(Polyvinyl, 2007)
Kindlasti oled kuulnud lugusid sellest, et teispool maakera kõnnivad inimesed pea alaspidi. On see pärit mõnest lasteraamatust või teadsid seda juba vanad eestlased, ei oska öelda. Igatahes on meie telekanalite vahendusel ekraanile jõudnud näiteks sarjad "Neighbours" ning "Home And Away" tõestanud, et austraallased on täiesti tavalised inimesed. Vähemasti need, kes elavad Summer Bay´s.
Ma siiski arvan, et maailma väikseim kontinent peidab endas selliseid inimesi, kes jalutavad tagurpidi ja võtavad seda loomuliku osana elust. Kui Savage Garden esindab rahumeelset väikelinna kokkuhoidvat kogukonda, siis Architecture In Helsinki pea alaspidi liiklejaid.
6 multiinstrumentalistist koosnev loominguline ühendus oleks justkui elanud isolatsioonis või väikeses kohas, kuhu satub haruarva mõni suurlinnast pärit turist, kes oma juhuslikul sattumisel eraldatud kommuuni mõne eseme tsivilisatsioonist kingitusest jätab. Need meened aga sulatatakse oskuslikult ja nutikalt kokku.
A I H muusika kulgeb rõõmsalt ja energiliselt. Selles on vabadust ja parajalt segadust nagu tipptunni ajal Tallinna kesklinnas, kus juhuslikult kokku sattunud helid omavahel midagi kokku moodustavad. Aga see pole närviline. Segaduse keskel torisema kippuva eestlase asemel on elurõõmus ning huumorimeelega austraallane, kes keskmise näpuga vehkimise asemel täiel rinnal kaosest rõõmu tunneb.
Hiljuti Helsingi muusikafestivali "Flow" väisanud A I H kolmas täispikk album laenab kohati mõnusat 80. discobiiti ("Red Turned White"), võtteid B 52´s-lt ("Hold Music") ning keerab vindi peale pop-muusika taevasse tõusnud Scissor Sisters´ile ("Debbie").
Kodukas
Architecture In Helsinki - Debbie
Ma siiski arvan, et maailma väikseim kontinent peidab endas selliseid inimesi, kes jalutavad tagurpidi ja võtavad seda loomuliku osana elust. Kui Savage Garden esindab rahumeelset väikelinna kokkuhoidvat kogukonda, siis Architecture In Helsinki pea alaspidi liiklejaid.
6 multiinstrumentalistist koosnev loominguline ühendus oleks justkui elanud isolatsioonis või väikeses kohas, kuhu satub haruarva mõni suurlinnast pärit turist, kes oma juhuslikul sattumisel eraldatud kommuuni mõne eseme tsivilisatsioonist kingitusest jätab. Need meened aga sulatatakse oskuslikult ja nutikalt kokku.
A I H muusika kulgeb rõõmsalt ja energiliselt. Selles on vabadust ja parajalt segadust nagu tipptunni ajal Tallinna kesklinnas, kus juhuslikult kokku sattunud helid omavahel midagi kokku moodustavad. Aga see pole närviline. Segaduse keskel torisema kippuva eestlase asemel on elurõõmus ning huumorimeelega austraallane, kes keskmise näpuga vehkimise asemel täiel rinnal kaosest rõõmu tunneb.
Hiljuti Helsingi muusikafestivali "Flow" väisanud A I H kolmas täispikk album laenab kohati mõnusat 80. discobiiti ("Red Turned White"), võtteid B 52´s-lt ("Hold Music") ning keerab vindi peale pop-muusika taevasse tõusnud Scissor Sisters´ile ("Debbie").
Kodukas
Architecture In Helsinki - Debbie
.jpeg)
1 kommentaar:
Kuulasin just läbi: Vaiko Eplikul oli omal ajal ikka tuline õigus - mõnel inimesel on need 80-ndad ikka liialt palju hinges.
Postita kommentaar