Eestlastel on Romb ja soomlastel on Rubik. Rombi ma tean juba päris jupp aega. Rubikust kuulsin alles suht hiljuti ning nende plaat "Dada Bandits" sattus mu kätte alles eelmisel nädalal.
Kui ma seoses Tallinn Music Weekiga teada sain, et keegi Rubik Soomest esineb Odessa Popil, siis ma isegi ei oska öelda miks, aga minus see nimi mingit uudishimu ei tekitanud. Kui väikese aja möödudes nende myspace'i lehe avastasin vajus mul suu ammuli lahti. Ei, mitte seepärast, et sealne pleier oleks mänginud ennastunustavalt lummavaid lugusid. Mkm. Ma esteks ei jõudnudki nii kaugele, et muusikat kuulama hakata... Minu ees avanes põhjalik pildigalerii ilmselt öö läbi kestnud mitte just kõige viisakamast peost - uimaste silmadega näod, lauad-põrandad täis tühjasid pudeleid, triiksärgi lahti läinud nööpide vahelt pitsitasid välja heale toitumusele viitavad kõhud...
"Mingi joodikute bänd on see Rubik vä," küsisin läbi messengeri Taunolt.
Vaatasin veel pilte. Ametlikud bändifotod olid väga lahedad. Karvased ja tursked soome mehed. Mõnel seljas kampsun, mõnel päevi näinud lahe pintsak või ruuduline pluus, triibuline sall.
Millist muusikat küll sellised tüübid teha võiksid?
Jõudsingi siis lõpuks kõige olulisema juurde - muusika. Päris üllatav oli, et sellised tüübid säärast rida ajavad. Odessa Popi kodukal on Rubikut võrreldud suisa Arcade Fire'iga. Suhtusin sellesse skeptiliselt, aga kui olin nende lugusid juba mitmendat ringi kedranud ei kahelnud ma võrdluse hetkekski. Jah, neil on samasugust minekut ja energiat kui kanadakatel.
Ja tõesti nad kõlavad hästi. Ei ühtegi üleliigset, läbimõtlemata hetke. Ja ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, millised nad veel live'is on..
Postituse üleval oleval pildil võib näha nelja meest. Eestisse saabub Rubik kuueliikmelisena. Nagu üks õige Rubiku kuubik olema peab.
Paarile Penny Lane'i esitatud küsimusele andis vastuseid vokaalset tahku esindav Artturi Taira.
Teie myspace'i leht oli minu jaoks omaette seiklus, kui sinna esimest korda sattusin. Esimesed hetked visuaalses maailmas ringi liikudes ei andnud kuidagi mõista, et teie muusika nii ilus ja meloodiline olla saaks.
Mul on muidugi kahju, et pean sinu ettekujutust lõhkuma. Need peopildid on tehtud umbes aasta tagasi. Me tahtsimegi mõjuda klišeena. Millegipärast seostatakse rock-muusikat ohtra alkoholiga jne. See on rõve ning just seda me rõhutada üritasimegi. Ja nagu sa ise ütlesid, selline elustiil justkui ei klapiks meie tehtava muusikaga kokku. Ja pealegi, päris ausalt, me oleme väga viisakad ja viksid noored mehed.
Mis tüübid te üldse olete?
Me oleme kamp djuude, kellele meeldib koos natuke müristada. Nii lihtne see ongi! Me oleme pärit erinevatest linnadest, kuid hetkel pesitseb suurem osa siiski Helsingis. Kui ma nüüd ei eksi, siis bändi hakkasime tegema 2002. aastal. Suuremat osa praegustest bändikaaslastest tean juba 1995. aastast. Peamiselt tegeleme loodusega ja puutöödega ning ainult üks meie seast vihkab sporti.
Millega Rubik hetkel tegeleb?
Praegu vorbime oma stuudios, kus ühtlasi ka proove teeme, uusi lugusid. Kirjutame, arranžeerime ja salvestame. Nagu need asjad käivad. Aga üldisemas plaanis oleme eesmärgiks seadnud uue albumi!
Rubik pole tuntud mitte üksnes oma kodumaal vaid leidnud kõlapinda rahvusvahelisel areenil. Tallinn Music Week püüab aidata Eesti kui ka lähinaabrite talente piiri taha. Üldises plaanis rääkides, mis sa arvad, mis on ühe artisti juures kõige olulisem, et rahvusvaheliselt läbi lüüa: muusika, see sõnuseletamatu "miski", muusik kui isiksus, manager või raha? Mis on Rubiku jaoks kõige olulisem?
Mulle meeldiks arvata, et kõige olulisem on omanäoline muusika, aga enam ma selle peale kihla vedada ei julge. Ei tohi ära unustada, et vahel võib lihtsalt vedada. Pime juhus. Noh see õigel ajal õiges kohas olemise värk, tead ju küll. Liiga optimistlik ei saa ka olla. Mulle viimasel ajal tundub, et suurem osa muusikast suunatakse teatud grupile inimestele, kes on rohkem huvitatud kindla elustiili viljelemisest kui muusikast endast. Selles suunas kipub asi liikuma. Vaatamata kõigele on bänditegemine üks eriti vinge võimalus. Isegi, kui teed muusikat vaid endale.
Kui oluliseks peate huumorit?
No nalja peab ju igaühe elus olemas, on mul õigus? Ma ei kujutaks bänditegemist ilma huumorita ausalt öeldes isegi ette.
Ma ei saa muidu, kui pean ikka küsima, et mis värk on Soomel ja raskemuusikal?
Soome ja heavy muusika vahele võrdusmärgi tõmbamine on kohati õigustatud. Meie hevikatel läheb ju mujal maailmas täitsa kenasti. Aga Soome muusikaelu vaid sellelt lähtepunktilt vaadata on selgelt aegunud. Meil on olemas täiesti korralik indie- või underground muusika skene. Mida aeg edasi, seda avatumad soomlased ka muu muusika suhtes on.
Nimeta mõned hetkel tegutsevad Soome ansamblid, kes teile meeldivad.
Paavoharju, Islaja, Underwater Sleeping Society, Neufvoin...
Aga räägi nüüd, milleks reedesele Odessa Popile tulevad inimesed peavad valmis olema?
Ma loodan ja arvan, et reedest tõotab tulla väga lahe õhtupoolik. Oleme kuuekesi laval. Palju müra, pasunaid, trumme ja õnnelikke nägusid. Ma ei jõua ära oodata.
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar