Täna on see tore päikesepaisteta päev, mil ansambel Franz Ferdinand andis ametlikult välja oma esimese singli peagi ilmuvalt uuelt plaadilt. Pala kannab pealkirja "Ulysses":C’mon let’s get high, C’mon let’s get high, C’mon let’s get high. High. La-laa-laaa!
Sama tihe kui on loo tekst, kipub olema ka selle muusikaline pool.
Ja üks asi veel. Täna ilmus ka kolmeliikmelisel bändil White Lies debüütalbum "To Lose My Life". Eelmisel aastal püüdsid nad pilku EP-ga "Unfinished Business".
White Lies @ myspace
Sama tihe kui on loo tekst, kipub olema ka selle muusikaline pool.
Ja üks asi veel. Täna ilmus ka kolmeliikmelisel bändil White Lies debüütalbum "To Lose My Life". Eelmisel aastal püüdsid nad pilku EP-ga "Unfinished Business".
White Lies @ myspace
.jpeg)
7 kommentaari:
Terve album ei avaldanud muljet :(
Ulysses oli ainus lugu, mida tahtsin mitu korda kuulata.
Tuleb tunnistada, et esmakordsel kuulamisel ei jäänud ükski lugu meelde. Varasematel ikka mõned jäid, nagu Take Me Out, Michael, Do You Want To, jne. Seega väike pettumus, aga ega ma eriti ei oodanud ka. Ma siiski loodan, et peale mitmeid kordi ülekuulamisi tekib ka sellel plaadil mõni armsam moment.
Ma albumini veel pole kahjuks jõudnud, aga nüüd on lootused paremateks lugudeks .kui see, kadunud. :D Aga mis seal ikka!
hehe, panen vastukaaluks teise nurga alt interpretatsiooni:
"See on muidugi alatu mäng, nende ferdinandide poolt, kasutada sümboolikat, mis on kaugelt vanem kui nad ise — või popmuusika neis. Sümboolika kaugelt kaugemast ajast kui see kroonprints, kes sai tina ja keda see publik, kelles ainult jala-, aga mitte peataidu, peab pelgalt mingiks fiktsiooniks Franz Ferdinandi bändinime taga.
Ilmselgelt pole Odüsseuse (rooma Ulysses = kreeka Odüsseus) müüdi ja selle konstruktsioonide rakendamine levimuusikas ja -kultuuris šoti rokkarite poolt mingi priisi-ihar uuendus. Kuid samas pole seda ka paljud teised igikestvad nähtused.
Võtame või erootika. Mis on veteranide veteran, aga ometigi tantsib Beyonce oma uue loo “Single Ladies (Put A Ring On It)” videos triumviraadis kahe teise preiliga sellisel moel, et ma pean tunnistama, et keharütmide motoorika ja dünaamika on ikkagi üks kõigi aegade aegade enimmüüduimaid albumeid inimtunnete riiulilt.
Ja siis tõstame käed nagu tõstab neid Alex Kapranos “Ulyssese” videos. Ma usun, et tema — või kes iganes kitarriga mees — ei vaidleks vastu, kui talle öelda, et see Odüsseuse-interpretatsioon pole just mingi Prantsuse revolutsioon. Aga samas, mis tal sellest? Kuivõrd süüdiv peakski olema bänd, kes kasutab seda nime ja seda müüti, kirjeldamaks öist ratastel rokenrollituuri, Odüsseiat, mis pühib läbi baaride, korterite, tänavate, linnade? (Suva isegi, kas see tuur üldse bändiga on, tavaliselt on ilma — bände on järelikult ikkagi liiga vähe veel maailmas…)
Jajah, “Ulyssese” videos jaurab Alex mööda mingeid seinu ja põrandaid ja laulab, et “last night was wild…” See aga on vaid pool teed tõelise popptõeni (sic!). Üks, mis head bändi/laulu halvast eristab, on see, kuidas tehakse teine pool ehk erutav-huvitavad vastukaalud heale põhiteemale. Esimesi pooli treitakse muusikatööstuses nagu online-ajakirjanikud ikaldusajal majandusuudiseid. Ent teine pool on nagu vöör ahtriga laevale, miski, mis mitte lihtsalt ei lõpeta, vaid teeb lõplikuks.
Ehk siis: mis selle laulu lõplikult päästab ja suvalisest vanu armsaid narratiive ruunavast popphitist eristab, on endotermiline plahvatus viimases veerandis. Kui alguses keelitab Kapranos “My Ulysses / My Ulysses”, siis lõpus nendib ta, et “You’re Not Ulysses / Baby / No, La, La, La, La”. Teisisõnu: müüt Odüsseusest ning tema igavpikast reisist jääbki vaid müüdiks, neeldub iseendasse, — ehkki mitte ilma traagika ja draamata –, ja sel pole tänapäeva argimaailmas kohta. Päike tõuseb, öö loojub. Büroos ootab sind arvut, boks ja printer.
Ja kui me ei saa olla Odüsseused, siis kas saab ka olla mingit tõelist Odüsseiat? Kas Kapranos lõhkus “Ulysseuse” teise poolega kogu selle mu eelneva loo nagu puntra vanu kitarrikeeli?
Aga Heraklese ja ülejäänud “Iliase” teemalist poppmuusikat siiski ei tahaks. V-b Ilusast Helenast midagi, midagi ilusat, midagi ilusat..."
Tähendab, Achilleus loomulikult, mitte Herakles, :)
:) See "analüüs" on kordi huvitavam kui pala ja Franz Ferdinand ise!
Mida kõike ei leia googeldades. Otsisin Franz Ferdinandi esinemist Eestis, leidsin selle toreda arutluse.
Kahjuks pean nüüd ebaviisakalt võõra inimese blogis teistele pettumuse valmistama (ausalt ei taha ebaviisakas või kuri olla), aga antud FF lugu ei ole Homerose eeposest vaid James Joyce'i samanimelisest romaanist, mida interpreteerima sobib FFi laul ja video väga hästi.
Anna
Postita kommentaar