See oli põhikooli lõpp, kui mind ja mu väga head sõbrannat tabas täielik Claire's Birthday hullus. Mäletan väga selgesti, kui läksin mingisse muusikapoodi ja ostsin 75.- eegu eest, kui ma õigesti mäletan, nende kasseti. Kuulasin nii ühte kui teistpidi. Mäletan, kuidas sõitsime rongiga Tallinnast Raplasse, et Linnapea Juures Claires'i konsat kuulata. Ja milline kamm oli öömaja leidmisega. Aga savi - bändi pidi ju ikka nägema. Korduvalt. Meenub ka üks väga selge moment, kui kuskil lava ees olles karjusin sõbrannale kõrva, et kuidas on võimalik, et üks mees nii suure hääleulatusega on. Pidasin silmas Jaani. "Ladies love me".
Ma ei tea miks, aga Claire's Birthday kõnetas mind tol ajal päris korralikult. Tegelt teeb salamisi siiani. Midagi pole teha, "Venus" on üks parimaid poplugusid, mis Eestimaa pinnal sündinud. Aga umbes kümme aastat tagasi ei teinud vähemalt 500 km raaduises peaaegu mitte keegi sellist kraami. Ja kui sul olid kodus plaadimasinas keerlevad Oasise ja Bluri plaadid kulumiseni peas ning juhtusid olema ka hard core The Beatles'i ning Eesti estraadi fänn, oligi kõik otsustatud.
Ja siis tuli plaat "City Loves". Oiappi. Parim kolmest. Telekast nähtud laulust "Magic Mushrooms" saadud elamuse trumpasid üle palad "Europeans", "Sidewalks" jt. Mäletan Tartu plaadiesitlust Sõbra Majas. Seal nägin esimest korda Dahlingut. Aga silme ees on siiani, kuidas Eplik laval kitarriga püherdas ja laulis Forresteride dünastia keerulistest peresuhetest. Koduteel rebisin ühelt plangult esitlust reklaamiva plakati. See seisis mu Karlova korteri seinal mitu head aastat ja peaks mul siiani kuskil alles olema. Pilet maksis veel 50.-.
Kolmandast plaadiesitlusest Krahlis mäletan hästi Vanilla Ninja ebaõnnestunud etteastet ja seda kohutavat rahvamassi. Siis oli ju juba Eurovisioon. Aga enim kummitab sealt pealt kurblik-igatsev "Do You Remember".
Mõni kuu tagasi vist oli, kui postitasin siia CB maagiliste seente loo. Painkiller ostis eile Süda tänava vinüülipoest Venuse kasseti ning täna hõiskas Jaan Facebookis, et Claire's Birthday teeb veebruaris kaks konsat. Milline rõõm!
13.02 Rock Cafe
19.02 Genklubi
+ Leegitsev Sidrun
Veebruaris näeme!
Ma ei tea miks, aga Claire's Birthday kõnetas mind tol ajal päris korralikult. Tegelt teeb salamisi siiani. Midagi pole teha, "Venus" on üks parimaid poplugusid, mis Eestimaa pinnal sündinud. Aga umbes kümme aastat tagasi ei teinud vähemalt 500 km raaduises peaaegu mitte keegi sellist kraami. Ja kui sul olid kodus plaadimasinas keerlevad Oasise ja Bluri plaadid kulumiseni peas ning juhtusid olema ka hard core The Beatles'i ning Eesti estraadi fänn, oligi kõik otsustatud.
Ja siis tuli plaat "City Loves". Oiappi. Parim kolmest. Telekast nähtud laulust "Magic Mushrooms" saadud elamuse trumpasid üle palad "Europeans", "Sidewalks" jt. Mäletan Tartu plaadiesitlust Sõbra Majas. Seal nägin esimest korda Dahlingut. Aga silme ees on siiani, kuidas Eplik laval kitarriga püherdas ja laulis Forresteride dünastia keerulistest peresuhetest. Koduteel rebisin ühelt plangult esitlust reklaamiva plakati. See seisis mu Karlova korteri seinal mitu head aastat ja peaks mul siiani kuskil alles olema. Pilet maksis veel 50.-.
Kolmandast plaadiesitlusest Krahlis mäletan hästi Vanilla Ninja ebaõnnestunud etteastet ja seda kohutavat rahvamassi. Siis oli ju juba Eurovisioon. Aga enim kummitab sealt pealt kurblik-igatsev "Do You Remember".
Mõni kuu tagasi vist oli, kui postitasin siia CB maagiliste seente loo. Painkiller ostis eile Süda tänava vinüülipoest Venuse kasseti ning täna hõiskas Jaan Facebookis, et Claire's Birthday teeb veebruaris kaks konsat. Milline rõõm!
13.02 Rock Cafe
19.02 Genklubi
+ Leegitsev Sidrun
Veebruaris näeme!
.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar