Lihtne ja mugav oleks alustada sõnadega: Eesti müraroki ja undregroundmuusika legend ja lipulaev Zahir... bla-bla-bla.
Kuulates nende muusikat, saades küsimustele vastuseid, tekib endaski trots ning ükskõiksuse tunne. Mitte muusika vastu, vaid et miks üldse midagi püüda kirja panna ja lähemalt teada saada, kui kogu Zahiri olek ja väljanägemine iseloomustab kõike iseenesest.
Midagi jääb siiski kripeldama. Kripeldab see pool, et tegelikult liiguvad jutud ja arvamused Zahiri kohta suhteliselt kitsas ringis inimestelt inimesteni ja kirjapaberile on jõudnud väga vähe. Kasvõi nende kodulehekülge www.zahirious.com külastades: plaat on väljas, mis pillid, mõned toredad lingid ja ongi kõik. Lühidalt.
Üks lugudest, mis bändi kuulajaskonna seas liikunud, on mitme aasta taugune väidetav trio steitment, et nad on nii kõva live bänd ja plaati ei tule kunagi. Sellest kuuldusest on vähemalt Zahiri kitarrist-laulja Tambet Jurno, kes on sama konkreetne kui bändi kodukas, väsinud ja lükkab kuuldused ümber, kuna ei viitsi lähemalt aru anda. Hyper.Recordsi alt välja antud plaat "Green Means Go" on igatahes nüüd tehtud ning alates jaanuari kuu lõpust ka plaadipoodides saadaval olnud.
Müra nad teevad. See on kindel. Rocki ka. Juba alates 1993. aastast saadik. Küsimusele, kas selle aja jooksul on nende muusikas ja kogu suhtumises midagi muutunud, vastab Tambet, et bändi pole keegi neist kunagi elumuutvalt tõsiselt võtnud ning seepärast ei ole saanud läbi selle ka nende suhtumises kardinaalseid kannapöördeid olla. Muusika tuleb iseenesest, ilma pingutamata ja loomulikult. See ehk ongi kogu ansambli, mis koosneb kahest kitarrist ja trummist, eksisteermise alus.
Zahir on tegutsenud vahelduva eduga, mõned liikmed on muutunud, kuid bänd on püsinud. Praegu moodustavad trio Raul Reinup (kitarr), Margo Pajula (trumm) ja Tambet Jurno (laul-kitarr). Tambeti arvates on nende kuulajaskond jäänud sama vanaks nagu kümme aastat tagasi ning aina uusi inimesi tuleb peale. Zahir pole kunagi tegelenud maailma parandamisega või mingi sõnumi edastamisega, pigem on nauditud hetkeolukordi, pikemalt kriitilistele probleemidele mõtlemata. Tambeti arvates on Zahir peobänd ning eesmärk on lihtsalt mängida rock´n`rolli. Ei tasu otsida midagi põhjapanevat, sest koos muusika tegemine on olnud kõikide liikmete jaoks lihtsalt nauding ning ultrasügava mambo-jamboga mehed ei tegele. Peamine, et ka endal on lõbus ja seda see on.
Ometi nii öelda bändi lõbu pärast tegemise juures kõlab muusika tõsiselt, enesekindlalt ja ülbelt. Zahiri jaoks pole oluline, kus kohas ja mismoodi Eesti üldises muusika hetkeseisus paiknetakse. Leian, et seepärast ei peaks ka muretsema, sest kvaliteetne muusika kõneleb enda eest ja kõnetab kuulajat. Iga kell, igal pool.
Mõnda lugu plaadilt saab kuulata www.myspace.com/zzzahir.
Tartu klubi Rock´n`Roll andmetel peaks Zahir kontserdi andma 2. märtsil.
Kuulates nende muusikat, saades küsimustele vastuseid, tekib endaski trots ning ükskõiksuse tunne. Mitte muusika vastu, vaid et miks üldse midagi püüda kirja panna ja lähemalt teada saada, kui kogu Zahiri olek ja väljanägemine iseloomustab kõike iseenesest.
Midagi jääb siiski kripeldama. Kripeldab see pool, et tegelikult liiguvad jutud ja arvamused Zahiri kohta suhteliselt kitsas ringis inimestelt inimesteni ja kirjapaberile on jõudnud väga vähe. Kasvõi nende kodulehekülge www.zahirious.com külastades: plaat on väljas, mis pillid, mõned toredad lingid ja ongi kõik. Lühidalt.
Üks lugudest, mis bändi kuulajaskonna seas liikunud, on mitme aasta taugune väidetav trio steitment, et nad on nii kõva live bänd ja plaati ei tule kunagi. Sellest kuuldusest on vähemalt Zahiri kitarrist-laulja Tambet Jurno, kes on sama konkreetne kui bändi kodukas, väsinud ja lükkab kuuldused ümber, kuna ei viitsi lähemalt aru anda. Hyper.Recordsi alt välja antud plaat "Green Means Go" on igatahes nüüd tehtud ning alates jaanuari kuu lõpust ka plaadipoodides saadaval olnud.
Müra nad teevad. See on kindel. Rocki ka. Juba alates 1993. aastast saadik. Küsimusele, kas selle aja jooksul on nende muusikas ja kogu suhtumises midagi muutunud, vastab Tambet, et bändi pole keegi neist kunagi elumuutvalt tõsiselt võtnud ning seepärast ei ole saanud läbi selle ka nende suhtumises kardinaalseid kannapöördeid olla. Muusika tuleb iseenesest, ilma pingutamata ja loomulikult. See ehk ongi kogu ansambli, mis koosneb kahest kitarrist ja trummist, eksisteermise alus.
Zahir on tegutsenud vahelduva eduga, mõned liikmed on muutunud, kuid bänd on püsinud. Praegu moodustavad trio Raul Reinup (kitarr), Margo Pajula (trumm) ja Tambet Jurno (laul-kitarr). Tambeti arvates on nende kuulajaskond jäänud sama vanaks nagu kümme aastat tagasi ning aina uusi inimesi tuleb peale. Zahir pole kunagi tegelenud maailma parandamisega või mingi sõnumi edastamisega, pigem on nauditud hetkeolukordi, pikemalt kriitilistele probleemidele mõtlemata. Tambeti arvates on Zahir peobänd ning eesmärk on lihtsalt mängida rock´n`rolli. Ei tasu otsida midagi põhjapanevat, sest koos muusika tegemine on olnud kõikide liikmete jaoks lihtsalt nauding ning ultrasügava mambo-jamboga mehed ei tegele. Peamine, et ka endal on lõbus ja seda see on.
Ometi nii öelda bändi lõbu pärast tegemise juures kõlab muusika tõsiselt, enesekindlalt ja ülbelt. Zahiri jaoks pole oluline, kus kohas ja mismoodi Eesti üldises muusika hetkeseisus paiknetakse. Leian, et seepärast ei peaks ka muretsema, sest kvaliteetne muusika kõneleb enda eest ja kõnetab kuulajat. Iga kell, igal pool.
Mõnda lugu plaadilt saab kuulata www.myspace.com/zzzahir.
Tartu klubi Rock´n`Roll andmetel peaks Zahir kontserdi andma 2. märtsil.
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar