Vennad Kangused ja suursugused lokid: We Are But Men

We Are But Men on napp paar kuud vana bänd, kes on hetkeseisuga andnud täpselt kaks kontserti. Tulevad nad Viljandist ja selle lähialadelt. Ansambel koosneb kolmest liikmest: kitarrist-solist Arles Kangus, tema 13-aastane vend Are bassil ja muhe trummar Raido Kits.

Oma teisel esinemisel Tartu Rokiklubis koosnes repertuaar suuresti kaveritest. Nii eesti kui ka inglise keeles. Lugusid näiteks Metro Luminali ja Dinosaur Jr. varasalvest. No, eks selliseid bändihakatisi, kes oma eeskujude kavereid, sekka oma lugusid teevad, on Eesti väikestel lavadel ennegi nähtud, eksole, võib ju mõelda. Ja kindlasti näeb ka edaspidi.

Vahe on sellest, et We Are But Men´is on kaks väga head instrumentalisti, mis hakkab ka kohe silma-kõrva. Kihvtid kitarrikäigud ja ennastunustavalt rokkiv trummar. Bassimehe kogenematusest saab ka aru, sest trummari sõnutsi on ta pilli hoidnud sama kaua käes, kui vana on bänd. Sellise kogemuse kohta pole absoluutselt halb.

Neid oli nauditav kuulata. Nad olid vabad ja uskusid sellesse, mida teevad. Missest, et ei olnud väga selget nägu ning mind on isiklikult häirinud bändide puhul eesti ja inglise keeles segamini laulmine. Aga kuskilt tuleb alustada ning leian, et ansamblil on päris tugev lähetkoht, kust asja arendama hakata. Rohkem kokkumängu, omaloomingut ja arvan, et tuleb väga hea.

Väike märk jälle, et Viljandi noored hakkavad alternatiivmuusikas tooni andma.

We Are But Men on nii uus nähtus, et neil pole Myspace´is ühtegi helinäidet, aga natuke informatsiooni leiab sealt siiski. Näiteks, et esinetakse selle nädala lõpus Haapsalus ja mõni aeg hiljem Olustveres Järverock´il.

We Are But Men Myspace´is