KUMU ÖÖ - trendirahva kokkutulek

Stella @ KUMU ÖÖ by maarinniraam.blogspot.com

KUMU ÖÖ kõlab kuidagi sumedalt, soojalt ja kergesti sulanduvalt. Sel aastal see igatahes nii polnud. Oli niiske, rõske ja hall. Õnneks mitte kõige külmem.

KUMU ÖÖst on saamas kohtumispaik, vanade suhete meeldetuletamine ja uuemate kinnistamine. Aastas korra toimuv üritus on justkui must-be ivent, kus tuleb ära käia, et näidata oma kutuurilembust.

Järjekorras oodates ei paistnud aga seda kultuuri, vaatamata detailselt viimistletud välimustele, kusagilt silma. Vähemasti, mis puudutab elementaarsesse viisakusse. Külaliste nimekirjast oma nime leidmine muutis enamiku seltskonnast nii elevaks ja edevaks, et mind, tenniste ja kulunud teksadega, sasipäist tsikki, ei peetud millekski. Viis või mõni minut enamgi, mis ma seal seisin, ei näinud ma ühtegi inimest, kes oleks pileti ostnud. Kõik olid kutsutute listis, näiteks Lauri Viikna jpt kaudu.

Tegelikult mulle meeldib, et KUMUs selline asi toimub ja mõnus on vaadata nii palju inimesi selles üüratus kompleksis ringi kõndimas, tuues sellesse majja hoopis teistsugusema, vabama hingamise. Ja suuremalt jaolt on kokku tulnud väga tore ja asjakohane seltskond, mõningate värvikamate eranditega.

Üritus toimus korraga kolmel laval, millest üks asus väljas. Ja ega ma sealt suurt kaugemale sel õhtul saanudki. Kui kohale jõudsin, võttis pillid kätte ansambel Köök, kes sel õhtul esines oma tuntud headuses: rahulikult, muhedalt ja sõbralikult. Minu väsinud kõrvade jaoks võibolla küll tiba vaikselt. Uuem looming pani vanade hittide kõrval päris kenasti jala tatsuma ja võluvad pillimehed ning Jaan Pehk mõjusid nii, et ma tahan ka peale seda live´i neid jälle kuulama minna.

Kui Köök oli lõpetanud, vahetati nad välja plaati "Love You Boy" esitleva Stella poolt. Mõtlesin, et lähen kuulan nende asemel hoopis ürituse peaesinejana välja hõigatud The Orbi. Mitte, et mul Stella vastu midagi on, vaid seetõttu, et neid on tulevikus palju suurem tõenäosus näha ja on omajagu juba kuuldud.

The Orbi konsaks saime ideaalse koha lava ette. Kõik tingimused selleks, et saada üks hea elamus. Kaks läpakaga meest (üks nägi välja nagu Rod Stewart), trummar (meenutas piraadipealiku rolli täitvat Johnny Deppi) ja mustanahaline solist, kes nägi välja nagu mõni USA tipp korvpallur. Noh, alguses tundus, et helid hakkavad tasapisi ilmet võtma, et sellist pisikest kruvimist oli tunda. Aga sinna see jäi. Ei tulnud midagi, mis mind oleks sundinud kuulama. Häirivaks osutus ülirõõmus solist, kes hüüdis alatasa: "Hands up!" ja näitas innukalt eeskuju. Ei olnud üldse võluv ning vahetasin oma sooja koha Stella vastu välja ja õigesti tegin. Stella oli sel õhtul suurepärane. Mõnus friikšõu, tulevärk ja kaasa kiskuv diskobiit. Plaadi näol keerleb see juba mitmendat korda ka mu pleieris.

Eesti on paksult head ja kvaliteetset muusikat täis, mõtlesin peale Stella esinemist. Õnnelikul ajal elan ses mõttes. Olen piisavalt heas vanuses, et viitsin veel ringi käia, häid elamusi ja plaate hankida ja osata sellest rõõmu tunda. Päris äge on praeguse generatsiooniga vananeda.

Mõni mu sõber siiski hiljem ütles, et Orb olevat olnud ikka päris hea, eriti lõpus. Täitsa usun. Minus ei suutnud nad siiski esimese 15 mintsaga huvi tekitada, pigem tüütust.

Häbiga pean tunnistama, et rohkem kedagi esinemas ei kuulnuki, sest nägin paljusi, keda polnud ammu kohanud ja KUMU siseõuel jutustades lendas aeg. Meeting people is easy.

Järgmisel aastal lähen varem kohale. Kahju oligi, et kuulmata jäi Tartu punt Maikameikers, kes sel õhtul samuti plaati esitles.

Aitäh korraldajatele ka!!!

Planningtorock