Rabarock 2009 - kõige hullem festivalikogemus

Laupäeva ennelõunal Tartust Järvakandi poole sõitma asudes, poleks ma ka oma hullemates unenägudes osanud ette näha, mis toimuma hakkab. Ilmaga siis. Esimest metsapeatust tehes kuskil Põltsamaa kandis värvus meie ees olev taevas täiesti tumesiniseks ning kaugusest oli kosta kõuemürinat, mille peale ütles Huns lohutavalt, et see on kõigest Antrax, mis peale läks. Jäin uskuma. Aga seda usku ei jagunud mulle siiski kauaks, sest juba mõne aja pärast kaunistasid autoaknaid jämedad vihmapiisad, mis saatsid meid sihtpaigani.

Parkisime auto kummuli kukkunud jalgratta kõrvale, ajasin oma kummijaki selga, tõmbasin sügavalt hinge ja läksin pääsme järgi. Käepael randmel avastasin festivalialale sisenedes, et mu teksad on juba läbimärjad ja tunnen, kuidas taldade vahelt sokkidesse vett immitseb. Aga mis seal ikka ning lõppude lõpuks ei läinud ma Järvakandile mitte huvist ilmanähtuste vaid siiski muusika vastu.

Peab tunnistama, et meeldejäävamaks artistiks jääb sellest korrast Ladytron. Eks ta oli bänd ka, mille pärast ma kõige rohkem Rabarockile kippusin, kuid ma poleks siiski lootnud niivõrd sümpaatset laivi. Läheksin kuulaksin neid täna õhtul veel, kui see võimalik oleks.



Gary Numanist ma nii väga midagi ei oodanud, aga sain üllatavalt hea elamuse osaliseks. Üle 50-aastase mehe kohta näeb ta laval ikka väga vinge välja. Ja muidugi, mis kõige olulisem - vokaal. Sellepärast peab seda tüüpi nüüd natuke põhjalikumalt kuulama hakkama. Hea-hea oli.

Pettumuse valmistas ehk Robots In Disguise, kes kahe-kolme esimese looga ütlesid kõik ära, mis see bänd is all about ning lõpuks hakkas juba tüütuks minema. Ja klounid pole mulle kunagi meeldinud. Oleks võinud kuidagi vabamalt võtta. Selle konsa ajal tabas Järvakandit vist aasta vihmasadu, mille krooniks oli alasti üle muruplatsi jooknud mees, keda ajas taga nelja- või viiepealine turvameeskond.

Noh, kokkuvõtteks võiks öelda, et pole halba ilma, on vaid hea muusika.

Lõpuks ma olin vaatamata võimsale kummijakile ikka täitsa ligunenud ja porine. Selle peale oli väga lohutav saada kahelt oma sõbralt sõnumit. Üks neist oli Prantsusmaal ja kirjutas, et kell 23 õhtul on sooja 25 C ja natuke hiljem kirjutas tüüp Hispaaniast, et kell on 23 ja õues on sooja 30 C. Oh, kaunis on see Eestimaa suvi.

Ahjaa, VIP-telgis salvestas MTV Eesti kaadreid Celebrity Charti saadete jaoks. Kaamerate ette püüti Gary Numan, Antrax, Ladytron, Robots In Disguise ja A.Human. Kui kõik laabub, siis juulis peaksid saated eetrisse minema. Püsi lainel.

Aga et siis pilte ka. Autoriks Painkiller:

Esimene Rabarocki päev olevat välja näinud selline


Teine päev oli igatahes täpselt just niisugune





Ladytron lava taga


Teekond VIP-telki


Gary Numan räägib MTV-le oma kümnest meeldejäävamast muusikavideost




Ladytron rääkis ka




Õhtu lõppes Numaniga. Siis lõppes ka vihmasadu.

Kõige enam pani mind imestama, et öösel, kui me hakkasime tagasi sõitma, ei märganud ma mitte kuskil mitte ühtegi politseinikku. Eelnevatel aastatel on ikka puhuma pandud jne, mis peaks olema ikka suht elementaarne. Nii me nägime mitut enda eest sõitvat autojuhti, kelle liikumistrajektoori kohta ei saanud öelda, et see sirge oleks olnud.

Mõne aja pärast tirisime ühe mehe kraavist välja, kes oli naaberalevikku burksi ostma läinud. Teada-tuntud tõde on aga see, et üksi heategu ei jää mitte karistuseta. Juba tunni pärast sõitsime ise kraavi, mille peale peaaegu pool küla meie juurde kogunes ja eestlastele omase abivalmidusega taas õigele teele aitasid.

Sel Rabarockil juhtus vist kõigiga mingi äpardus, aga tundub, et vaatamata kõigele, on muusikasõbrad õnnelikud ja rahulolevad ning ootavad juba järgmise aasta rockipidu.