Džingel-tangel-jõululaat!
Genklubis 6ndal detsembril 12.00 - 16.00
Tulge taas ostma ja müüma - vähekasutatud ja kvaliteetset või isetehtud kraami (riided, ehted, raamatud ja plaadid).
Kohapeal muusika, baar ja üllatused.
Info ja registreerimine nagu ikka: myyrilill@yahoo.com
Säilitusaineteta, praktiline ja mugav:
SECOND-HAND DISKO!!!
Live: PLIXID
DJ-d:
ESTRADA
BERK VAHER
ERRKI
Algus 22.00, pilet 50.-
neljapäev, november 27
Peab ikka palju asju olema - MÜÜRILILLE TÄIKA TULEB JÄLLE
kolmapäev, november 26
Odessa POP saab kaheseks. Kuidas see juhtus? Räägib korraldaja Tauno Maarpuu
Nagu eelmisest postitusest selgus, saab üritustesari Odessa POP laupäeval, 29. novembril kahe aastaseks. Tähtis päev igal juhul. No, kuna Odasse POP pälvis minu tähelepanu juba esimesest üritusest peale (nimi on ju nii äge), võtsin endale õiguse ning kiusasin paari küsimusega meest, kes nende kontserdite toimumise/toimimise taga seisab. Saage tuttavaks - Tauno Maarpuu.
Tauno Maarpuul on kodus palju plaate, ta käib palju kontserditel ja kirjutab ka palju. Muusikast siis. Ta hoiab kindlat joont, ei koorma end mõttetute ja ajas devalveeruvate asjadega ning teab täpselt, mida tahab. Kogu selline suhtumine kumab välja ka Odessa POPi sarjast.
Millal ja kuidas sai sinust teadlikult melomaan, plaadikoguja?
Eks ma alguses olin ikka kassetikoguja, nagu kõik 80ndate teismelised. Esimesel kassetil (MK60) oli ühel pool Judas Priest "Turbo" ja teisel Metallica "Master of Puppets", mõlemat niipalju kui linti jagus. See oli u 1987. Sal ajal muidugi käiasin isa vinüülplaate ka, kuigi noorele hevisõbrale jäi Rock Hotell veidi lahjaks. Esimesed CD-plaadid ostsin vist 1995 . Aphex Twin "Selected Ambient Works vol 2" ja Tricky "Maxinquaye", see oli veel enne, kui cd-mängija koju tekkis...
Tööle minnes oli korraga harjumatult palju raha käes, selle viisin enamuses Shamrocki plaadipoodi Viru tänaval (kliendikaart on siiani alles!). Kassetiajal oli mõjutajaks sõber Margus, kes elas Kohilas (kus mu vanaema veel tänagi elab) ja lindistas Soome Radio Mafiast hevi- ja ka diskosaateid. Nooremalt ma olin siiski üsna keskendunud maitsega, uusi bände kuulsin ka Koit Raudsepa heviminutitest. Silmaring hakkas vaikselt laienema Nirvana ja Sonic Youth'iga.
Tartus ülikoolis käies tutvusin juba "indimeestega" (eelkõige üks mu kursavend ning tema sõbrad, kelle hulgas oli Siim Nestor, kes tol ajal oli eelkõige Prince' i fänn) , vaimustusin The Cure'ist ja läksin sügavamale Sonic Youthiga, My Bloody Valentine oli mitu aastat ainult nimi, enne kui kuulda õnnestus. See kogumine on alati üsna stiihiline olnud - peale selle, et mingite bändide puhul tundub oluline diskograafiat omada, mingit süsteemi ei ole tekkinud..
Kui hakkasid Odessa Popi korraldama, kas sul oli algselt idee, et sellest saab praeguseks kaks aastat kestnud regulaarne üritustesari?
Mitte väga kindel idee, ei kujutanud ju kohe alguses võimalusi ja praktilist poolt ette, aga kui juba 3 kontserti olin teinud, tuli nagu ind sisse ja katki jätta näis mõttetu. Tekkis ka üha uusi kontake ja mõtteid, keda kutsuda..
Mitmes kontsertkohas on Odessa Pop toimunud ja kas oskad öelda, kui palju bände on selle raames esinenud?
Kohti on olnud vist 5 (Von Krahl, Juuksur, Kuku, Genklubi, Rock&Roll). Esinejad lugesin ka üle - seni 22 väljast ja 11 Eestist.
Kas sul on reegel, et igal üritusel esineb alati keegi uus? Kui jah, kas Eestis ring koomale ei tõmbu?
See on ideaal jah, aga parajalt pika ajavahe järel on hea mõni varem käinud artist tagasi kutsuda - neid 2 korda käinuid on juba ka (nt Ladybug Transistor, Eleanoora Rosenholm, Darren Hanlon)). Eestis on ring tõesti väga koomal juba ja kontserdikorralduse murelikum osa ongi see sobiva kohaliku bändi leidmine, aga õnneks tasapisi tuleb ka uusi ja häid tegijaid peale. Nüüd, mil pelgalt indie-popile enam ei keskendu, on ka võimalused avardunud.
Mis on kriteeriumid, mille järgi sa bände valid? Tundub, et ansamblid läbivad sinu väga kriitilise hinnangu ja oma tegemistes lähtud sa alati pigem kvaliteedist.
Ega seal mingit erilist sõela ka ei ole. Mitme seast enamasti ju ei vali. Tavaliselt see tunne tuleb hetkega, et kedagi peab kindlasti esinema saama. Kui asi juba võimalik näib, siis katsun ette kujutada, kuidas see kontserdil võiks kõlada ja paista, kogun infot ja olen muidu umbusklik. On tulnud riske ka võtta, aga õnneks on hästi läinud ja keegi alt pole vedanud... Oluliselt siis.
Kuidas tekivad kontaktid välisartistidega?
Alguses tekksid kontaktid interneti kaudu austraallastega (Darren Hanlon, Lucksmiths), siis juba edasi nende kaudu. Nad olid oma sõprade bändidele kõvasti Eestit kiitnud, siis oli lihtsam, hiljem olen ise rohkem uurima pidanud ja kutsuma. Või siis juhuslikult on olnud keegi tuuritamas ja bändid ise otsinud Eestist korraldajaid. Mõnikord ka mõni teine korraldaja pakub kedagi.
Mis on sinu kui korraldaja jaoks muutunud nende kahe aasta jooksul? No, kui sa võrdled esimest üritust eelolevaga?
Ega muud vahet polegi, kui et nüüd oskan rahulikum olla ja enam ei närveeri niipalju. Seekordne üritus veidi väiksema mastaabiga ja muidu kodusem, korraldamismured pole algusajaga võrreldavad. Esimesele Odessa Popile tuli ju vinge bänd Ameerikast (The Ladybug Transistor), kes pidi esinema väikesel Kuku laval.. ei olnud teada, kas ja kuidas ära mahuvadki ja mis asjast arvavad. Õnneks olid tüübid muhedad ja muret ei olnud.
Räägi mõnest eredast või meeldejäävast momendist mõne bändiga, kelle oled Odessa Popile kutsunud?
Eks neid hetki on omajagu..enamasti pluss-poolelt, nt:
- Belfasti bänd Oppenheimer tegi kambale eestlastele Depeche Mode baaris välja kokteilid nimega "Irish Carbomb".. mis oli nime vääriline;
- Norra müraduo MoHa ajal olid Juuksuri ja nende ülevalt naabrite Texase suhted noateral;
- Baseball esines pühapäeval, päev pärast 2007.a Rabarocki 30-le inimesele, mis oli siiski vägev;
- Senine Soome ühemehe projekt Tolbiac andis Eestis oma esimese bändi-kontserdi, mis oli ülimõnus;
- Hollandi jazz-rockarite Brown vs Brown trummaril oli tõsine hambaprobleem, tuli kontserdipäeva varahommikul saada aeg arsti juurde (läks korda ja mäng toimus).
Kuhu edasi? Energiat veel jätkub?
Pärast sünnipäeva on nüüd natuke vaikust, aga ühest „noisimast" plaanist on Rada 7-s juba vihjamisi juttu olnud – see loodetavasti saab veebruaris teoks ka. Kevade poole võib-olla üks vanakooli inglise indie-bänd tuleb külla, ei julge veel liialt reklaamida.
Energia loodetavasti naaseb soojemate ilmadega. Tahaks ikka nii popi- kui müra- kui eklektiliste pidudega jätkata. Ja mitte eriti suuremaks kasvada.
Tauno Maarpuul on kodus palju plaate, ta käib palju kontserditel ja kirjutab ka palju. Muusikast siis. Ta hoiab kindlat joont, ei koorma end mõttetute ja ajas devalveeruvate asjadega ning teab täpselt, mida tahab. Kogu selline suhtumine kumab välja ka Odessa POPi sarjast.
Millal ja kuidas sai sinust teadlikult melomaan, plaadikoguja?
Eks ma alguses olin ikka kassetikoguja, nagu kõik 80ndate teismelised. Esimesel kassetil (MK60) oli ühel pool Judas Priest "Turbo" ja teisel Metallica "Master of Puppets", mõlemat niipalju kui linti jagus. See oli u 1987. Sal ajal muidugi käiasin isa vinüülplaate ka, kuigi noorele hevisõbrale jäi Rock Hotell veidi lahjaks. Esimesed CD-plaadid ostsin vist 1995 . Aphex Twin "Selected Ambient Works vol 2" ja Tricky "Maxinquaye", see oli veel enne, kui cd-mängija koju tekkis...
Tööle minnes oli korraga harjumatult palju raha käes, selle viisin enamuses Shamrocki plaadipoodi Viru tänaval (kliendikaart on siiani alles!). Kassetiajal oli mõjutajaks sõber Margus, kes elas Kohilas (kus mu vanaema veel tänagi elab) ja lindistas Soome Radio Mafiast hevi- ja ka diskosaateid. Nooremalt ma olin siiski üsna keskendunud maitsega, uusi bände kuulsin ka Koit Raudsepa heviminutitest. Silmaring hakkas vaikselt laienema Nirvana ja Sonic Youth'iga.
Tartus ülikoolis käies tutvusin juba "indimeestega" (eelkõige üks mu kursavend ning tema sõbrad, kelle hulgas oli Siim Nestor, kes tol ajal oli eelkõige Prince' i fänn) , vaimustusin The Cure'ist ja läksin sügavamale Sonic Youthiga, My Bloody Valentine oli mitu aastat ainult nimi, enne kui kuulda õnnestus. See kogumine on alati üsna stiihiline olnud - peale selle, et mingite bändide puhul tundub oluline diskograafiat omada, mingit süsteemi ei ole tekkinud..
Kui hakkasid Odessa Popi korraldama, kas sul oli algselt idee, et sellest saab praeguseks kaks aastat kestnud regulaarne üritustesari?
Mitte väga kindel idee, ei kujutanud ju kohe alguses võimalusi ja praktilist poolt ette, aga kui juba 3 kontserti olin teinud, tuli nagu ind sisse ja katki jätta näis mõttetu. Tekkis ka üha uusi kontake ja mõtteid, keda kutsuda..
Mitmes kontsertkohas on Odessa Pop toimunud ja kas oskad öelda, kui palju bände on selle raames esinenud?
Kohti on olnud vist 5 (Von Krahl, Juuksur, Kuku, Genklubi, Rock&Roll). Esinejad lugesin ka üle - seni 22 väljast ja 11 Eestist.
Kas sul on reegel, et igal üritusel esineb alati keegi uus? Kui jah, kas Eestis ring koomale ei tõmbu?
See on ideaal jah, aga parajalt pika ajavahe järel on hea mõni varem käinud artist tagasi kutsuda - neid 2 korda käinuid on juba ka (nt Ladybug Transistor, Eleanoora Rosenholm, Darren Hanlon)). Eestis on ring tõesti väga koomal juba ja kontserdikorralduse murelikum osa ongi see sobiva kohaliku bändi leidmine, aga õnneks tasapisi tuleb ka uusi ja häid tegijaid peale. Nüüd, mil pelgalt indie-popile enam ei keskendu, on ka võimalused avardunud.
Mis on kriteeriumid, mille järgi sa bände valid? Tundub, et ansamblid läbivad sinu väga kriitilise hinnangu ja oma tegemistes lähtud sa alati pigem kvaliteedist.
Ega seal mingit erilist sõela ka ei ole. Mitme seast enamasti ju ei vali. Tavaliselt see tunne tuleb hetkega, et kedagi peab kindlasti esinema saama. Kui asi juba võimalik näib, siis katsun ette kujutada, kuidas see kontserdil võiks kõlada ja paista, kogun infot ja olen muidu umbusklik. On tulnud riske ka võtta, aga õnneks on hästi läinud ja keegi alt pole vedanud... Oluliselt siis.
Kuidas tekivad kontaktid välisartistidega?
Alguses tekksid kontaktid interneti kaudu austraallastega (Darren Hanlon, Lucksmiths), siis juba edasi nende kaudu. Nad olid oma sõprade bändidele kõvasti Eestit kiitnud, siis oli lihtsam, hiljem olen ise rohkem uurima pidanud ja kutsuma. Või siis juhuslikult on olnud keegi tuuritamas ja bändid ise otsinud Eestist korraldajaid. Mõnikord ka mõni teine korraldaja pakub kedagi.
Mis on sinu kui korraldaja jaoks muutunud nende kahe aasta jooksul? No, kui sa võrdled esimest üritust eelolevaga?
Ega muud vahet polegi, kui et nüüd oskan rahulikum olla ja enam ei närveeri niipalju. Seekordne üritus veidi väiksema mastaabiga ja muidu kodusem, korraldamismured pole algusajaga võrreldavad. Esimesele Odessa Popile tuli ju vinge bänd Ameerikast (The Ladybug Transistor), kes pidi esinema väikesel Kuku laval.. ei olnud teada, kas ja kuidas ära mahuvadki ja mis asjast arvavad. Õnneks olid tüübid muhedad ja muret ei olnud.
Räägi mõnest eredast või meeldejäävast momendist mõne bändiga, kelle oled Odessa Popile kutsunud?
Eks neid hetki on omajagu..enamasti pluss-poolelt, nt:
- Belfasti bänd Oppenheimer tegi kambale eestlastele Depeche Mode baaris välja kokteilid nimega "Irish Carbomb".. mis oli nime vääriline;
- Norra müraduo MoHa ajal olid Juuksuri ja nende ülevalt naabrite Texase suhted noateral;
- Baseball esines pühapäeval, päev pärast 2007.a Rabarocki 30-le inimesele, mis oli siiski vägev;
- Senine Soome ühemehe projekt Tolbiac andis Eestis oma esimese bändi-kontserdi, mis oli ülimõnus;
- Hollandi jazz-rockarite Brown vs Brown trummaril oli tõsine hambaprobleem, tuli kontserdipäeva varahommikul saada aeg arsti juurde (läks korda ja mäng toimus).
Kuhu edasi? Energiat veel jätkub?
Pärast sünnipäeva on nüüd natuke vaikust, aga ühest „noisimast" plaanist on Rada 7-s juba vihjamisi juttu olnud – see loodetavasti saab veebruaris teoks ka. Kevade poole võib-olla üks vanakooli inglise indie-bänd tuleb külla, ei julge veel liialt reklaamida.
Energia loodetavasti naaseb soojemate ilmadega. Tahaks ikka nii popi- kui müra- kui eklektiliste pidudega jätkata. Ja mitte eriti suuremaks kasvada.
http://www.hot.ee/odessapop/tutvustus/tutvustus.html
Melu.ee-sse läks lühem versioon:
http://www.melu.ee/index.php?id=5605
esmaspäev, november 24
Laupäeval Orelipoiss ja Pastacas Odessa POPi sünnipäeval
Sellel laupäeval, 29. novembril saab Von Krahli baaris teoks järjekordne üritus kontsertsarjast Odessa POP. Peoga tähistab kontserdisari ühtlasi oma kahe-aastast sünnipäeva. Üles astuvad seekord üksnes kodumaised artistid - teada ja tuntud trubaduurid Orelipoiss ehk Jaan Pehk ja Pastacas ehk Ramo Teder. Plaadimuusikat tantsuks ja kuulamiseks mängivad DJ Jaan Pehk, Melodija ja Kalev A.
Uksed kl 22, pilet 100.-
Kuula esinejaid:
www.myspace.com/orelipoiss
www.myspace.com/pastacas
Rohkem infot:
www.hot.ee/odessapop
kohtumiseni!
pühapäev, november 23
Ansamblil lack of Eoins ilmub debüütplaat "Echo Group"
12. detsembril rõõmustab Eesti plaadifirma Seksound kõiki muusikasõpru andes välja ansambli lack of Eoins debüütalbumi "Echo Group". Tartu Kultuuritehase hoovis asuva Ö Stuudio ruumides ning Martin Kikase (Honey Power) käe all salvestatud Viljandi juurtega indie-rocki bändi albumilt leiab 11 kordumatu käekirjaga lugu.Plaadi esimese palana pälvis laiemat tähelepanu "Children's Society", millega lack of Eoins osales tänavuse aasta garaažibänide konkursil Coca-Cola Soundwave powered by MTV. Tihedas rebimises pandi võistlus kinni. "lack of Eoins ei vehi mingite ülipüüdlike ready-made loosungite ega eelpakendatud (indie)imidžiga, ent väljutab sellele vaatamata, või ehk hoopis tänu sellele, hämmastavalt spetsi saundi ja visiooni," kommenteerib MTV Eesti PR & Marketing manager Ingrid Kohtla. "Reipalt kavereid ja „ehedaid"rokiriffe raiuvaile saurustele võib nende saund tunduda lohakas ja „lõpetamata", samas kui vähe peenemalt tuunitud kuulmekäigud tunnevad selles ära tosinaid legendaarseid ja obskuurseid uusi ja vanu indie/post-punk/noise bände."
Konkursi Coca-Cola Soundwave powered by MTV peaauhinnaks oli muusikavideo salvestamine. Suvises Tartus ja Tallinnas filmitud video loole "Children's Society" autor on Andzei Matsukevits.
Pisikese Viljandi linna tantsurokkarite album "Echo Group" saadeti suurde linna Londonisse üle ilma tuntud helistuudiosse Abbey Road masterdamisele. Helid "keeras paika" Steve Rooke, kes lõppviimistluse teinud artistidele nagu Franz Ferdinand, Animal Collective, Jim O'Rourke, New Order, The Last Shadow Puppets, The Cure, Stereolab jpt. "Ma ei kahtle selles mehes hetkekski, isegi kui ta töötaks telemaja keldris, aga oleks teinud need plaadid, mis ta on teinud, laseks ikka tal teha," räägib Seksoundi boss Rein Fuks. "Mulle lihtsalt tundus see materjal nii hea ning olin kindel, et kui laseme Steve Rooke�il Abbey Roadis selle masterdada, läheb see veel paremaks. Ja täpselt nii see oligi. Lihtsalt sellist plaati ei ole Eestis varem ilmund ja on hea, kui oma käe paneb külge selline mees, kes on masterdanud sellist mussi juba aastast 1983. lack of Eoinsi poisid polnud keegi siis veel plaaniski. Ja mina olin 1 aastane."
2005. aastast peale tegutseva lack of Eoinsi moodustavad neli keskoolipoissi Madis Järvekülg, Kaur Kuslap, Kristjan Peterson ja Mati Tubli. "Ma ei tea, kuidas lack of Eoins sellesse suhtub, aga mulle tundub, et nende musa on miks ansamblitest The Jam, The Wire, The Clash," jätkab Rein Fuks. "Pigem selline mõnus vanakooli postpunk ja see on haruldame, et seda teevad nii noored kutid."
Plaadikujunduse autor on Tõnis Kenkmaa.
Plaadid on saadaval üle Eesti, USA's (www.tonevendor.com) jm.
Mart Niineste intervjuu @ melu.ee: http://melu.ee/index.php?id=
Penny Lane'i intervjuu @ penny-l.blogspot.com: http://penny-l.blogspot.com/
"Children's Society" video @ youtube.com: http://www.youtube.com/watch?
kolmapäev, november 12
All tomorrow's parties
No, tegelikult ei ole päris nii, et ma ainult nädalavahetuste nimel elan. Aga kuidagi on viimasel ajal juhtunud, et jõuan ainult nädalalõpu üritustest kribada. Ja sel nädalavahetusel on neid õige mitu.
Vaene laupäev.
Kõige suurejoonelisem kontsert toimub laupäeval, 15. novembril suhteliselt kõledas kohas nagu seda on Trehv. Ma loodan väga, et esinevad bändid suudavad koha ka mõnuskaks kontsertpaigaks muuta. Igatahes on Tartusse oodata USA noise-rocki duot Magik Markers, sooja teevad ansamblid Stella ja Chungin & The Strap-On Faggots.
Samal ajal tutvustavad paljad mehed Kosmikutest klubis Rock&Roll oma uut plaati "Ainus, mis jääb, on Beat".
Genialistide klubis mängivad DJ-d aga indie-discot ning pannakse punkt järjekordsele Müürilille täikale - Genialistide Klubi hullud päevad! Lähemalt saab lugeda: http://myyrilill.blogspot.com/
*********
Kes aga laupäevani ei suuda kannatada, aga muusikat jubedalt tahaks, siis pimedateks, aga inspiratsiooniküllasteks õhtuteks pakun välja idee - tee ise oma bänd! Tegelt ka.
Vaata www.nokia.ee/muusika
Kes aga laupäevani ei suuda kannatada, aga muusikat jubedalt tahaks, siis pimedateks, aga inspiratsiooniküllasteks õhtuteks pakun välja idee - tee ise oma bänd! Tegelt ka.
Vaata www.nokia.ee/muusika
reede, november 7
Popidiot annab tasuta kontserdi
Nonii. See nädalavahetus pakub Tartus ohtralt häid kontserte. Aga nagu mul ikka kombeks, oskan ma omi asju ajastada alati suurepäraselt ning ennast heast ilma jätta. Aga mis sellest. Kontserdid toimuvad ikka:
Täna siis Dahling koos Läti pop-rock bändiga Detlef Zoo Genialistide klubis. Detlef Zoo on siis see bänd, kes näiteks koos Kerli Kõivu ja Rulers Of The Deepiga MTV Euroopa Muusikaauhhinnad 2008 Parima Balti Artisti kategoorias osales. Selle panid siiski kinni leedukad Happyendless. Igatahes on ürituse algus kell 22:00.
Laupäeval kell 16:00 annab täiesti tasuta kontserdi Popidiot otse Tartu südames, ehk Raekoja platsil asuvas rõivapoes Motel Paradise.
Pühapäeval tasub aga jälle Genialistide klubisse minna, sest Ans. Andur koos Soome pundi On Volcanoga lõpetab novembrikuu esimese täisnädala.
Olge kohal!
neljapäev, november 6
MTV Euroopa Muusikaauhinnad 2008 on selgunud
MTV Euroopa Muusikaauhinnad 2008 gala avas veidi ärevil ja ebalev õhtujuht Katy Perry lühiversiooniga oma hitist "I Kissed a Girl". Terve õhtu pidevalt erlisi kostüüme vahetanud Perry säravaim hilp oli vast suure Barack Obama pildiga kollane läikiv kleit. Suurte, kuumade ja aktuaalsete popstaaride kõrval oli USA vastvalitud president vaieldamatult üks õhtu suurimaid tähti.
Kui oleks välja antud ka tiitel parima esinemise eest MTV Euroopa Muusikaauhindade jagamisel, oleks see kahtlemata läinud Las Vegase bändile The Killers, kes esitas oma viimase singli "Human" ja pakkus enneolematut visuaalset naudingut.
Kõige pikema ja igavama kõne preemia läheb minu poolt Bonole, kellele millegipärast anti au üle anda Legendi tiitel minu lemmikule sir Paul McCartney´le.
Selle aasta eurooplaste lemmikud on:
Kaasakiskuvaim lugu (aasta hitt):
P!nk "So What"
Coldplay "Viva La Vida"
Duffy "Mercy"
Katy Perry "I Kissed A Girl"
Kid Rock "All Summer Long"
Kontsertartisti (Headliner):
Tokio Hotel
Foo Fighters
Linkin' Park
Metallica
The Cure
Aasta rockartist (Rock Out):
30 Seconds to Mars
Linkin' Park
Metallica
Paramore
Slipknot
Aasta album:
Britney Spearsi "Blackout"
Alicia Keys "As I Am"
Coldplay "Viva La Vida or Death And All His Friends"
Duffy "Rockferry"
Leona Lewis "Spirit"
Uus artist:
Katy Perry
Duffy
Jonas Brothers
Miley Cyrus
One Republic
Videotäht:
30 Seconds to Mars "A Beautiful Lie"
Madonna feat. Justin Timberlake & Timbaland "4 Minutes"
Santogold "L.E.S. Artistes"
Snoop Dogg "Sensual Seduction"
Weezer "Pork and Beans"
Kõigi aegade parim artist:
Rick Astley
Britney Spears
Christina Aguilera
Green Day
Tokio Hotel
U2
Aasta urban artist:
Kanye West
Alicia Keys
Beyoncé
Chris Brown
Lil Wayne
Artistide valik:
Lil Wayne
Aasta artist:
Britney Spears
Amy Winehouse
Coldplay
Leona Lewis
Rihanna
Legend (Ultimate legend):
Paul McCartneyEuroopa lemmik:
Emre Aydin (Türgi)
Dima Bilan (Venemaa)
Finley (Itaalia)
Leona Lewis (Ühendkuningriik)
Shiri Maimon (Iisrael)
Tellimine:
Postitused (Atom)
.jpeg)
