Rubik teeb nalja ja tõsist muusikat!

Eestlastel on Romb ja soomlastel on Rubik. Rombi ma tean juba päris jupp aega. Rubikust kuulsin alles suht hiljuti ning nende plaat "Dada Bandits" sattus mu kätte alles eelmisel nädalal.

Kui ma seoses Tallinn Music Weekiga teada sain, et keegi Rubik Soomest esineb Odessa Popil, siis ma isegi ei oska öelda miks, aga minus see nimi mingit uudishimu ei tekitanud. Kui väikese aja möödudes nende myspace'i lehe avastasin vajus mul suu ammuli lahti. Ei, mitte seepärast, et sealne pleier oleks mänginud ennastunustavalt lummavaid lugusid. Mkm. Ma esteks ei jõudnudki nii kaugele, et muusikat kuulama hakata... Minu ees avanes põhjalik pildigalerii ilmselt öö läbi kestnud mitte just kõige viisakamast peost - uimaste silmadega näod, lauad-põrandad täis tühjasid pudeleid, triiksärgi lahti läinud nööpide vahelt pitsitasid välja heale toitumusele viitavad kõhud...

"Mingi joodikute bänd on see Rubik vä," küsisin läbi messengeri Taunolt.

Vaatasin veel pilte. Ametlikud bändifotod olid väga lahedad. Karvased ja tursked soome mehed. Mõnel seljas kampsun, mõnel päevi näinud lahe pintsak või ruuduline pluus, triibuline sall.

Millist muusikat küll sellised tüübid teha võiksid?

Jõudsingi siis lõpuks kõige olulisema juurde - muusika. Päris üllatav oli, et sellised tüübid säärast rida ajavad. Odessa Popi kodukal on Rubikut võrreldud suisa Arcade Fire'iga. Suhtusin sellesse skeptiliselt, aga kui olin nende lugusid juba mitmendat ringi kedranud ei kahelnud ma võrdluse hetkekski. Jah, neil on samasugust minekut ja energiat kui kanadakatel.

Ja tõesti nad kõlavad hästi. Ei ühtegi üleliigset, läbimõtlemata hetke. Ja ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, millised nad veel live'is on..

Postituse üleval oleval pildil võib näha nelja meest. Eestisse saabub Rubik kuueliikmelisena. Nagu üks õige Rubiku kuubik olema peab.

Paarile Penny Lane'i esitatud küsimusele andis vastuseid vokaalset tahku esindav Artturi Taira.

Teie myspace'i leht oli minu jaoks omaette seiklus, kui sinna esimest korda sattusin. Esimesed hetked visuaalses maailmas ringi liikudes ei andnud kuidagi mõista, et teie muusika nii ilus ja meloodiline olla saaks.

Mul on muidugi kahju, et pean sinu ettekujutust lõhkuma. Need peopildid on tehtud umbes aasta tagasi. Me tahtsimegi mõjuda klišeena. Millegipärast seostatakse rock-muusikat ohtra alkoholiga jne. See on rõve ning just seda me rõhutada üritasimegi. Ja nagu sa ise ütlesid, selline elustiil justkui ei klapiks meie tehtava muusikaga kokku. Ja pealegi, päris ausalt, me oleme väga viisakad ja viksid noored mehed.

Mis tüübid te üldse olete?

Me oleme kamp djuude, kellele meeldib koos natuke müristada. Nii lihtne see ongi! Me oleme pärit erinevatest linnadest, kuid hetkel pesitseb suurem osa siiski Helsingis. Kui ma nüüd ei eksi, siis bändi hakkasime tegema 2002. aastal. Suuremat osa praegustest bändikaaslastest tean juba 1995. aastast. Peamiselt tegeleme loodusega ja puutöödega ning ainult üks meie seast vihkab sporti.

Millega Rubik hetkel tegeleb?

Praegu vorbime oma stuudios, kus ühtlasi ka proove teeme, uusi lugusid. Kirjutame, arranžeerime ja salvestame. Nagu need asjad käivad. Aga üldisemas plaanis oleme eesmärgiks seadnud uue albumi!

Rubik pole tuntud mitte üksnes oma kodumaal vaid leidnud kõlapinda rahvusvahelisel areenil. Tallinn Music Week püüab aidata Eesti kui ka lähinaabrite talente piiri taha. Üldises plaanis rääkides, mis sa arvad, mis on ühe artisti juures kõige olulisem, et rahvusvaheliselt läbi lüüa: muusika, see sõnuseletamatu "miski", muusik kui isiksus, manager või raha? Mis on Rubiku jaoks kõige olulisem?

Mulle meeldiks arvata, et kõige olulisem on omanäoline muusika, aga enam ma selle peale kihla vedada ei julge. Ei tohi ära unustada, et vahel võib lihtsalt vedada. Pime juhus. Noh see õigel ajal õiges kohas olemise värk, tead ju küll. Liiga optimistlik ei saa ka olla. Mulle viimasel ajal tundub, et suurem osa muusikast suunatakse teatud grupile inimestele, kes on rohkem huvitatud kindla elustiili viljelemisest kui muusikast endast. Selles suunas kipub asi liikuma. Vaatamata kõigele on bänditegemine üks eriti vinge võimalus. Isegi, kui teed muusikat vaid endale.

Kui oluliseks peate huumorit?

No nalja peab ju igaühe elus olemas, on mul õigus? Ma ei kujutaks bänditegemist ilma huumorita ausalt öeldes isegi ette.

Ma ei saa muidu, kui pean ikka küsima, et mis värk on Soomel ja raskemuusikal?

Soome ja heavy muusika vahele võrdusmärgi tõmbamine on kohati õigustatud. Meie hevikatel läheb ju mujal maailmas täitsa kenasti. Aga Soome muusikaelu vaid sellelt lähtepunktilt vaadata on selgelt aegunud. Meil on olemas täiesti korralik indie- või underground muusika skene. Mida aeg edasi, seda avatumad soomlased ka muu muusika suhtes on.

Nimeta mõned hetkel tegutsevad Soome ansamblid, kes teile meeldivad.

Paavoharju, Islaja, Underwater Sleeping Society, Neufvoin...

Aga räägi nüüd, milleks reedesele Odessa Popile tulevad inimesed peavad valmis olema?

Ma loodan ja arvan, et reedest tõotab tulla väga lahe õhtupoolik. Oleme kuuekesi laval. Palju müra, pasunaid, trumme ja õnnelikke nägusid. Ma ei jõua ära oodata.

Rubik @ Myspace

Odessa Pop

Tallinn Music Week

Alanud nädala võib vist julgelt ristida Tallinn Music Weeki nädalaks. Põhjus on lihtne ja loogiline. Sellel nädalal toimubki Tallinna Music Week. Hahaa.

Aeg on kiiresti lennanud ja ma polegi jõudnud sel aastal üritusest kuigi palju kirjutada.

Kui eelmisel aastal aitasin natukene veebi teha, siis sel aastal osalen TMW-l artistina.

Täna näitas TV3 uudistesaade, kuidas Tallinn Music Weeki reklaamposte soditi. Honey Power oli julgelt esindatud :)

Täna toimus Nordic Hotel Forumis nn bändidele mõeldud infotund, kus tutvustati showcase'i korraldajaid, nimetati üles bände, kes, kus ja millal esinevad ja räägiti promojutte. Mind ikka veidi paneb muigama, kuidas mõne showcase'i eestvedaja ei suuda oma üritusel üles astuvaid artiste meeles pidada. Kelle ja mis rida me siis nagu ajame siin?

Kohati seal istudes tundsin, et muusikuid peetakse ikka suht puupeadeks. Võibolla annavad osad selleks ka põhjust, kuid üldiselt ma ei tahaks kuulda üleolevaid jutte ja ettepanekuid kolmanda tsee klassi tasandil. Ma ei hakka eraldi välja tooma, mis mind kohutavalt häiris, vaid lisan ikkagi siia tõiga, et infotunnist oli muidugi kasu ka. Sain kinnitust oma mõtetele ja natuke lisa ka. Kahju, et pidin varem lahkuma..

Tegelikult on väga tänuväärne, et on osa inimesi, kes tunnevad vajadust eksportida Eesti muusikat piiri taha, ent olgem realistlikud. Välisest hiilgusest ja kohati "tugevam ja kirjum jääb ellu" mantaliteedist tähtsam on muusika ise. Ja see kõnetab kogenud muusikapärleid otsivat inimest momentaalselt.

Head ja ühtlast ülevaadet nn indiemuusikast tasub otsima tulla reedel Mustpeade Majja Odessa Popile. Edastan siin kohal ka väikese uudise:

Loosime välja 1+1 priipiletit 26.3 showcase'ile "Odessa Pop esitleb". Lisaks annab Honey Power kaasa spetsiaalselt Tallinn Music Weeki jaoks vorbitud kolmeloolise demoplaadi. Selleks saada Tauno Maarpuu'le Facebooki kaudu sõnum õige vastusega küsimusele: "Milline tuntud indibänd on teinud loo nimega "Honey Power"?"

http://www.facebook.com/event.php?eid=10150131401800537&ref=mf

Kui hästi läheb, saab siit blogist üsna pea lähemalt lugeda ka Soomest saabuvast bändist Rubik. Ütlen ette ära, et nende plaati tasub küll kuulata :)

www.tallinnmusicweek.ee

Popidioti remix Honey Poweri loost "Get Country"

Kas teil on tulnud ette, et peate pühapäevasel pealelõunal pärast kilose kebabieine ära söömist pilli haarama ja proovi tegema? Minuga juhtus see täna. Räägitakse, et punnis kõhuga on raske laulda. Tuleb välja, et ka pill kaelas seista on kunst omaette. Nii vaimse kui füüsilise teravuse säilitamiseks soovitan bändiproovi puhkepausi ajal mitte süüa. Vastasel juhul istud sa jalad tagumiku all keset prooviruumi põrandat ning paljud noodid jäävad mängimata, kuna plokinuppe tuleb ju ka käega siise-välja lülitada. Kiirtoidu-rokk väsitab ja teeb uniseks. Nagu mõni igav Eesti bänd.

Honey Power tegi nädalavahetusel üle hulga aja proovi. Sellega seoses meenus mulle, et võiks siia blogisse üles panna Popidioti vorbitud remiksi palast "Get Country". Muideks. Seoses Tallinn Music Weekiga annab Honey Power välja pisikese plaadi, kus peal kokku täpselt kolm pala: "80s Party", "Get Country" ja seni avaldamata pala "Fade Out". Kui kellelgi huvi, kirjutage, lepime kokku. Kogus on väike.

Iiiihaaa.

Honey Power "Get Country" (Popidiot remix)

Mimicry käis metsas

Peamine muusikavideote väljund - MTV Eesti on minevik, ent sellegi poolest tehakse meite maal päris aktiivselt muusikale visuaalset poolt juurde. Ja mulle tundub, et üsna varsti tõstab pead ALO TV. Esimesed märgid on juba ammu õhus..

Siit siis ansambli Mimicry video loole "Heat"

Artishok Records esitleb: Moriarty

Tauno Maarpuu nime laiendiks kasutatakse juba väga sageli sõnapaari Odessa Pop. Pole ka ime. Mitu head aastat järjepidevalt oma rida ajanud kontsertsari pole enam muusikast lugupidavale inimesele midagi uut. Midagi uut selles mõttes, et teada ju on, et head ja huvitavat kuuleb sealt alati. Mainiksin kohe ära, et järgmine Odessa Pop toimub juba ülejärgmisel reedel ehk 26. märtsil Mustpeade Maja keldris. Tallinn Music Weeki raames toimuval ivendil esitavad oma parimaid palasid Rubik Soomest ja Eesti bändidest saab kuulda Antoninat, Id_Revi, Maria Minervat ja Honey Powerit.

Aga juba sel laupäeval, 20. märtsil toimub Juuksuri vahetus läheduses asuvas kohas nimega EAST Penny Lane'i sõprusblogi Artishoki korraldatud üritus Artishok Records - pidu ja teooria. Just seal esitleb oma kümme aastat tagasi salvestatud EP-d "Moriarty 2000" Tauno Maarpuu artistinime all Moriarty.

Mis on või õigemini oli Moriarty? Vastab loomulikult Tauno Maarpuu:

Millal alustasid?

Seal EP-l on lihtsalt mõned juhuse tahtel pinnale ujunud lood, mida
aastal 2000 koduse arvutiga teha proovisin. Ei enne ega pärast ei ole
muusika loomisega kokkupuudet olnud.

Kuidas teed?

Õigem öelda - tegin. Kas seda muusikaks või loominguks saab üldse
nimetada on ka vaieldav, kuna kõikide "lugude" tegemiseks kulunud aeg
on võrdne nende pikkusega. Ehk siis puhas arvutiimpro - käivitasin
programmi ja keerasin nuppe. Trummid on mingid sämplingud, mis on
luupima pandud. Kui tundus, et enam paremaks ei lähe, vajutasin
stoppi.

Milline su muusika on?

Ilmselt liigituks elektroonilise muusika alla, ambiendi, techno ja
trance'i elementidega.

Miks su muusika on?

Ajendiks sai esimese arvuti tekkimine koju, kuhu soetasin kiiresti ka
kohatult kalli helikaardi, mille võimalustest ilmselt kasutasin u
1%. Sa küll seda ei küsi, aga see EP ilmub tänu faktile, et üks lugu
("Rubber Fat") jäi kõrva Artishoki ühele tegijale Maarinile.

(Tervitused Maarinile - PL)

Milline näeb välja su laupäevane ülesastumine?

Loodetavasti seisan (veel parem, kui istun) hämaras nurgas ja mängin
CD-lt need EP-l olevad lood ette. Võib-olla ka mõned muud lood, mida
seal ei ole.

Kus ja millal sa oma muusikat veel oled esitanud, avaldanud...?

Umbes kuu aega tagasi "Juuksuris" üritusel Revolving Door of
Perfomances, aga seal ei saanud vist keegi aru, et ma "esinen", kuna
ma CD-mängija juures ei seisnud. Varsti pandi see ära ka, kuna
järgmine esineja läks peale ja seda peeti plaadimuusikaks
lihtsalt..mida ta ka oli. Üht lugu on mänginud DJ Kati (Stella) oma
DJ-setis Kinomajas, kui saali oli jäänud u 5 inimest.

Suure melomaanina, kas sa üritad oma muusikas väljendada seda, mida sa tavaliselt teistes otsid või kuulda tahad? Kui jah, kas see on sul enda arvates õnnestunud?

Ausaltöelda ei mõelnud ma neid lugusid tehes ilmselt suurt midagi,
programmide proovimise käigus sündinud helid, vaeva nähtud ei ole
absoluutselt. Edaspidi, kui kunagi peaksin veel muusikat teha
proovima, luban kindlasti midagi väljendada ka.

Moriarty - väike komm nime kohta. Vaatasin, et USAs on sellenimeline indifolk bänd :)

Täitsa võib olla, ilmselt ka nemad on selle võtnud Sherlock Holmesi
raamatust või filmist. Mind inspireeris seda nime võtma Moriarty
tegelaskuju 80ndatel jooksnud Vene telesarjas - iseäranis kuri
professor. Osad lood, mida sellel EP-l ei ole, olid ka üsna jõhkra
kõlaga.

Millised olid tehnilised võimalused, millega tegid ja kuidas nüüd tagantjärgi kuulata on?

Helikaardiga koduarvuti + Kadaka turult pärit piraatprogrammid. Need 4
lugu + intro ja outro ongi ausaltöelda kõik, millega julgeks
avalikkuse ette tulla. Kuigi ka neis pole hoobelda millegagi. Selline
nostalgiatripi ja pullitegemise segune akt see EP üllitamine.

Helinäide Moriarty EP-lt varsti tulekul!

Pia Fraus on puhkusel, aga muusika elab edasi. Jee!

Nonii, palju õnne Malcoln Lincolnile suure võidu puhul. Poisid, hoidke pea selge ja kõik läheb kenasti!

Et igati tipp-topp tulemus ja mina olen ka rahul. Tore värk oli üldse eile seal Nokia kontsertmajas. Aga ma ei viitsi sellest praegu pikemalt jaurata.

Postitan siia parem tänase värske video, mis on tehtud Indias meie ilmselt tegelikult kõige kuulsamale bändile piiri taga - Pia Frausile.

Mute The Birds (Ulrich Schnauss versioon)

Täna valitakse Eesti Laul 2010

Näide Märt Avandi ja Ott Sepa laulukonkursilt, mis toimub 12. märtsil EESTI LAUL 2010 finaali sees.

Rezhissöör Rene Vilbre, muusika Madis Aesma, grimeerijad Maarja Sild ja Kaire Hendrikson, kostüümid Anu Lensment, operaatorid Peeter Semjonov ja Ergo Treier, valgustaja Tauno Pääslane, helirezhissöör Peeter Määrits, produtsendid Ruth Heinmaa ja Mart Normet.

Not just another Müürilille täika

Et siis jah, juba laupäeval pakivad kihvtid inimesed oma asjad Tartu Genialistide klubis lahti ja hakkavad kauplema. Eelmisel korra, kui ise täikal käisin, jäin väga-väga rahule ja soovitan soojalt läbi astuda, sest vingeid asju leiab kindlasti ja väga hea hinna eest. Ise sain näiteks 18.- maksva suure õlakoti, millel oli sang natukene katki. Parandasin ära ja nüüd käin juba kolmandat nädalat järjest.

Ja lisaks: breaking news melomaanidele!

seekordse müürilille täika letid on erakordselt plaadirikkad.

oma müügisoovi on konfirminud diskorid Alari Orav, Erkin Antov, Madis Nestor, plaadikollektsionäär Martin Jõela (loe müürilille blogist tema seiklustest helsinki plaadipoodides!), Estrada, "eha tänava poiss" Kaarel Valter (pidi olema lisaks paar nahktagi ka), Matti Peura (kohvritäis cd-sid) ja tiigi antikvariaat.

lisaks on avatud ka vinüülipood Fonofon.

Ja õhtul saab pidu ka nagu alati.

MALCOLM LINCOLN live

ALARI ORAV
ESTRADA
ERRKI

www.myyrilill.blogspot.com

Remiks Mimicry loole "new"

Vinget plakatikunsti ka

Täna on naistepäev. Siiani tundub mulle, et 21. sajandi algupoole mees on hea olla. Saadad läbi messengeri roosi ja ongi asi tehtud. Aga seegi armas. Tegelikult.

Aga siia naistepäeva ma hoopis postitaksin midagi mehist. Sel reedel, 12. märtsil avab vabakutseline graafiline disainer, suur muusikasõber, ansamblis Kuma bassi mängiv Martin Rästa aka Mammut aka Frindo Kveiks SooSoo galeriis näituse, mis võtab kokku tema kümne aasta tööd plakatikujunduses. Ma võin kihla vedada, et selle blogi lugejad on vähemalt ühte tema käe all valminud plakatit kuskil näinud. No näiteks JazzLessons, Ö Stuudio esitleb, Eclectica... Lisaks sellele on ta disaininud T-särke. Neid leiab Pink Banana kodukalt näiteks...

Aga ühesõnaga avamine hakkab peale kl 18 ja lõppeb 21. Plaate mängib DJ Errki ka.

Näitust saab vaadata ka tiba hiljem Tartus 29. märts kuni 10. aprill Y galeriis.

Vot.

Vaata töid lähemalt:

http://www.mammut.baas.ee/

Malcolm Lincoln - Siren [video]

Ö Stuudio esitleb:

Daamid ja härjad, khmmm, härrad!

Ö Stuudio esitleb:

Seekord menüüs:

1. Terav eelroog

Ö Stuudio majabänd ja Eesti progepungi lipulaev LACK OF EOINS. Kui see teid hüppama ei pane, siis pole teil vist jalgu.

2. Toekas Praad:
Läti garaazroki A ja O MONA DE BO. Kuninglikku postrokki viljeleva bändi tempod on läinud aeglasemaks ja saund veelgi suuremaks!

3. Magustoit:
Tähelepanu daamid! Eesti seksikaima frontmaniga bänd LEEGITSEV SIDRUN. Olete te ikka valmis?!

Live: MONA DE BO (läti)
www.myspace.com/monadebo
Live: LACK OF EOINS (viljandi)
www.myspace.com/lackofeoins
Live: LEEGITSEV SIDRUN (eesti)
www.myspace.com/leegitsevsidrun

Dj: Martin Järvekülg (Honey Power)
Dj: Madis Järvekülg (lack of Eoins)

Neljapäeval, 4. märts @ Puhas Kuld, Viljandi

Reedel, 5. märts @ Genialistide klubi, Tartu

Eesti Muusikaauhinnad 2010

Noh, minu arust, kui vaadata, millised bändid seekord Eesti Muusikaauhinnad 2010 erinevatesse kategooriatesse üles seati, ei tohiks ju väga piinlik hakata. Tegelikult ma ei tahaks seda piinlikkuse teemat üles võtta. See on ju umbes samast klassist hala, kui pidevalt kuulda/lugeda, kui kehv oli Krahli saund mõnel kontserdil või midagi taolist. Aga siiski, nii palju, kui ma ka ei pingutaks ja püüaks head leida ja näha, oli see muusikagala ikka nii piinlik, isegi vääritu ja odav. See võltsglamuur. Ott Lepland lahtise masinaga lavale (ja siis jääb selle peale fono seisma) ja Mercedesega Vilsandile. Kämoon. Meie bändid salvestavad tegelikult kuskil keldrinurkades või täiesti tavalistes stuudiotes, plaadi läbimüügi numbrid on tagasihoidlikud ning live'idel võiks olla alati rohkem inimesi. Mõned erandid välja arvata.

Tegelikkus on see, et isegi rahva lemmiku ansambli liikmetel pole piisavalt rahalisi vahendeid igapäevasteks pisiasjadeks. Ja millal jõuab kohale tõik, et eestlased pole glamuurirahvas. Noh, ei mängi välja. Ja see pole asi, mille pärast peaks häbi tundma. Absoluutselt mitte. Me peaksime jääma iseendiks. Olema need inimesed, kes me tegelikult ka argipäeval oleme. Käime palju jalgsi ning iga päev kitarril keeli ei vaheta. Okei, maavillane on ka totter, aga siiski. Paluks ülbust ja üleolekut palju vähem. Paluks rohekm ilusaid soove ja unustaks selle enesenautlemise korraks ära. Seda palun mitte segi ajada artistlikkusega. Miks me ei võiks olla sama väärikad kui näiteks Erkki-Sven Tüür - mees, kellel on tõesti võrreldes mõne suurutseva tüübiga palju enam ette näidata.

Aga hästi. Ilus aasta oli sellegi poolest. Loodetavasti tuleb tõeline Eesti muusika järgmisel aastal veidi usutavam ja tõetruum. See gala siis. Hea muusika ei lõppe siit pinnalt. See on kindel.

Mõndade eranditega oli ju tegelikult kogu õhtu suht rõõmustav. Auhinnatud said inimesed, kes olid seda väärt. Minu erilised õnnitlused lähevad loomulikult Popidiotile ning Sträpakatele, Eplikule ka.

Eesti hea muusika saab pildiks

http://orants.blogspot.com/

Järjest rohkem on kuulda kiidusõnu Eesti muusika hetkeseisu kohta - sügisest on meelde jäänud Sven Grünbergi arvamine, et saja aasta pärast, vaadates tagasi Eesti muusika ajaloole, on palju meenutada 20. sajandi eelviimasest kümnendist, millele järgneb suur ja pime enam kui kümne aastane auk, ning põhjust jälle Eesti muusikast rääkida on uue sajandi algusest.

Lõviosa sellest ajast on kontsertidel ikka ja jälle liikumas näha fotograafi, kes lava ees hullunud muusikasõpradega rinda pistab, ning igat hetke innukalt tabada püüab. Enamjaolt reageerib ta nimedele Orants või Aron (hääldatakse kahe Aa-ga muide). Tema paljude muusade hulka kuuluvad alati fotogeeniline Jaan Pehk, plastiliste maneeridega Vaiko Eplik, vanameister Riho Sibul, kalanimega mees Madis Aesma aga ka lahtise puusaga poiss Chungin ning endine pedagoog Tõnu Pedaru - nimekirjaga võiks jätkata lehekülje lõpuni.

Esimesel märtsil avab Aron oma esimese ekstra heale Eesti muusikale pühendatud fotonäituse, näitus on jagatud kolmeks osaks, nii et tervikpildi saamiseks on vajalik ette võtta väike ring talvises Tallinnas, näitused jäävad avatuks kuu lõpuni.

Kohtumisteni!

1. märts: Uue Maailma Seltsimaja. "Duetid"
Avamine kell 19.00
Esinevad Jaan Pehk ja Vaiko Eplik

2. märts: Telliskivi Loomelinnak - Valge Galerii. "Suures Plaanis"
Avamine 19:00
12 pildi lood. Autor Aron Urb jutustab lahti piltide saamislood.

4. märts: Von Krahl "Soolo"
Avamine kell 19:00
+
Featuring Orants
21:00 - piletiga
Esinevad: Ans. Andur ja Junk Riot
NB! Featuringi osas on oodata täiendusi.

Picnicul tuleb ju plaat!

Ja nii palju, ui mina olen materjali kuulanud, siis on tegemist ikka väga hea kraamiga!

Väikeplaadifirma Seksound peab aasta esimest "piknikku" juba 24. veebruaril, mil ilmub indietrio Picnic debüütalbum "Winter Honey". Õue lume sisse ei pea minema, plaati saate rahulikult kodus kuulata ja bändi nautida kontsertidel!

Picnic on kogunud austajaid mitmetel esinemistel ja osalenud ka Seksoundi kogumikel

"Kohalik ja Kohatu". Picnicu moodustavad kaua aega eesti alterntiivmuusikamaastikul tegusad olnud Marju Taukar, Andres Soosaar ja Rivo Järvsoo.

Marju ja Andres on tuntud ühest 1990ndate aastate armastatumaist Eesti indieansamblist Dreamphish, kelle kogumiku on samuti Seksound välja andnud.

Rivo on teinud üksinda elektroonilist indiet ning lisaks on ta ansambli Bad Apples liige, mis on samuti plaadifirm Seksoundi tiiva all. Kõik kolm osalevad Picnicu loometegevuses. Nende muusikas võib kuulda omavahel kohtumas klassikalist shoegaze'i, unelevat dreampoppi ja Berliini plaadifirma Morr Music populariseeritud elektroonilist poppi.

Marju vokaal tuletab meelde 90ndate kohalikku indiemuusikat, mis teeb selle plaadi kindlasti omaseks tollasele kuulajale, olgu siis noorele imetlejale või kaasvõitlejale. Tegu ei ole siiski nostalgiaplaadiga. Plaat kulgeb oma erilisel rajal, olles põhjamaiselt karge, kohati hõljuv ja teisal jälle helgelt popilik. Bänd ei jää ainult klassikalise indie piiridesse, sädelevad ja kärisevad kitarrid toetavad elektroonilisi rütme, mis on ülepuistatud huvitavate heliefektidega, sisse lisatakse ka teisi kelmikaid helitekitajaid. Fännid on kiitnud akordioni kaasamist. Ühes loos tutvustatakse kingapõrnitsejate maailmale isegi kantrielemente.

Esitluskontserdid on 26. veebruaril Tallinnas klubis Korter (Roseni 9)

ning 27. veebruaril Tartus klubis Plink Plonk (Vallikraavi 4).

Esinevad Picnic ja Galaktlan, plaate valivad Holger Loodus, Rein Fuks ja Reijo Tagapere!

Algus kell 21.00, pilet vaid 50.- krooni!

LISAINFO:

http://www.myspace.com/picnicpic

http://www.seksound.com

http://www.myspace.com/seksound

http://www.krtr.ee

http://klubi.plinkplonk.ee

Video ka:

Odessa Popi piletiloos FAKTORYS

Kasutatud asjade pood Faktory teatab uhkusega, et kuni reedeni (19 veebruar) on käimas piletiloos üritustesarjale Odessa Pop.

Laupäeval,20. veebruarail astub Mustpeade Maja lavale multiinstrumentalist Pastacas, kordumatu ja omanäoline Kago ning noor ja andekas folklaulja Mari Kalkun.

Piletiloosis osalemine on imelihtne. Iga ostuga on Faktorys võimalik täita pisikene paber, kuhu on vaja märkida vaid oma meiliaadress ja pista see sinisesse lillepotti . Reedel (19 veebruar) loositakse välja üks ostja, kes saab üritusele kaks vabapääset. Teine kahene komplekt läheb loosi Facebooki fännide vahel. Facebooki inimesed peaksid saatma oma nime aadressile faktoryfaktory@gmail.com, pealkirjaks märkima Odessa Pop. Ja ongi kõik.

Odessa Pop algab kell 22:00!

Ja muideks, ETV arhiivis on järelvaadatav ka eelmisel nädalal näidatud lühike dokfilm Pastacast. Selle leiab siit.

Ahjaa, ja Faktory asub endiselt aadressil Tartu mnt 80 E, Rock Cafe kangi all :)

www.odessapop.ee
www.faktoryfaktory.wordpress.com

Next Big Thing - Claire's Birthday

(Penny Lane)

Eile küsis üks sõber, et mis ma õhtul teen? Ma pakun, et mul läksid silmad suurest rõõmust särama, sest õhtul esines Rock Cafés ju Claire's Birthday.

Kuhjasin just CB reliisid voodi peale ja tegin pilti. Lihtsalt mälestuseks või nii. Ma isegi ei tea, miks.

Aga about last night... (nagu DJ Priit Kuusik ütleks)

Eilne oli nii mõnelegi minuvanusele valus tõdemus, et jaa, aeg liigub kiiresti. Alles see oli, kui.. (bla-bla-bla). Teate ju isegi. Ja ma täitsa ehmatasin ära, et ongi võimalik oma sõpradega, keda tead mitu head aastat, rääkida nagu peaks õhtul prillid ninale asetama ja järeltulijatele sokke kuduma.

Igatahes, üks hetk, kui seisin keset seda suurt rahvamassi, kaks kätt taskus, tundsin korraga, et tegelikult nagu polekski mitte midagi muutunud. Kõik on minu elus peaaegu täpselt samamoodi, kui oli siis, kui sattusin esimest korda CB kuulama. Täpselt sama emotsioon. Missest, et Eplik laulab juba tükk aega veelgi paremini, kui "Venuse" peal, missest, et Jaan on neist viiest kõige rohkem muutunud ning et Tohver pole ammu trumme mänginud ja oli tiba kramplik. Missest, et ma täiesti arusaamatul põhjusel mõtlesin loo ajal "Natural Blonde Girls", et miks ma oma juuksed olen tumedaks värvinud. Ja võib-olla oli muutunud ka see, et inimesed teavad laulusõnu peast rohkem, kui ma eelnevatest kontsertidest mäletan.

Kõik lood, mis sellel õhtul ettekandmisele tulid, kõlasid täpselt sama hästi, kui Claire's aktiivselt tegutses. Meenus üks intervjuu, kui Eplik ütles, et tema enam bändi teha ei viitsi, sest üksi on palju parem nokitseda. Eile ma vaatasin ja mõtlesin, et olgu, kuidas on, bändi sobib ta suurepäraselt. Oli näha, et igast liikmest kiirgas välja head meelt olla jälle laval koos. Ja äkki ongi vahel üksi muusikat teha igav :)

Aga minu elu muutus eile küll natukene. Ja ilmselt on see tõesti vananemismärk, aga ma saan nüüd aru, miks inimesed käivad kuulamas bände, mis on hingusel olnud kasvõi mitukümmend aastat, siis kokku tulevad, ümber maailma reisivad ning esitavad vanu hitte. Vananevad bändid nagu vist öeldakse. Või nagu sportlased, kes ei tea, millal õige aeg lõpetada. Mitte, et Claire's oleks vananev bänd. Ei ole. Absoluutselt mitte. Aga ma vist saan nüüd aru.

Aitäh väga meeldiva õhtu eest.

(Delfi)
(Painkiller)
(Painkiller)

Ja video ka

Antonina

Viisakas Biit009

Krahl. Kell näitab umbes 23 peale. Nagu kombeks on, pole selleks ajaks veel inimesi jõudnud koguneda. Võtan väikese Coca-Cola jääga. Näen paari tuttavat, paari punkarit ja siis on WC järts.

Esimest esinajat ikka ei tule, kuigi kell näitab tugevalt üle kesköö. Tuleb hoopis Popidioti kaver Honey Poweri loost "80s Party". Päris hea on, mõtlen. Nii hea, et ei suuda end tagasi hoida ning ütlen ühele sõbrale, et see on Honey Poweri remiks. Õigemini kaver. Või siis make over. Kuidas tahate, hea on ikkagi.

Lõpuks läheb peale õhtu esimene esineja Dmitri Gerasimov. See on lubamatu! See on kõige jubedam asi, mida ma olen Krahlis pidanud kuulama. Tulid meelde ajad, kui kiirelt enne esinemist Taru Rokiklubis sai Kotka keldris praekartuleid söödud. Ok, esimene lugu oli enam-vähem. Pani ootama, et mis järgmiseks. Järgmiseks tuli...........

Kogu väljakannatamatu äkt kulmineerus sellega, et tüüp kisas, õigemini jorutas mõnuga mikrisse Virmaliste laulu "Naer". Ei, tal polnud eraldi fono. Ta võttis lihtsalt loo ja laulis kaasa. Reet Linnale see poleks ka meeldinud, võin kihla vedada. See isegi ei meenutanud enam Soome laevadel peetavaid karaoketurniire. Võta mitu levelit veel alla ja mõtle, mis see võiks olla. Täpselt. Okei, naljaga saab ka võtta, ei pea olema surmtõsine. Aga see polnud naljakas, see polnud kämp, see oli hale. Ideetu ja mõttetu maailm.

Õnneks mitte väga palju hiljem tuli Antonina, kelle pärast Krahli mindud sai. Mulle meeldib. Ilus komplekt, hea kuulata, hea vaadata. Nii väga kunstiprojekt ja lo-fi polegi nagu välja reklaamiti või nagu küla peal on räägitud. Saan aru, mida Antonina taotleb. Et asi oleks usutavam, sel juhul oleks vaja vabaneda nendest ludistavatest kidrasoolodest. See ei lähe mitte.

Singel on kotis ja mul on selle üle väga hea meel. Antoninat lähen ka järgmine kord kuulama.

Pungilainetel

Psychoterror, kes järgmisel aastal peaks pidama oma 20. sünnipäeva annab loetud päevade pärast välja uue albumi, millel paras ports uut kraami.

Vabariigi aastapäeval ilmuva üllitise taga on kollektiiv Chungin & The Strap-On Faggots, kes annab välja oma suure noorepõlvelemmiku ja praeguse sõprusbändi kaheksanda stuudioplaadi "Parmakarma".

Noh ja siis see www.myspace.com/psychoterrorpunk link ka!

Myspace'ist kuuleb ära ka plaati tutvustava esimese singli "Ma lähen mööda", mis on kindlasti esmakuulamisel natukene võõristav. Vähemalt minul oli küll. Esimese raksuga poleks kindlasti osanud arvata, et tegemist on Psychoterroriga. Pigem justkui mõne suvalise eestikeelset rockmuusikat tegeva ansambliga. Olgu sellega, kuidas on, mõnest plaadile minevast kuuldud loo seas on ka paar krõbedamat pala, mis annab lootust, et album on täitsa kuulatav. Elame-kuuleme.

PS!

Plaadikaas on Freddy enda kätetöö :)

Antonina

Kopp-kopp! Ei-ei, ma pole talveunes. Olen siin ja teie päralt.

Ja selleks, et teid nädala ja mõne päeva pärast välja kutsuda. Põhjus on lihtne. Erinevatesse Facebooki testidesse sisse imbunud, indie, disko, d'n'b jne jne rahva ajju tembeldatud von Krahlis toimub reedel, 12. veebruaril paari kuu tagusel Odessa Popil debüteerinud Antonina singli-video esitlus. Minul isiklikult pole veel olnud võimalik ansambli Antoninaga näost-näkku kohtuda, ent vastukaja, mis minuni levinud, on olnud vastuoluline. Ma usun, et see on väga hea märk. Vähemalt piisavalt veenev, et kasvõi puhtast uudishimust kohale minna ja ise oma arvamus kujundada. Ma olen küll veidi ettevaatlik, ent ei ütle enne miskit, kui pole pilt päris selge. Huvi on :)

Igatahes kirjutab Antonina enda ning saabuva ürituse kohta:

Reedel 12. veebruaril Von Krahlis toimub ürituse BiiT sarjas süntpop ansambli Antonina esimese singli ning video esitluskontsert ning Maria Juur'e muusikalise üllitise UNCANDY elu esimene esinemine. Samuti teeb performance-karaoke-õhtujuhina debüüti Ekspressi Areeni poolt tuleviku kultuuritäheks tituleeritud kunstnik Dmitri Gerasimov.

Uksed avatakse kell 23:00 Esinevad ka DJ'd Tauno Maarpuu ja Madis Nestor, VJ Karl Saluveer.

Antonina on arvuti-süntesaatori-kitarri-hääle abil musitseeriv trio. Esmakordselt sai esinetud mullu novembris Odessa Popil. Samas väga palju esinemisi pole ette võetud, kuna vaatamata antud muusikastiili rämepopile maigule ei tahaks iseennast üle-ekspluateerida. Antonina laulu- ja loometüdrukuks on disainer Helene Vetik, sündi- ja saundimeheks it-mees Andres Nõlvak ning kitarritab Mihkel Masso.

Masso: "Kas sa veel kurvemate sõnadega laule ei taha kirjutada?"

Helene: "Need ei ole kurvad, lihtsalt on sellest kuidas inimesed lahku lähevad."

Singli esitlusmaterjalide kujundajaks on eestis "vabakutseline" kuid väljamaal armastatud psühhedeeliliste mustrite vorpija Robi Jõeleht.

Singel sai salvestatud StereoTunnelis.

UNCANDY aka Maria Juur on hetkeseisuga EKA kunstiajaloo tudeng, kuid kindlasti omasuguste seas üks parajalt värviline vildikas. Muusikaliselt ilmutanud end Seksoundi kogumikul "Kohalik ja kohatu" 3, kuid põhiliselt myspaces. Maria ei häbene enda kohta öelda ka lihtsalt pop tart.

lisalinke:

http://www.myspace.com/dantonina

http://www.myspace.com/uncandymusic

www.dmitrigerasimov.com

www.robjoe.com