(Warner Bros, 2008)
Madonna pole vist kuigi lihtne olla. Suured ootused - millega üllatab ja kuhu suunda popdiiva nüüd piire nihutab. Augustis 50 aastaseks saava joogafriigi 11. stuudioalbum ei tundu kuskiltki küljest üllatavat ega piire nihutavat.
Madonna ei kõla oma plaadil üldse tema ise. Mõne erandiga mustade meeste kamp Timbaland, Timberlake, Kanye West, Pharrell Williams jt on Madonna muutunud kangeks hüpiknukuks, kes teeb täpselt seda, mida kästakse. Need on kõva egoga mehed, kelle nimi mõne loo juures teeb tundmatust ansamblist üleöö tähe (nt OneRepublic) ning nad on in, popid ja noortepärased.
Plaadi kõik träkid on ühtlaselt igavad, ilma eriliste pärliteta. Album kõlab kohutavalt tõsiselt ja kuidagi raskemeelselt. Siit kumavad välja pikad ööd ja päevad stuudios, täpne ja kuidagi sunnitud töö. R&B rütmid, mitmekesiste väikeste elementide täppisteaduslik lisamine muusikasse ja meloodiate vaesus. Ja kuulata seda albumit pole kuigi nauditav.
Madonna - She´s Not Me
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar