Cat Power, The Polyphonic Spree, The Flaming Lips, Antony And The Johnsons jne.

Kõige enam jääb kõrva The Peaches´i remiks loole "Kiss, Kiss, Kiss", mis kõlab nagu kvaliteetne klubihitt. Antony And The Johnsonsi versioon träkist "Toy Boat" on väga õhuline ning lihtsalt ilus, veidi nukker ning Flaming Lipsile kohaselt on tehtud "Cambridge 1969"´st kiiksuga, kuid lahedalt kõlav rokilugu.

4 kommentaari:

k6rvaklapp ütles ...

Minu arvates on ka tegemist väga võimsa plaadiga. Sarnaselt sinule, olin ka mina kunagi selline, kes Ono't üldse ei sallinud (aga on väheseid kellele ta ka meeldib), aga aja jooksul on ta jätnud väga tugeva mulje ja tema geniaalsus tasapisi minu silmis aina kasvab.

PS! Sul väike näpukas. The Beatches peaks olema tugeva P'ga ehk Peaches.

Penny Lane ütles ...

See pole vist isegi mitte näpukas vaid puhas lollus. Aitäh märkamast;)

Penny Lane ütles ...

Aga jah, olen nõus, plaat on täitsa mõnus. Ja siis ma ehmatasin ära, kui tegin arvutusi, kui vana Yoko Ono on. Pool kuud tagasi sai 74 :S

Oliver ütles ...

Yoko Ono müüs Lennoni autoriõigused mingitele The Beatles'i lugudele Michael Jacksonile kümmekond aastat tagasi. Huvitav kas need on nüüd pankrotipesa osad? Läheks ostaks endale oksjonilt "Love Me Do" õigused..