Pärast kahe „Erasmuse peo”  külastamist, otsustasin neile mitte kunagi enam minna – muusikavalik  tuletas meelde Eesti tantsuskenet 90ndate keskel, üldse kogu atmosfäär  hakkas vastu. Öötrammis koju sõites kohtusin kahe soome tudengiga  Jyvaskylast, kes ütlesid, et kui mulle Erasmuse peod ei meeldi, pean  nende omadel käima hakkama. Ilmnes, et ka neil oli sarnane ebameeldiv  kogemus olnud. Jumal tänatud, et ma neid kohtasin, kuna sealt edasi  hakkasid hargnema uued tutvused, üks huvitavam kui teine. 
Niisiis, üks lahedamaid kohti  on raamatupood/kohvik/klubi „Shakespeare and Sons”. See asub Vinohradska  linnajaos, s.t. Praha 2-s. Prahas on kõik linnajaod nummerdatud –  kesklinn on Praha 1 ja sealt kaugemal juba 2,3 jne. „Sheikis” saab  peale loenguid kohvi trimbata, raamatuid uudistada ning pea  iga nädal esineb seal ka mõni väike indibänd. Prahas on mitu bändi,  kes on moodustatud suht kirjust rahvusvahelisest seltskonnast, palju  USA ja Inglise „indieinimesi” on Praha oma elukohaks valinud. Nt  Praha/USA bändid nagu The Assemblage ja The Arms and a Boy. Esimene  meenutab Sigur Rosi, Oceansize`i jt unistavatel ja hüpnootilistel kitarrimassiividel  põhinevat bände, nemad mängisid Sheikis, Arms and a Boy aga klubis  Bordo ( Vinohradska 40 ). Viimane bänd on mõjutatud peamiselt alternatiivsemast  USA indiest, millega mul suurt tutvust pole veel olnud. Midlake, Caribou,  The Magnetic Fields jt on bändid mis selle grupi liikmete i-podides  põhiliselt mängivad. Üldse olen aru saanud, et ameeriklastel on täiesti  teine muusikamaailm, mis on seotud peamiselt USA oma turu ja muusikaringkondadega.  Ei teata paljusid Briti bände, mis ei ole USA-s suureks saanud, parim  näide on Suede. Samas on neil oma kultusbändid, kasvõi seesamune  The Magnetic Fields. 
Kahju, et Roisin Murphy end  Moskvas vigastas, lootsin 2.nov siin tema kontserdile minna... ju siis  tuleb kunagi hiljem, nagu ta management lubab. Olevat oma silma vigastanud  ja peab terve nädala puhkama. Tahtsin näha nii teda kui kuulsat Roxy  klubi, kus esinemine pidi aset leidma. Miks ma hakkasin Roisinist rääkima?  Kuna ühel õhtul Shakespeare`is nägin tema teisikut... jutu käigus  sai selgeks, et ta on The Arms and a Boy klahvitüdruk. Ja on nagu Roisingi  iiri päritolu, kuigi pärit USA-st, Virginiast. Flanna Sheridan juhatas  mulle kätte mõned väga lahedad kohad, mille määratlus on jällegi  baar/pood/indieklubi. Paistab, et need kolm käivad koos: baar, teises ruumis  on plaadipood ja kolmandas pisike lava indibändi jaoks. Üks selline  asus näiteks Praha kesklinnas elumaja 6. korrusel. Tegu oli hiiglasliku  neljatoalise korteriga, esikus baar ning tubades plaadipood ning õdus  kohvik. „Plaadipoes” leidsin muide ka mitu Kohvi Recordsi väljaannet.  Kohvikus istudes alustati ühes lauast äkitselt ühe 70ndate Tšehhi  bändi tutvustust, mingi Praha muusik/vanamees laskis muusikat ja vahele  rääkis bändi ajaloost ja muusikalisest arengust. Nagu raadiosaade.  Põnev koht. Ja pani mõtlema miks ei võiks Eestis taolise kontseptiga  koht olla...
Nagu mainisin, üks legendaarsemaid Praha kontserdi- ja esinemiskohti on ROXY, mis asub Praha 1-s ( Dlouha 33 ). Seal on esinenud Franz Ferdinand, Air, British Sea Power, Cinematic Orchestra jpt. Selline Von Krahli meenutav kooslus, kuna ka Roxys on oma eksperimentaalne teater olemas. Ühel õhtul esines seal Saksa poppunkbänd The Beatstakes - kuna suur osa mu ühikasõpradest on sakslased, läksid nad biitsteike vaatama ja ma liitusin nendega. Klubi oli tõesti lahe - suur aga samas õdus, laval oli hea valgustus. Bänd ise koosnes väga headest showmeestest aga muusika jättis täiesti külmaks... Ometi väga popiks saanud bänd Saksamaal, Ida – Saksamaalt oli hordide kaupa fänne tulnud vaatama. „They`re getting famous right now in Germany” oli fraas, mis andis jällegi aimu sellest, et erinevates riikides on oma suured lemmikud samas väljaspool neist midagi eriti ei teata.
Ilmeselt varem, kui keegi arvata oskab, teen Juhanist veelgi juttu. Siis tema tegemistest Eestimaal.

.jpeg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar