pühapäev, juuli 22

Inimeste heatahtlikkus, mis paneb imestama!



Kui üldse kuskilt alustada ja midagi kirjutada, siis seda, et inimesed on enamjaolt kõik ilusad ja head. Forwardsi tiimile suured tänud ja minu imetlus, kuidas suurt festivali korraldades jätkub aega ja tähelepanu väiksematelegi detailidele. Isegi tunnen, et olen tä
na palju parem kui eile.

Heli oli väga hea, et isegi StereoChemistry´t kuulasin. Mooses, vaatamata mõnele väsinud bändiliikmele, pani südame paraja tempoga käima, et sukelduda head muusikat täis päeva. Tartu Popi ja Roki Instituut, Shelton San ja Wrupk Urei kõlasid justkui paralleelselt ja kordamööda. Võimsad trummi- ja bassipartiid. Mooses võiks ikka mõelda konkreetsemalt albumi peale.

Mona De Bo kohta ei oska enam midagi öelda. Selle aasta parim bänd. Geniaalsemaid ansambleid vist üldse. Võrreldes viimase korraga, kui neid kuulsin, on nad läinud veelgi paremaks. Lagi. Mona De Bo isevalmistatud singlid müüdi peale live´i sekunditega maha.

Sitimaan oli selles suhtes tore, et mulle meeldis, et nad tundsid suur
t rõõmu laval olemisest. Mõni lugu oli väga hea, enamuses suht keskpärane. Juhhuu ja lisalugu.

Eliit tekitas inimestes vastakaid tundeid. Kas meeldis või siis üldsegi mitte. Mulle meeldis ja eriti Vaiko Epliku Jarvis Cocker´i moodi
outlook. Ja loomulikult võimsalt kokku sobivad vokaalid: Pehk, Chalice ja Eplik. Lihtsalt super!

Under Marié jäi vahele, Galaktlanit kuulasin telgi taga, sest see telk tekitas minus p
äris suures osas frustratsiooni. Mul oli koguaeg tunne, et ma ei mahu sinna ära ja ei näe korralikult. Galktlan kõlas väga hästi ka õues.

Red Carpet ja The Concretes olid minu jaoks üsna sarnased äktid, mis mõlemad iseloomustavad väga hästi skandinaavialikku heaoluühiskonna muretut muusikat. Ilusad inimesed, rõõmsad ja väga lihtsad. The Concretes´i heli oli lava ees vahuselt pehme.


Moj Rakety oli jube vali ja minu süvenenud vastumeel selle telgi suhtes muutis mind veelgi ettevaatlikumaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kolme aasta peale kõige parem Plink Plonk .

Ahjaa: Seksound´i reliiside arv tõusis just Plongi hommikul, kui otse tehasest toodi kaasa Kago duubel. Sellest pikemalt varsti.

Öösel saabus tänuSMS Mona De Bo Pikemalt Edgarsilt:
Thanks for your kind words! I wouldn´t lie if I said that much of Mona´s inner confidence was gained by finding out about the existance of Estonia with it´s sincere and crazy music-fans-dreamers-makers. Ant it´s thanks to You and Martin that this notion started to appear at all. Hugs&kisses! E

Veel pilte:
Evert Palmets
Orants
Heikki Leis
hhhea.blogspot.com

3 kommentaari:

k6rvaklapp ütles ...

Minu jaoks oli Moy Rekety õhtu parim ja üllatuslikum etteaste. Midagi nii head polnud ammu kuulnud. Ka mina vaatasin, et Vaiko on jumala Jarvis Cocker nende prillidega, siiski nende esinemini väga meeldis, aga enne pidin ma lava eest kõlari juurest kaugemale minema, kuna Pehki karjuv vokaal oli kõlari all täielik kõrvavaenlane. Eemal ollas õnneks asi paranes kordades. Muidugi tuli kasuks täielikult senikuulmata lood. Mona De Bo meeldis ka, eriti siis kui nad rohkem instrumentaalseks kiskusid. Red Carpet ja The Concretes olid ka minu arvates suhteliselt sarnased. See tähendab, et head, aga mingit erilist üllatust nad ei pakkunud. Umbes sellisena ma neid ka ette kujutasin. Galaktlan oli hea, eriti paigas oli nende heli. Under Marie oli ilmselt kõige igavam etteaste. Kuigi ei saaks ühtegi halba sõna öelda laulja hääle või või bändiliikmete musikaalsuse osas. Lihtsalt nad olid natuke igavad.

Penny Lane ütles ...

Moj Rakety oli kindlasti hea. Kuigi ma olen poolkurt, hakkas minu kõrvadel valus.

Anonüümne ütles ...

I have learn a few excellent stuff here. Certainly price bookmarking for revisiting.
I surprise how so much attempt you set to make this type of great informative
website.
Feel free to visit my weblog :: swollen ankle no pain