Ma usun, et on paljusid, kes ei kujutaks oma elu muusikafoorumita www.rada7.ee ette. Kunagi ütles mu sõber, et kui üks Eestis tegutsev muusik pole midagi rada7-st kuulnud, siis ta pole ikka päris õige muusik.
Sel reedel, 28. augustil peab Rada oma auväärset kümnendat sünnipäeva ning kutsub kõiki aktiivseid ja vähem mölisevaid radalasi von Krahli, kus peetakse maha üks korralik pidu. Lisaks bändidele Ans Andur, Astro Zombies ja Forgotten Sunrise astub lavale ka kollektiiv Mimicry. Ja just Mimicryst ma nüüd tahaksingi pikemalt rääkida. Või õigemini, mina küsin ja vastab pundi selgroog Paul Lepasson.
Kes on Mimicry?
Mitmeti mõistetav küsimus. Kui bändi personifitseerida, siis on Mimicry eskapistlikul suunal liikuva tantsumuusika projekt. Kui mõeldud on inimesi, siis on minuga koos laval ka vokalistid Kene Vernik ja Jaanus Telvar, bassimängija Kaspar Ehlvest ning kitarrist Timmo Linnas. Teisest küljest ongi Mimicry siiani olnud suuremalt jaolt mina ise ja mu kodused nokitsemised ja enda loominguline väljaelamine, kuigi viimasel ajal on aktsiad hakanud veidi laiali jaotuma.
Miks on Mimicry?
Teistmoodi ei saa. Ma ei oska olla ilma muusikat ja uusi maailmu loomata, isegi kui seda ainult endale teen. Häbi hakkab enda ees. See, miks see on vormistunud Mimicryna, on ühest küljest eneseteostuse ja teisest küljest mugavuse küsimus.
Mimicry on selline just sellepärast, et täpselt sellist energiat või fiilingut kellelgi teisel pole, olgu see hea või halb. Ja ma tunnen, et seda on vaja.
Räägi lähemalt arengust liinil Depoo, Kosmosepoiss ja Mimicry.
Kuidas ansambel hetkel toimib, proovid, kontserdid, salvestamine, elu bändiruumis? Kuidas tulevad lood, mis vahendeid kasutatakse...?
See, mida ma projekti heaks üksi kodus teen, on alati põhimõtteliselt sama ja väga püsiv. Ülejäänud bänd on siiani töötanud koos ainult enne laive. Vokalistid teevad mõnikord ka vahepealsel ajal uut kraami. Hetkel on proovid täies hoos, esimene paanika ja mälulüngad on võidetud, töörezhiim on olemas ja enesekindlust tuleb muudkui juurde.
Proovides käib töö valmis taustade järgi, bassi- ja mõnikord ka vokaaliosad on enne valmis kirjutatud, kitarride jaoks tuleb veidi jämmida. Üldiselt ongi selline lugude paikaloksumine ja harjutamine.
Kontserte me tihti ei anna, sest me pole jõudnud millegi kindlani, millega ennast ise pushima hakata. Üldiselt tuleb laive mõnekuuste vahedega. See on piisav aeg, et kõik vahepeal ära unustada ja teistmoodi selgeks õppida, mis võib jällegi olla nii hea kui halb. Üritame igat laivi eraldi võtta ja selleks vastavalt valmistuda, mitte mingit tuima standardit luua.
Salvestamine tuleb siis, kui on olemas materjal, millega ma end kindlalt tunnen. Järgmine kord, kui pärisstuudiosse ronime, on tegu täispika salvestamisega. Proovis pusime mõnikord ka, et oleks omal kindlam tunne ja midagi sõpradele näidata.
Bändiruum on suviti üpris rahulik, kuid vaikselt on see hakanud jälle ellu ärkama. Teeme proovi Tartus Pärmivabriku kõrval, meil on väike armas tuba, millega me üpris rahul oleme. Seal veedame ka muidu palju aega. Saaks interneti ka veel sisse, siis ei peakski kodus käima.
Lood teen alguses mina. Iga päev tekib arvutisse vähemalt paar uut projektifaili juurde, need mis paremini toimivad, saadan laiali. Proovis tehakse neist omakorda valik, sest iga asi igaleühele ei sobi. Mingit spetsi valemit või töömeetodit pole, kõik on kvantiteedi filtreerimise ja fiilingu küsimus.
Vahendid? Pillid? Kitarr, bass, sündid-bäkkträkid arvutist väikse midikontrolleri abiga, üks efektiprose peamiselt selleks, et saaks ise vokaalile spetsimaid kajasid keerata... That's it. Kui plaanidest rääkida, on juba kaua aega soolas ka trummar, kuid tema kaasamiseks on vaja väga palju ümberarranzheerimist. Üks huvitav plaan on veel ka visuaalide rakendamine, kuna üks meie bändiliikmetest tegeleb veidi animatsiooniga ning video integreerimisega keskkonda. Meil on sellel suunal paar põnevat ideed, kuid kõik võtab aega.
Milline ei taha Mimicry kunagi olla, aga milliseks sooviks saada?
Mimicry ei taha kunagi olla igav, ülemäära ettearvatav ega sunniviisiliselt trendidest sõltuv. Ei taha olla bänd, mis on energiast tühi ja kannab võltse emotsioone. Ei taha olla üliprofessionaalne ja huumorivaene.
Sooviks jõuda sinnamaale, kus bänd ise ja iga bändiliige on leidnud oma koha ja funtsiooni, selle probleemiga maadlevad kõik ansamblid. Tahaks jõuda rohkemate kuulajateni, anda rohkem laive, olla endas kindel ja suuta kõik ideed võimalikult puhtalt (st nii nagu nad pähe tekivad) realiseerida. Tahaks et meie muusika kõlbaks nii tantsimiseks kui üksi tähtede vahtimiseks ja seiklustest unistamiseks.
Mida lahedat on Mimicryl rada7 sünnipäevaks plaanis?
Plaanis on energiline kava ja palju segadust. Mõned uued lood, mõned vanad lood, mõned uuendatud vanad lood. Võib-olla määrime näod millegagi kokku, võib-olla mitte jne... Peamine on meelelahutust pakkuda ja me püüame seda teha mitte masinate, vaid inimestena.
Sel reedel, 28. augustil peab Rada oma auväärset kümnendat sünnipäeva ning kutsub kõiki aktiivseid ja vähem mölisevaid radalasi von Krahli, kus peetakse maha üks korralik pidu. Lisaks bändidele Ans Andur, Astro Zombies ja Forgotten Sunrise astub lavale ka kollektiiv Mimicry. Ja just Mimicryst ma nüüd tahaksingi pikemalt rääkida. Või õigemini, mina küsin ja vastab pundi selgroog Paul Lepasson.
Kes on Mimicry?
Mitmeti mõistetav küsimus. Kui bändi personifitseerida, siis on Mimicry eskapistlikul suunal liikuva tantsumuusika projekt. Kui mõeldud on inimesi, siis on minuga koos laval ka vokalistid Kene Vernik ja Jaanus Telvar, bassimängija Kaspar Ehlvest ning kitarrist Timmo Linnas. Teisest küljest ongi Mimicry siiani olnud suuremalt jaolt mina ise ja mu kodused nokitsemised ja enda loominguline väljaelamine, kuigi viimasel ajal on aktsiad hakanud veidi laiali jaotuma.
Miks on Mimicry?
Teistmoodi ei saa. Ma ei oska olla ilma muusikat ja uusi maailmu loomata, isegi kui seda ainult endale teen. Häbi hakkab enda ees. See, miks see on vormistunud Mimicryna, on ühest küljest eneseteostuse ja teisest küljest mugavuse küsimus.
Mimicry on selline just sellepärast, et täpselt sellist energiat või fiilingut kellelgi teisel pole, olgu see hea või halb. Ja ma tunnen, et seda on vaja.
Räägi lähemalt arengust liinil Depoo, Kosmosepoiss ja Mimicry.
Kosmosepoiss sündis paar aastat pärast Depood, kui ma hakkasin üpris juhuslikult elektroonilise muusikaga katsetusi tegema. Kosmosepoisist sai Mimicry, kuna see nimi väljendas mingist hetkest mu taotlusi üpris täpselt. Depooga sellel erilisi seoseid tegelikult polegi, kui välja arvata (hetkeseisuga) 80% ulatuses samad liikmed (mis on jällegi seotud rohkem mugavuse, usaldamise ja sõpradega). Või kui, siis see, et Mimicry kavasse on läinud tõlgendused paljudest mu ideedest, mis Depoo ülejäänud liikmete jaoks kuigi haaravad polnud, kuid mida ma polnud mingi hinna eest nõus kõrvale jätma. Kui see välja jätta, on kahe projekti ühine ajalugu lihtsalt meie sõpruskonna ajalugu. Ei saa öelda, et üks oleks teisest välja kasvanud vm.
Kuidas ansambel hetkel toimib, proovid, kontserdid, salvestamine, elu bändiruumis? Kuidas tulevad lood, mis vahendeid kasutatakse...?
See, mida ma projekti heaks üksi kodus teen, on alati põhimõtteliselt sama ja väga püsiv. Ülejäänud bänd on siiani töötanud koos ainult enne laive. Vokalistid teevad mõnikord ka vahepealsel ajal uut kraami. Hetkel on proovid täies hoos, esimene paanika ja mälulüngad on võidetud, töörezhiim on olemas ja enesekindlust tuleb muudkui juurde.
Proovides käib töö valmis taustade järgi, bassi- ja mõnikord ka vokaaliosad on enne valmis kirjutatud, kitarride jaoks tuleb veidi jämmida. Üldiselt ongi selline lugude paikaloksumine ja harjutamine.
Kontserte me tihti ei anna, sest me pole jõudnud millegi kindlani, millega ennast ise pushima hakata. Üldiselt tuleb laive mõnekuuste vahedega. See on piisav aeg, et kõik vahepeal ära unustada ja teistmoodi selgeks õppida, mis võib jällegi olla nii hea kui halb. Üritame igat laivi eraldi võtta ja selleks vastavalt valmistuda, mitte mingit tuima standardit luua.
Salvestamine tuleb siis, kui on olemas materjal, millega ma end kindlalt tunnen. Järgmine kord, kui pärisstuudiosse ronime, on tegu täispika salvestamisega. Proovis pusime mõnikord ka, et oleks omal kindlam tunne ja midagi sõpradele näidata.
Bändiruum on suviti üpris rahulik, kuid vaikselt on see hakanud jälle ellu ärkama. Teeme proovi Tartus Pärmivabriku kõrval, meil on väike armas tuba, millega me üpris rahul oleme. Seal veedame ka muidu palju aega. Saaks interneti ka veel sisse, siis ei peakski kodus käima.
Lood teen alguses mina. Iga päev tekib arvutisse vähemalt paar uut projektifaili juurde, need mis paremini toimivad, saadan laiali. Proovis tehakse neist omakorda valik, sest iga asi igaleühele ei sobi. Mingit spetsi valemit või töömeetodit pole, kõik on kvantiteedi filtreerimise ja fiilingu küsimus.
Vahendid? Pillid? Kitarr, bass, sündid-bäkkträkid arvutist väikse midikontrolleri abiga, üks efektiprose peamiselt selleks, et saaks ise vokaalile spetsimaid kajasid keerata... That's it. Kui plaanidest rääkida, on juba kaua aega soolas ka trummar, kuid tema kaasamiseks on vaja väga palju ümberarranzheerimist. Üks huvitav plaan on veel ka visuaalide rakendamine, kuna üks meie bändiliikmetest tegeleb veidi animatsiooniga ning video integreerimisega keskkonda. Meil on sellel suunal paar põnevat ideed, kuid kõik võtab aega.
Milline ei taha Mimicry kunagi olla, aga milliseks sooviks saada?
Mimicry ei taha kunagi olla igav, ülemäära ettearvatav ega sunniviisiliselt trendidest sõltuv. Ei taha olla bänd, mis on energiast tühi ja kannab võltse emotsioone. Ei taha olla üliprofessionaalne ja huumorivaene.
Sooviks jõuda sinnamaale, kus bänd ise ja iga bändiliige on leidnud oma koha ja funtsiooni, selle probleemiga maadlevad kõik ansamblid. Tahaks jõuda rohkemate kuulajateni, anda rohkem laive, olla endas kindel ja suuta kõik ideed võimalikult puhtalt (st nii nagu nad pähe tekivad) realiseerida. Tahaks et meie muusika kõlbaks nii tantsimiseks kui üksi tähtede vahtimiseks ja seiklustest unistamiseks.
Mida lahedat on Mimicryl rada7 sünnipäevaks plaanis?
Plaanis on energiline kava ja palju segadust. Mõned uued lood, mõned vanad lood, mõned uuendatud vanad lood. Võib-olla määrime näod millegagi kokku, võib-olla mitte jne... Peamine on meelelahutust pakkuda ja me püüame seda teha mitte masinate, vaid inimestena.
Myspace
LastFm
Kodu
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar