Ö Stuudio esitleb:

Daamid ja härjad, khmmm, härrad!

Ö Stuudio esitleb:

Seekord menüüs:

1. Terav eelroog

Ö Stuudio majabänd ja Eesti progepungi lipulaev LACK OF EOINS. Kui see teid hüppama ei pane, siis pole teil vist jalgu.

2. Toekas Praad:
Läti garaazroki A ja O MONA DE BO. Kuninglikku postrokki viljeleva bändi tempod on läinud aeglasemaks ja saund veelgi suuremaks!

3. Magustoit:
Tähelepanu daamid! Eesti seksikaima frontmaniga bänd LEEGITSEV SIDRUN. Olete te ikka valmis?!

Live: MONA DE BO (läti)
www.myspace.com/monadebo
Live: LACK OF EOINS (viljandi)
www.myspace.com/lackofeoins
Live: LEEGITSEV SIDRUN (eesti)
www.myspace.com/leegitsevsidrun

Dj: Martin Järvekülg (Honey Power)
Dj: Madis Järvekülg (lack of Eoins)

Neljapäeval, 4. märts @ Puhas Kuld, Viljandi

Reedel, 5. märts @ Genialistide klubi, Tartu

Eesti Muusikaauhinnad 2010

Noh, minu arust, kui vaadata, millised bändid seekord Eesti Muusikaauhinnad 2010 erinevatesse kategooriatesse üles seati, ei tohiks ju väga piinlik hakata. Tegelikult ma ei tahaks seda piinlikkuse teemat üles võtta. See on ju umbes samast klassist hala, kui pidevalt kuulda/lugeda, kui kehv oli Krahli saund mõnel kontserdil või midagi taolist. Aga siiski, nii palju, kui ma ka ei pingutaks ja püüaks head leida ja näha, oli see muusikagala ikka nii piinlik, isegi vääritu ja odav. See võltsglamuur. Ott Lepland lahtise masinaga lavale (ja siis jääb selle peale fono seisma) ja Mercedesega Vilsandile. Kämoon. Meie bändid salvestavad tegelikult kuskil keldrinurkades või täiesti tavalistes stuudiotes, plaadi läbimüügi numbrid on tagasihoidlikud ning live'idel võiks olla alati rohkem inimesi. Mõned erandid välja arvata.

Tegelikkus on see, et isegi rahva lemmiku ansambli liikmetel pole piisavalt rahalisi vahendeid igapäevasteks pisiasjadeks. Ja millal jõuab kohale tõik, et eestlased pole glamuurirahvas. Noh, ei mängi välja. Ja see pole asi, mille pärast peaks häbi tundma. Absoluutselt mitte. Me peaksime jääma iseendiks. Olema need inimesed, kes me tegelikult ka argipäeval oleme. Käime palju jalgsi ning iga päev kitarril keeli ei vaheta. Okei, maavillane on ka totter, aga siiski. Paluks ülbust ja üleolekut palju vähem. Paluks rohekm ilusaid soove ja unustaks selle enesenautlemise korraks ära. Seda palun mitte segi ajada artistlikkusega. Miks me ei võiks olla sama väärikad kui näiteks Erkki-Sven Tüür - mees, kellel on tõesti võrreldes mõne suurutseva tüübiga palju enam ette näidata.

Aga hästi. Ilus aasta oli sellegi poolest. Loodetavasti tuleb tõeline Eesti muusika järgmisel aastal veidi usutavam ja tõetruum. See gala siis. Hea muusika ei lõppe siit pinnalt. See on kindel.

Mõndade eranditega oli ju tegelikult kogu õhtu suht rõõmustav. Auhinnatud said inimesed, kes olid seda väärt. Minu erilised õnnitlused lähevad loomulikult Popidiotile ning Sträpakatele, Eplikule ka.

Eesti hea muusika saab pildiks

http://orants.blogspot.com/

Järjest rohkem on kuulda kiidusõnu Eesti muusika hetkeseisu kohta - sügisest on meelde jäänud Sven Grünbergi arvamine, et saja aasta pärast, vaadates tagasi Eesti muusika ajaloole, on palju meenutada 20. sajandi eelviimasest kümnendist, millele järgneb suur ja pime enam kui kümne aastane auk, ning põhjust jälle Eesti muusikast rääkida on uue sajandi algusest.

Lõviosa sellest ajast on kontsertidel ikka ja jälle liikumas näha fotograafi, kes lava ees hullunud muusikasõpradega rinda pistab, ning igat hetke innukalt tabada püüab. Enamjaolt reageerib ta nimedele Orants või Aron (hääldatakse kahe Aa-ga muide). Tema paljude muusade hulka kuuluvad alati fotogeeniline Jaan Pehk, plastiliste maneeridega Vaiko Eplik, vanameister Riho Sibul, kalanimega mees Madis Aesma aga ka lahtise puusaga poiss Chungin ning endine pedagoog Tõnu Pedaru - nimekirjaga võiks jätkata lehekülje lõpuni.

Esimesel märtsil avab Aron oma esimese ekstra heale Eesti muusikale pühendatud fotonäituse, näitus on jagatud kolmeks osaks, nii et tervikpildi saamiseks on vajalik ette võtta väike ring talvises Tallinnas, näitused jäävad avatuks kuu lõpuni.

Kohtumisteni!

1. märts: Uue Maailma Seltsimaja. "Duetid"
Avamine kell 19.00
Esinevad Jaan Pehk ja Vaiko Eplik

2. märts: Telliskivi Loomelinnak - Valge Galerii. "Suures Plaanis"
Avamine 19:00
12 pildi lood. Autor Aron Urb jutustab lahti piltide saamislood.

4. märts: Von Krahl "Soolo"
Avamine kell 19:00
+
Featuring Orants
21:00 - piletiga
Esinevad: Ans. Andur ja Junk Riot
NB! Featuringi osas on oodata täiendusi.

Picnicul tuleb ju plaat!

Ja nii palju, ui mina olen materjali kuulanud, siis on tegemist ikka väga hea kraamiga!

Väikeplaadifirma Seksound peab aasta esimest "piknikku" juba 24. veebruaril, mil ilmub indietrio Picnic debüütalbum "Winter Honey". Õue lume sisse ei pea minema, plaati saate rahulikult kodus kuulata ja bändi nautida kontsertidel!

Picnic on kogunud austajaid mitmetel esinemistel ja osalenud ka Seksoundi kogumikel

"Kohalik ja Kohatu". Picnicu moodustavad kaua aega eesti alterntiivmuusikamaastikul tegusad olnud Marju Taukar, Andres Soosaar ja Rivo Järvsoo.

Marju ja Andres on tuntud ühest 1990ndate aastate armastatumaist Eesti indieansamblist Dreamphish, kelle kogumiku on samuti Seksound välja andnud.

Rivo on teinud üksinda elektroonilist indiet ning lisaks on ta ansambli Bad Apples liige, mis on samuti plaadifirm Seksoundi tiiva all. Kõik kolm osalevad Picnicu loometegevuses. Nende muusikas võib kuulda omavahel kohtumas klassikalist shoegaze'i, unelevat dreampoppi ja Berliini plaadifirma Morr Music populariseeritud elektroonilist poppi.

Marju vokaal tuletab meelde 90ndate kohalikku indiemuusikat, mis teeb selle plaadi kindlasti omaseks tollasele kuulajale, olgu siis noorele imetlejale või kaasvõitlejale. Tegu ei ole siiski nostalgiaplaadiga. Plaat kulgeb oma erilisel rajal, olles põhjamaiselt karge, kohati hõljuv ja teisal jälle helgelt popilik. Bänd ei jää ainult klassikalise indie piiridesse, sädelevad ja kärisevad kitarrid toetavad elektroonilisi rütme, mis on ülepuistatud huvitavate heliefektidega, sisse lisatakse ka teisi kelmikaid helitekitajaid. Fännid on kiitnud akordioni kaasamist. Ühes loos tutvustatakse kingapõrnitsejate maailmale isegi kantrielemente.

Esitluskontserdid on 26. veebruaril Tallinnas klubis Korter (Roseni 9)

ning 27. veebruaril Tartus klubis Plink Plonk (Vallikraavi 4).

Esinevad Picnic ja Galaktlan, plaate valivad Holger Loodus, Rein Fuks ja Reijo Tagapere!

Algus kell 21.00, pilet vaid 50.- krooni!

LISAINFO:

http://www.myspace.com/picnicpic

http://www.seksound.com

http://www.myspace.com/seksound

http://www.krtr.ee

http://klubi.plinkplonk.ee

Video ka:

Odessa Popi piletiloos FAKTORYS

Kasutatud asjade pood Faktory teatab uhkusega, et kuni reedeni (19 veebruar) on käimas piletiloos üritustesarjale Odessa Pop.

Laupäeval,20. veebruarail astub Mustpeade Maja lavale multiinstrumentalist Pastacas, kordumatu ja omanäoline Kago ning noor ja andekas folklaulja Mari Kalkun.

Piletiloosis osalemine on imelihtne. Iga ostuga on Faktorys võimalik täita pisikene paber, kuhu on vaja märkida vaid oma meiliaadress ja pista see sinisesse lillepotti . Reedel (19 veebruar) loositakse välja üks ostja, kes saab üritusele kaks vabapääset. Teine kahene komplekt läheb loosi Facebooki fännide vahel. Facebooki inimesed peaksid saatma oma nime aadressile faktoryfaktory@gmail.com, pealkirjaks märkima Odessa Pop. Ja ongi kõik.

Odessa Pop algab kell 22:00!

Ja muideks, ETV arhiivis on järelvaadatav ka eelmisel nädalal näidatud lühike dokfilm Pastacast. Selle leiab siit.

Ahjaa, ja Faktory asub endiselt aadressil Tartu mnt 80 E, Rock Cafe kangi all :)

www.odessapop.ee
www.faktoryfaktory.wordpress.com

Next Big Thing - Claire's Birthday

(Penny Lane)

Eile küsis üks sõber, et mis ma õhtul teen? Ma pakun, et mul läksid silmad suurest rõõmust särama, sest õhtul esines Rock Cafés ju Claire's Birthday.

Kuhjasin just CB reliisid voodi peale ja tegin pilti. Lihtsalt mälestuseks või nii. Ma isegi ei tea, miks.

Aga about last night... (nagu DJ Priit Kuusik ütleks)

Eilne oli nii mõnelegi minuvanusele valus tõdemus, et jaa, aeg liigub kiiresti. Alles see oli, kui.. (bla-bla-bla). Teate ju isegi. Ja ma täitsa ehmatasin ära, et ongi võimalik oma sõpradega, keda tead mitu head aastat, rääkida nagu peaks õhtul prillid ninale asetama ja järeltulijatele sokke kuduma.

Igatahes, üks hetk, kui seisin keset seda suurt rahvamassi, kaks kätt taskus, tundsin korraga, et tegelikult nagu polekski mitte midagi muutunud. Kõik on minu elus peaaegu täpselt samamoodi, kui oli siis, kui sattusin esimest korda CB kuulama. Täpselt sama emotsioon. Missest, et Eplik laulab juba tükk aega veelgi paremini, kui "Venuse" peal, missest, et Jaan on neist viiest kõige rohkem muutunud ning et Tohver pole ammu trumme mänginud ja oli tiba kramplik. Missest, et ma täiesti arusaamatul põhjusel mõtlesin loo ajal "Natural Blonde Girls", et miks ma oma juuksed olen tumedaks värvinud. Ja võib-olla oli muutunud ka see, et inimesed teavad laulusõnu peast rohkem, kui ma eelnevatest kontsertidest mäletan.

Kõik lood, mis sellel õhtul ettekandmisele tulid, kõlasid täpselt sama hästi, kui Claire's aktiivselt tegutses. Meenus üks intervjuu, kui Eplik ütles, et tema enam bändi teha ei viitsi, sest üksi on palju parem nokitseda. Eile ma vaatasin ja mõtlesin, et olgu, kuidas on, bändi sobib ta suurepäraselt. Oli näha, et igast liikmest kiirgas välja head meelt olla jälle laval koos. Ja äkki ongi vahel üksi muusikat teha igav :)

Aga minu elu muutus eile küll natukene. Ja ilmselt on see tõesti vananemismärk, aga ma saan nüüd aru, miks inimesed käivad kuulamas bände, mis on hingusel olnud kasvõi mitukümmend aastat, siis kokku tulevad, ümber maailma reisivad ning esitavad vanu hitte. Vananevad bändid nagu vist öeldakse. Või nagu sportlased, kes ei tea, millal õige aeg lõpetada. Mitte, et Claire's oleks vananev bänd. Ei ole. Absoluutselt mitte. Aga ma vist saan nüüd aru.

Aitäh väga meeldiva õhtu eest.

(Delfi)
(Painkiller)
(Painkiller)

Ja video ka

Antonina

Viisakas Biit009

Krahl. Kell näitab umbes 23 peale. Nagu kombeks on, pole selleks ajaks veel inimesi jõudnud koguneda. Võtan väikese Coca-Cola jääga. Näen paari tuttavat, paari punkarit ja siis on WC järts.

Esimest esinajat ikka ei tule, kuigi kell näitab tugevalt üle kesköö. Tuleb hoopis Popidioti kaver Honey Poweri loost "80s Party". Päris hea on, mõtlen. Nii hea, et ei suuda end tagasi hoida ning ütlen ühele sõbrale, et see on Honey Poweri remiks. Õigemini kaver. Või siis make over. Kuidas tahate, hea on ikkagi.

Lõpuks läheb peale õhtu esimene esineja Dmitri Gerasimov. See on lubamatu! See on kõige jubedam asi, mida ma olen Krahlis pidanud kuulama. Tulid meelde ajad, kui kiirelt enne esinemist Taru Rokiklubis sai Kotka keldris praekartuleid söödud. Ok, esimene lugu oli enam-vähem. Pani ootama, et mis järgmiseks. Järgmiseks tuli...........

Kogu väljakannatamatu äkt kulmineerus sellega, et tüüp kisas, õigemini jorutas mõnuga mikrisse Virmaliste laulu "Naer". Ei, tal polnud eraldi fono. Ta võttis lihtsalt loo ja laulis kaasa. Reet Linnale see poleks ka meeldinud, võin kihla vedada. See isegi ei meenutanud enam Soome laevadel peetavaid karaoketurniire. Võta mitu levelit veel alla ja mõtle, mis see võiks olla. Täpselt. Okei, naljaga saab ka võtta, ei pea olema surmtõsine. Aga see polnud naljakas, see polnud kämp, see oli hale. Ideetu ja mõttetu maailm.

Õnneks mitte väga palju hiljem tuli Antonina, kelle pärast Krahli mindud sai. Mulle meeldib. Ilus komplekt, hea kuulata, hea vaadata. Nii väga kunstiprojekt ja lo-fi polegi nagu välja reklaamiti või nagu küla peal on räägitud. Saan aru, mida Antonina taotleb. Et asi oleks usutavam, sel juhul oleks vaja vabaneda nendest ludistavatest kidrasoolodest. See ei lähe mitte.

Singel on kotis ja mul on selle üle väga hea meel. Antoninat lähen ka järgmine kord kuulama.

Pungilainetel

Psychoterror, kes järgmisel aastal peaks pidama oma 20. sünnipäeva annab loetud päevade pärast välja uue albumi, millel paras ports uut kraami.

Vabariigi aastapäeval ilmuva üllitise taga on kollektiiv Chungin & The Strap-On Faggots, kes annab välja oma suure noorepõlvelemmiku ja praeguse sõprusbändi kaheksanda stuudioplaadi "Parmakarma".

Noh ja siis see www.myspace.com/psychoterrorpunk link ka!

Myspace'ist kuuleb ära ka plaati tutvustava esimese singli "Ma lähen mööda", mis on kindlasti esmakuulamisel natukene võõristav. Vähemalt minul oli küll. Esimese raksuga poleks kindlasti osanud arvata, et tegemist on Psychoterroriga. Pigem justkui mõne suvalise eestikeelset rockmuusikat tegeva ansambliga. Olgu sellega, kuidas on, mõnest plaadile minevast kuuldud loo seas on ka paar krõbedamat pala, mis annab lootust, et album on täitsa kuulatav. Elame-kuuleme.

PS!

Plaadikaas on Freddy enda kätetöö :)

Antonina

Kopp-kopp! Ei-ei, ma pole talveunes. Olen siin ja teie päralt.

Ja selleks, et teid nädala ja mõne päeva pärast välja kutsuda. Põhjus on lihtne. Erinevatesse Facebooki testidesse sisse imbunud, indie, disko, d'n'b jne jne rahva ajju tembeldatud von Krahlis toimub reedel, 12. veebruaril paari kuu tagusel Odessa Popil debüteerinud Antonina singli-video esitlus. Minul isiklikult pole veel olnud võimalik ansambli Antoninaga näost-näkku kohtuda, ent vastukaja, mis minuni levinud, on olnud vastuoluline. Ma usun, et see on väga hea märk. Vähemalt piisavalt veenev, et kasvõi puhtast uudishimust kohale minna ja ise oma arvamus kujundada. Ma olen küll veidi ettevaatlik, ent ei ütle enne miskit, kui pole pilt päris selge. Huvi on :)

Igatahes kirjutab Antonina enda ning saabuva ürituse kohta:

Reedel 12. veebruaril Von Krahlis toimub ürituse BiiT sarjas süntpop ansambli Antonina esimese singli ning video esitluskontsert ning Maria Juur'e muusikalise üllitise UNCANDY elu esimene esinemine. Samuti teeb performance-karaoke-õhtujuhina debüüti Ekspressi Areeni poolt tuleviku kultuuritäheks tituleeritud kunstnik Dmitri Gerasimov.

Uksed avatakse kell 23:00 Esinevad ka DJ'd Tauno Maarpuu ja Madis Nestor, VJ Karl Saluveer.

Antonina on arvuti-süntesaatori-kitarri-hääle abil musitseeriv trio. Esmakordselt sai esinetud mullu novembris Odessa Popil. Samas väga palju esinemisi pole ette võetud, kuna vaatamata antud muusikastiili rämepopile maigule ei tahaks iseennast üle-ekspluateerida. Antonina laulu- ja loometüdrukuks on disainer Helene Vetik, sündi- ja saundimeheks it-mees Andres Nõlvak ning kitarritab Mihkel Masso.

Masso: "Kas sa veel kurvemate sõnadega laule ei taha kirjutada?"

Helene: "Need ei ole kurvad, lihtsalt on sellest kuidas inimesed lahku lähevad."

Singli esitlusmaterjalide kujundajaks on eestis "vabakutseline" kuid väljamaal armastatud psühhedeeliliste mustrite vorpija Robi Jõeleht.

Singel sai salvestatud StereoTunnelis.

UNCANDY aka Maria Juur on hetkeseisuga EKA kunstiajaloo tudeng, kuid kindlasti omasuguste seas üks parajalt värviline vildikas. Muusikaliselt ilmutanud end Seksoundi kogumikul "Kohalik ja kohatu" 3, kuid põhiliselt myspaces. Maria ei häbene enda kohta öelda ka lihtsalt pop tart.

lisalinke:

http://www.myspace.com/dantonina

http://www.myspace.com/uncandymusic

www.dmitrigerasimov.com

www.robjoe.com