Plink Plonk 2007 tuleb
Algus
Aasta siis oli ´65 pluss 40 otsa ehk kui Pedigree ühel ilusal kevadel Tartus Lutsu teatrimajas koos Stem´i ning Soome bändi Vanity Beach´ga kontserdi andis. Mis siis? Just tollane kevadine live külvas seemne, mis pool aastat jõudsalt idanes ning pani kasvama tänavu juba kolme aastaseks saava sõltumatu muusika festivali Plink Plonk suvise muru.
Mäletan selgelt esimese aasta stressivaba ja kommertsist priid õhkkonda, naeratavaid nägusid ning mitmekesist muusikat. Tartu laulukaare muruplatsidele oli ehitatud kaks lava (üks Plink ja teine Plonk) ning kuulda sai väga häid ja mitte nii häid Eesti ja piiritaguseid bände. Seal nägin ma näiteks esimest korda Popidiot´i ja pettusin lätlastes, keda tol korral esindas ansambel Kuba.
Järgmisel aastal ma juba ootasin juuli keskpaika ja veendusin veelkord festivali headuses. Ja pettusin venelastes (Revolver) ning üllatuisn lätlastes (Tribes Of The City). Inimesi oli juba palju rohkem, aga meeleolu püsis endiselt mõnus ja soe.
Et kuidas...
Arvatavasti annab sundimatule ja vabale õhkkonnale oma suure osa ürituse pingutamata organiseerimine. Plink Plonk´il ei ole aastaringselt tegutsevat kontorit, ei ole palgatud abijõude, vaid kogu töö teeb ära üsnagi väikene Forwardsi stuudio ümber koondunud sõpruskond, kes ärkab talveunest pool aastat enne juulit ning virgudes kogu muusikaüritusele paraja hoo sisse lükkab. Helistatakse erinevatele bändidele ja uuritakse maad. Tasapisi. Keegi trükib oma firmas särgid või kujundab plakatid. Toimumispäeval veetakse ise kaableid ja keeratakse heli. Keegi ei tee seda kasumi pärast.
Milliste kriteeriumite järgi käib ansamblite valik? Ühe peakorraldaja Lauri Liivaku sõnul ei eksisteeri kindlaid kriteeriume: "Kõik, mis tundub meile hetkel hea või tulevikus palju tõotav või kes on saanud just millegi huvitavaga hakkama. Stiililiselt piire pole. Muusikavalik on elektroonikast metalini." Tuleviku poole vaadates ei välista Liivak, et kunagi võib Plonk´il kuulda näiteks rockabilly´t, country´t või isegi puhkpilli orkestrit.
The Concretes
Sel aastal kuuleb Plonk´il elektroonikat, müra, siirast kitarripoppi ning vahtralehtedes ringi kihutavaid noortebände. Lauri Liivak ei tee saladustki, et tipp on siiski The Concretes Rootsist. Võib-olla on see ka üks festivali siiani külastanud bändidest kõige nimekam. The Concretes on väljastanud kolm täispikka stuudioalbumit, mõne EP ning paar kogumikku. Nende muusikat on kasutatud USA reklaamides ning nende lugudest on teinud remixe Austraalia kollektiiv The Avalanches. The Concretes iseloomustab väga hästi kogu skandinaavialikku armast kitarri-muusikat, millele on lisatud puhkpille, sünte ning elujaatavat energiat.
Red Carpet
Samasse kategooriasse mahub ära ka teine Skandinaavia bänd Red Carpet Soomest, kes tuleb alguses välja hõigatud Regina asemel. "Päris kehv tunne oli, kui Regina ootamatult ära ütles," tunnistab Liivak. "Et selliseid asju tulevikus ära hoida, peame hakkama mõtlema pliiatsite ja paberite peale ning kuivi lepinguid allkirjastama." See aga ei läheks jällegi Liivaku arvates festivali idee ning olekuga kuigi palju kokku. See pole ka esimene kord, kui mingid apsakad seoses esinejatega juhtuvad. On olnud kordi, kus vahetult enne kontserdit on saadud telefonikõne sisuga, et ups, me jäime lennukist maha. Siis pole aega käega lüüa või mõelda, et nüüd on kõik metsas. Siis tuleb tegutseda: kas leida uued piletid või uus bänd. Red Carpet´i kohta ütleb Liivak: "Nunnu värk".
Sitimaan
Eesti bändidest pakub ehk kõige suuremat uudishimu Sitimaan, kes tuleb Plink Plonk´iks üle pika aja taas kokku. Sitimaan alustas oma tegevust 17 aastat tagasi Pärnus ning ´90. aastate keskpaiku jäi bändi tegemine soiku erinevatesse linnadesse kolimiste ning tekkinud perede tõttu. Bändi frontmani Marek Taltsi sõnutsi inspireeris neid alguses The Pixies, The Stone Roses, My Bloody Valentine, The Smiths ja näiteks veel Brian Eno helimaailm. Marek Talts iseloomustab Sitimaani loomingut kui meloodilise müra elementidega alternatiivset poppi. Eesti shoegaze´i lipulaeva Pia Fraus´i ja plaadifirma Seksound juhtfiguuri Rein Fuksi arvates on tegemist tõeliselt professionaalsete pillimeestega, kes teavad täpselt, mis on hea ja kuidas seda saavutada. Tulemiks on "korralik musa". Hetkel on Sitimaan teinud järjepidevalt proove ja linti kolm tuliuut lugu. Kas tuleb lisa ja ka album? "Muusikalist materjali on hetkel paari plaadi jagu. Raskusi on sõnade leidmisega. See võtab rohkem aega kui harmooniajärjestustega tegelemine. Plaati me varem välja pole andnud. 1992. aasal ilmus helikassett "Naive" Uue albumi kohta hetkel ei oska midagi täpsemalt öelda," lausub Talts.
Mooses
"Mooses on nagu linnalegend" ütleb Lauri Liivak. Tegelikult on Mooses täiesti olemas ning eksisteerib juba mitu head aastat. Tartus. Peamiselt hõlmab bänd 7 inimest (vahel teevad kaasa ka külalised), kuid kui mõni liige vahepeal kuskil ära on, ei jää seepärast ükski live andmata. Et keegi puudu on, juhtub päris tihti, sest suurem osa Moosese inimestest on hõivatud teistesse bändidesse (Shelton San, TPRI, Honey Power jpt). Kui Mooses oma tegevust alustas, kasutasid nad peamiselt arvutipõhju, millele mängiti peale näiteks kitarre ja sünte. Praeguseks on põhjad kadunud, kuid sündimängija Indrek Martise ehk Heinu idee kohaselt peaks need taas tagasi tooma ja nende kallal rohkem nokitsema. Mooses on oma loomult kaootiline ning improvisatsiooniline kollektiiv, kellel väga palju nn valmis lugusid pole. Kui loo struktuur on enam-vähem paigas, küpseb see pidevalt edasi. Ja uusi lugusid väga palju ei tule ka, tunnistab Heinu: "Kuigi ei saa ka kurta, et neid praegu vähe oleks." Milline on Moosese muusika? "Mõjutusi on tegelikult päris palju. Alguses olime elektroonilisemat laadi. Praegu kisub ikka progeks ära. Kõige lihtsam oleks kõike kokku võtta sõnaga eksperimentaalne. Meil on kitarrid, sündid ja trumm. Vahel on meid võrreldud 90. aastate alguse shoegaze bändidega, vahel varajase Pink Floyd´iga." Mooseses on palju, muutuvat ja küpsevat. Kus kohast tuli aga selline nimi, Heinu mulle ei ütle, vaid vaatab kavala näoga otsa ja lausub lihtsalt: "Tänaval."
Veel
Sel aastal toob Plonk´i sõpruskond Eesti publiku ette suurepärase Mona De Bo Lätist, kes käesoleva aasta varakevadel Eestis ka paar kontserdi andis ning siinse nõudliku maitsega publiku südamed võitis. Venemaalt tuleb seekord Moy Raketi. Üles astuvad meie enda pilvetagust meeleolu loov Galaktlan ja alati üllatav Eliit. Kuulda ja näha on veel Under Marié ning StereoChemistry.
Afterparty
21. juulil 2007 Tartu Laululava muruosal toimuv festival toob kaasa uuendusi: Plink lava on kolinud suurde telki, kuhu koondub ka kogu õhtune osa. Peale kl 23 ei tohi enam värskes õhus müristada. Siis saab telgist aferparty ametlik toimumiskoht, kuhu on oodatud kõik festivali passi omanikud. Õhtu lõpetavad emorockbänd Aides, mürasaurus Shelton San Eestist ja elektroonilist muusikat tegev Pablik Leedust.
Paratamatult tahaks lausuda: be sure to wear some flowers. Nagu 40 aastat tagasi, kui korraldati Monterey Pop, millega pandi suurem nurgakivi rockmuusika festivalide traditsioonile.
Väravad avatakse kl 13, algus kl 14. Kestvus 14 tundi. Fotoaparaat/kaamera on lubatud. Piletid Piletilevist.
rada7
Plink Plonk
Algus
Aasta siis oli ´65 pluss 40 otsa ehk kui Pedigree ühel ilusal kevadel Tartus Lutsu teatrimajas koos Stem´i ning Soome bändi Vanity Beach´ga kontserdi andis. Mis siis? Just tollane kevadine live külvas seemne, mis pool aastat jõudsalt idanes ning pani kasvama tänavu juba kolme aastaseks saava sõltumatu muusika festivali Plink Plonk suvise muru.
Mäletan selgelt esimese aasta stressivaba ja kommertsist priid õhkkonda, naeratavaid nägusid ning mitmekesist muusikat. Tartu laulukaare muruplatsidele oli ehitatud kaks lava (üks Plink ja teine Plonk) ning kuulda sai väga häid ja mitte nii häid Eesti ja piiritaguseid bände. Seal nägin ma näiteks esimest korda Popidiot´i ja pettusin lätlastes, keda tol korral esindas ansambel Kuba.
Järgmisel aastal ma juba ootasin juuli keskpaika ja veendusin veelkord festivali headuses. Ja pettusin venelastes (Revolver) ning üllatuisn lätlastes (Tribes Of The City). Inimesi oli juba palju rohkem, aga meeleolu püsis endiselt mõnus ja soe.
Et kuidas...
Arvatavasti annab sundimatule ja vabale õhkkonnale oma suure osa ürituse pingutamata organiseerimine. Plink Plonk´il ei ole aastaringselt tegutsevat kontorit, ei ole palgatud abijõude, vaid kogu töö teeb ära üsnagi väikene Forwardsi stuudio ümber koondunud sõpruskond, kes ärkab talveunest pool aastat enne juulit ning virgudes kogu muusikaüritusele paraja hoo sisse lükkab. Helistatakse erinevatele bändidele ja uuritakse maad. Tasapisi. Keegi trükib oma firmas särgid või kujundab plakatid. Toimumispäeval veetakse ise kaableid ja keeratakse heli. Keegi ei tee seda kasumi pärast.
Milliste kriteeriumite järgi käib ansamblite valik? Ühe peakorraldaja Lauri Liivaku sõnul ei eksisteeri kindlaid kriteeriume: "Kõik, mis tundub meile hetkel hea või tulevikus palju tõotav või kes on saanud just millegi huvitavaga hakkama. Stiililiselt piire pole. Muusikavalik on elektroonikast metalini." Tuleviku poole vaadates ei välista Liivak, et kunagi võib Plonk´il kuulda näiteks rockabilly´t, country´t või isegi puhkpilli orkestrit.
The Concretes
Sel aastal kuuleb Plonk´il elektroonikat, müra, siirast kitarripoppi ning vahtralehtedes ringi kihutavaid noortebände. Lauri Liivak ei tee saladustki, et tipp on siiski The Concretes Rootsist. Võib-olla on see ka üks festivali siiani külastanud bändidest kõige nimekam. The Concretes on väljastanud kolm täispikka stuudioalbumit, mõne EP ning paar kogumikku. Nende muusikat on kasutatud USA reklaamides ning nende lugudest on teinud remixe Austraalia kollektiiv The Avalanches. The Concretes iseloomustab väga hästi kogu skandinaavialikku armast kitarri-muusikat, millele on lisatud puhkpille, sünte ning elujaatavat energiat.
Red Carpet
Samasse kategooriasse mahub ära ka teine Skandinaavia bänd Red Carpet Soomest, kes tuleb alguses välja hõigatud Regina asemel. "Päris kehv tunne oli, kui Regina ootamatult ära ütles," tunnistab Liivak. "Et selliseid asju tulevikus ära hoida, peame hakkama mõtlema pliiatsite ja paberite peale ning kuivi lepinguid allkirjastama." See aga ei läheks jällegi Liivaku arvates festivali idee ning olekuga kuigi palju kokku. See pole ka esimene kord, kui mingid apsakad seoses esinejatega juhtuvad. On olnud kordi, kus vahetult enne kontserdit on saadud telefonikõne sisuga, et ups, me jäime lennukist maha. Siis pole aega käega lüüa või mõelda, et nüüd on kõik metsas. Siis tuleb tegutseda: kas leida uued piletid või uus bänd. Red Carpet´i kohta ütleb Liivak: "Nunnu värk".
Sitimaan
Eesti bändidest pakub ehk kõige suuremat uudishimu Sitimaan, kes tuleb Plink Plonk´iks üle pika aja taas kokku. Sitimaan alustas oma tegevust 17 aastat tagasi Pärnus ning ´90. aastate keskpaiku jäi bändi tegemine soiku erinevatesse linnadesse kolimiste ning tekkinud perede tõttu. Bändi frontmani Marek Taltsi sõnutsi inspireeris neid alguses The Pixies, The Stone Roses, My Bloody Valentine, The Smiths ja näiteks veel Brian Eno helimaailm. Marek Talts iseloomustab Sitimaani loomingut kui meloodilise müra elementidega alternatiivset poppi. Eesti shoegaze´i lipulaeva Pia Fraus´i ja plaadifirma Seksound juhtfiguuri Rein Fuksi arvates on tegemist tõeliselt professionaalsete pillimeestega, kes teavad täpselt, mis on hea ja kuidas seda saavutada. Tulemiks on "korralik musa". Hetkel on Sitimaan teinud järjepidevalt proove ja linti kolm tuliuut lugu. Kas tuleb lisa ja ka album? "Muusikalist materjali on hetkel paari plaadi jagu. Raskusi on sõnade leidmisega. See võtab rohkem aega kui harmooniajärjestustega tegelemine. Plaati me varem välja pole andnud. 1992. aasal ilmus helikassett "Naive" Uue albumi kohta hetkel ei oska midagi täpsemalt öelda," lausub Talts.
Mooses
"Mooses on nagu linnalegend" ütleb Lauri Liivak. Tegelikult on Mooses täiesti olemas ning eksisteerib juba mitu head aastat. Tartus. Peamiselt hõlmab bänd 7 inimest (vahel teevad kaasa ka külalised), kuid kui mõni liige vahepeal kuskil ära on, ei jää seepärast ükski live andmata. Et keegi puudu on, juhtub päris tihti, sest suurem osa Moosese inimestest on hõivatud teistesse bändidesse (Shelton San, TPRI, Honey Power jpt). Kui Mooses oma tegevust alustas, kasutasid nad peamiselt arvutipõhju, millele mängiti peale näiteks kitarre ja sünte. Praeguseks on põhjad kadunud, kuid sündimängija Indrek Martise ehk Heinu idee kohaselt peaks need taas tagasi tooma ja nende kallal rohkem nokitsema. Mooses on oma loomult kaootiline ning improvisatsiooniline kollektiiv, kellel väga palju nn valmis lugusid pole. Kui loo struktuur on enam-vähem paigas, küpseb see pidevalt edasi. Ja uusi lugusid väga palju ei tule ka, tunnistab Heinu: "Kuigi ei saa ka kurta, et neid praegu vähe oleks." Milline on Moosese muusika? "Mõjutusi on tegelikult päris palju. Alguses olime elektroonilisemat laadi. Praegu kisub ikka progeks ära. Kõige lihtsam oleks kõike kokku võtta sõnaga eksperimentaalne. Meil on kitarrid, sündid ja trumm. Vahel on meid võrreldud 90. aastate alguse shoegaze bändidega, vahel varajase Pink Floyd´iga." Mooseses on palju, muutuvat ja küpsevat. Kus kohast tuli aga selline nimi, Heinu mulle ei ütle, vaid vaatab kavala näoga otsa ja lausub lihtsalt: "Tänaval."
Veel
Sel aastal toob Plonk´i sõpruskond Eesti publiku ette suurepärase Mona De Bo Lätist, kes käesoleva aasta varakevadel Eestis ka paar kontserdi andis ning siinse nõudliku maitsega publiku südamed võitis. Venemaalt tuleb seekord Moy Raketi. Üles astuvad meie enda pilvetagust meeleolu loov Galaktlan ja alati üllatav Eliit. Kuulda ja näha on veel Under Marié ning StereoChemistry.
Afterparty
21. juulil 2007 Tartu Laululava muruosal toimuv festival toob kaasa uuendusi: Plink lava on kolinud suurde telki, kuhu koondub ka kogu õhtune osa. Peale kl 23 ei tohi enam värskes õhus müristada. Siis saab telgist aferparty ametlik toimumiskoht, kuhu on oodatud kõik festivali passi omanikud. Õhtu lõpetavad emorockbänd Aides, mürasaurus Shelton San Eestist ja elektroonilist muusikat tegev Pablik Leedust.
Paratamatult tahaks lausuda: be sure to wear some flowers. Nagu 40 aastat tagasi, kui korraldati Monterey Pop, millega pandi suurem nurgakivi rockmuusika festivalide traditsioonile.
Väravad avatakse kl 13, algus kl 14. Kestvus 14 tundi. Fotoaparaat/kaamera on lubatud. Piletid Piletilevist.
rada7
Plink Plonk
.jpeg)
8 kommentaari:
Ütle, kallis Penny, kas ma tunnen artiklis pisukest pettumust eelmise aasta PP-is ja esimese aasta kommertsivabaduse ootust?
Su tunne petab sind seekord.
Minu jess läheb seekord üllatavalt soome hulludele.
http://hansoovoice.com/redcarpet/
Osad bändiliikmed on bändist Tolbiac.
Oh. See saab lahe üritus olema. Või tunnidmitmed peale üritust (pigem mõtlen juba "vabale ajale.") Loodame vihmavabat Tartut ja nii hullu huumorit et see murrab selgroo.
Kui juba Tolbiac'i mainimiseks läks siis kasutan juhust ja peksan siia nende bändi koduleheaadressi ka:
http://www.hansoovoice.com/tolbiac/
Nad vist sügisel hakkavad uut plaati küpsetama. Peab minema siis jälle ülevalnaabrite juurde. Aprillis sai Turkus käidud. Oh. Parimad poolteistpäeva mu natukerohkemkuiteismeliseas!
ma arvan, et pigem osad Red Carpeti liikmed on Tolbiacis. a noh ainult total musafriigid võivad nii juuksekarvalõhkiajajad olla. muidu võiks lisada, et mullu eestit külastanud Harry Hunksiga jagab samuti Red Carpet üht liiget. lõpuks võiks taasproovida ka Ultrasporti siia kutsumist.
muidu on plink plonk ikka oodatud ja penny juttu oli tore lugeda.
Eiei, nad on ikka Sister Flo's.
Nüüd läheb löömaks
Ei, hoopis anonymous ise ainukesena v6ttis k6ike t6siselt(:
Postita kommentaar