Mis ma oksan öelda. See üritus, mis juba 15 aastat järjest Tallinna Lauluväljaku kaare all iga juulikuu alguses toimub, on ikka kordi hullem, kui ma oma suures pessimismis olin suutnud ette kujutada. Olgu selle kultuuriprogrammiga kuidas on, see ei tee olematuks kogu seda loomastumist, mis enamimikul alal kõigi silme all toimub. Vähemasti nende, kelle silm seal midagi seletada suudab.
Veidi enne Franz Ferdinandi algust kohale jõudes suundusin otse joones kontsertpaika ning kohale sättinud rahvamass üllatas mind ausalt öeldes küll. Positiivselt. Ja mul hullupööra vedas ka inimestega, kelle kõrvale end live´i ajaks trügisin, et Glasgow vendi võimalikult lähedalt näha.
Esimene pool kavast tõmbas käima, tõeline hitisadu, saund oli täitsa hea ja inimeste minek energiline. Franz Ferdinand on selles suhtes tore ansambel, et nad on suutnud kirjutada ikka mõned väga head lood, mis on mingi eluhetke hümniks. Hea oli vaadata, kuidas ka tüübid ise ennast laval vabalt tundsid ning publikuga suhtlesid. Kõik nagu justkui klappis. Teine pool vajus minu jaoks tiba uimaseks ja et mitte massist väga pannkoogistatuna lahkuda, lipsasin mõned lood varem oma magusalt kohalt minema. Reaalsusesse tagasi tulla oli muidugi suht valulik. WC järjekorras tuli üks pool lääbakil noormees väitma, et ta seisis enne mind järtsis. Noh, ma ei mäleta aega, mil ma oleks varem täiskasvanud meesterahvaga sellel teemal vaielnud.
Samas ma nüüd ei tea, kas see oli mingil moel märgi kirja saamine, et FF nähtud sai. Omalt poolt ta ikka mõne kustumatu momendi kinkis. Ma ei taha viriseda või kuidagi ennast paremaks pidada, aga kardan, et kui järgmisel aastal uue suurnimega siiani seda massüritust vältinud skenet meelitama hakatakse, siis ma pole kindel, kas suudaksin selle teekonna uuesti ette võtta.
Veidi enne Franz Ferdinandi algust kohale jõudes suundusin otse joones kontsertpaika ning kohale sättinud rahvamass üllatas mind ausalt öeldes küll. Positiivselt. Ja mul hullupööra vedas ka inimestega, kelle kõrvale end live´i ajaks trügisin, et Glasgow vendi võimalikult lähedalt näha.
Esimene pool kavast tõmbas käima, tõeline hitisadu, saund oli täitsa hea ja inimeste minek energiline. Franz Ferdinand on selles suhtes tore ansambel, et nad on suutnud kirjutada ikka mõned väga head lood, mis on mingi eluhetke hümniks. Hea oli vaadata, kuidas ka tüübid ise ennast laval vabalt tundsid ning publikuga suhtlesid. Kõik nagu justkui klappis. Teine pool vajus minu jaoks tiba uimaseks ja et mitte massist väga pannkoogistatuna lahkuda, lipsasin mõned lood varem oma magusalt kohalt minema. Reaalsusesse tagasi tulla oli muidugi suht valulik. WC järjekorras tuli üks pool lääbakil noormees väitma, et ta seisis enne mind järtsis. Noh, ma ei mäleta aega, mil ma oleks varem täiskasvanud meesterahvaga sellel teemal vaielnud.
Samas ma nüüd ei tea, kas see oli mingil moel märgi kirja saamine, et FF nähtud sai. Omalt poolt ta ikka mõne kustumatu momendi kinkis. Ma ei taha viriseda või kuidagi ennast paremaks pidada, aga kardan, et kui järgmisel aastal uue suurnimega siiani seda massüritust vältinud skenet meelitama hakatakse, siis ma pole kindel, kas suudaksin selle teekonna uuesti ette võtta.
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar