(Park the Van, 2008)
Vanakool on alati moes!
"Tere armasad muusikasõbrad! Pakume teile võimalust reisida ajas tagasi nelikümmend aastat!
Reisi alustamiseks käivitage: mp3 fail(id), CD või asetage nõel vinüülivakku..."
Umbes nii jah. Ütlen kohe ära, et tegu pole taustaplaadiga. Vähemalt isiklikult ei suuda ma nii hästi komponeeritud mussi teravdatud tähelepanuta jätta.
The Beatles`i võrdlus siin pole mingi sõnade pildumine nagu seda pahatihti kerge retrohõngu puhul armastatakse teha. Siin kodeeritakse lahti kogu 60ndate lõpu rokenroll ja kohe on tuppa astumas David Bowie.
Me teame kõiki neid lugusid, valemid on selged! Kindla retoorikaga taustavokaalid, kontrabassilik bassiliin, puukasti "The Band" solnik ja saunalinaga kaetud "Ringo" suur tom, gospeliorel ja George Harrison kitarril. Lisaks lõputu hulk ajastuspetsiifilisi vidinaid, nagu verbid, mida enam ükski produtsent kasutada ei julge (sest see jätvat amatööri mulje) ja loomulikult koolipoisilikult helistike ja lugude vahel hüppamine nii, et teoreetilis-muusikalised kalvinistid salga kaupa minestavad.
Tore on täheldada mingi kaasaegse mõtteviisi täielikku puudumist, mis tekkitab mulje, et Philadelphia kutid elavad kuskil suletud ruumis, uusim plaat riiulil aastast 71 "Who`s Next", mille peale eriti hästi enam ei vaadata, et liiga raju või nii.
Tegelikult moodustab Dr. Dog kogu oma diskograafiaga muljetavaldava terviku ja suudab iga albumiga korrata teatud kvaliteeti ja teha seda, mis tundub neil väga hästi õnnestuma.
Niiet ääri-veeri samu iseloomujooni jagavad ka nende 2005. aasta album "Easy Beat" ja "We All Belong" aastast 2007.
by Maxwell Silver Hammer
Dr. Dog @ Myspace
Dr. Dog - My Friend
"Tere armasad muusikasõbrad! Pakume teile võimalust reisida ajas tagasi nelikümmend aastat!
Reisi alustamiseks käivitage: mp3 fail(id), CD või asetage nõel vinüülivakku..."
Umbes nii jah. Ütlen kohe ära, et tegu pole taustaplaadiga. Vähemalt isiklikult ei suuda ma nii hästi komponeeritud mussi teravdatud tähelepanuta jätta.
The Beatles`i võrdlus siin pole mingi sõnade pildumine nagu seda pahatihti kerge retrohõngu puhul armastatakse teha. Siin kodeeritakse lahti kogu 60ndate lõpu rokenroll ja kohe on tuppa astumas David Bowie.
Me teame kõiki neid lugusid, valemid on selged! Kindla retoorikaga taustavokaalid, kontrabassilik bassiliin, puukasti "The Band" solnik ja saunalinaga kaetud "Ringo" suur tom, gospeliorel ja George Harrison kitarril. Lisaks lõputu hulk ajastuspetsiifilisi vidinaid, nagu verbid, mida enam ükski produtsent kasutada ei julge (sest see jätvat amatööri mulje) ja loomulikult koolipoisilikult helistike ja lugude vahel hüppamine nii, et teoreetilis-muusikalised kalvinistid salga kaupa minestavad.
Tore on täheldada mingi kaasaegse mõtteviisi täielikku puudumist, mis tekkitab mulje, et Philadelphia kutid elavad kuskil suletud ruumis, uusim plaat riiulil aastast 71 "Who`s Next", mille peale eriti hästi enam ei vaadata, et liiga raju või nii.
Tegelikult moodustab Dr. Dog kogu oma diskograafiaga muljetavaldava terviku ja suudab iga albumiga korrata teatud kvaliteeti ja teha seda, mis tundub neil väga hästi õnnestuma.
Niiet ääri-veeri samu iseloomujooni jagavad ka nende 2005. aasta album "Easy Beat" ja "We All Belong" aastast 2007.
by Maxwell Silver Hammer
Dr. Dog @ Myspace
Dr. Dog - My Friend
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar