Strip Squad - paar irooniaportsu ja murtud südamed

Sel nädalavahetusel toob talvest hästi välja puhanud Odessa Popi usin meeskond meile külla pop ansambli Strip Squadi vahukommide riigist Rootsist. Lohakavõitu poistest ja tüdrukutest koosnev bänd esineb 28. märtsil Tartus, kui järjekordne Indieshit nakatab linna muusikasõpru tantsupalavikuga. Järgmisel päeval saab neid kuulata von Karhlis, kus Odessa Pop tähistab saabunud kevadet.

Seoses rootslaste tulekuga on linna peal lahti läinud kõlakad, et Strip Squadi ridades on litsakad noorted inimesed, kes hakkavad ennast laval lahti riietama ja muid trikke tegema. Ise nad ju kirjutavad: "Strip Squad sai alguse aastal 2003 Lõuna-Rootsis, kui olime avastanud, et meid ühendab komme end kergelt vindisena natuke lahti riietada". Nii et juhtuda võib kõike.

"Kui me kõik Lundis ülikoolis õppides kokku juhtusime, sai Strip Squadist justkui twee-skene mõjutustega liikumine," räägib Malena - salga üks naisliikmetest. "Selles skenes on kirjutamata reeglid, näiteks kuidas käituda või tantsida: ära räuska, ära tantsi väljakutsuvalt; kõige õigem on lihtsalt koos kassiga kodus istuda, kududa ja unistada tulevasest armastusest. Me tahtsime luua muusikat, mis ühelt poolt sellist ideoloogiat ülistab, teiselt poolt lisasime sellele parajas koguses irooniat. Eelkõige läbi vulgaarsete laulutekstide. Keskmine twee-bänd ei teeks nii mitte kunagi, meie aga küll." Malena sõnul on läbi sellise muusika hea võimalus tunda ennast vabalt, lärmata ning provotseerida. Eriti olles naine. "Miski ei hoia meid tagasi!"

Kui eeldada, et Strip Squad on kergemeelne punt, kes flirdib laval ülemeelikult publikuga, ei ütle ära heast napsust ning arvab sarnaselt ühe oma iidoli Ace of Bace´iga, et elu on lill, siis tegelikult need asjad päris nii pole. "Kui me oma tegevust alustasime, olime viis depressiivset inimest Rootsist," räägib Malena. "Meie lugudest üle poole räägivad murtud südametest."

Strip Squad on avaldanud kaks EP-d ning suvel plaanitakse pärast pikemat salvestuspausi jõuda ka kauaoodatud uue albumini.

Odessa POP

Strip Squad - You Cream My Pants

British Sea Power

Lisaks veel eelmisele postitusele tuleb nentida, et festivalile Positivus AB tuleb veel ka, oh seda rõõmu, British Sea Power. Kohalikku au kaitseb Mona De Bo.

Mona De Bo käis muideks just ka stuudios ning lõppude lõpuks on meestel ette näidata täispikk album. Debüütplaat sai salvestatud Rootsis ja esitletud suisa Ameerikamaal Texases. Läti presentatsioonid peaksid toimuma aprilli keskel. Plaadifirmaks on Rudolph Records, kelle alt tuli möödunud aastal lätlaste pisike superstaar Goran Gora. See, milline kõlab Mona De Bo peale stuudiot, saab aimu nende myspace´i leheküljelt. Võib öelda, et see on hoopis midagi muud. Ilmselt on tegemist siiski puhtalt live´i bändiga, kelle demod töötavad, vähemasti minu jaoks, tibake paremini ja elavamalt.

Mona De Bo @ Myspace

Lätlased panevad sel aastal vingelt

Kui pea igal nädalal tuleb uudiseid Eestimaale saabuvatest suurnimedest, siis Läti kipub vägisi ette rebima: Björk, Kiss, Metallica, Kylie Minogue... Eelmisel aastal läbi nutu ja hala pidin vahele jätma lätlaste festivali Positivus AB, esinesid seal ju näiteks Badly Drawn Boy ning Brett Anderson. Selle aasta 18. ja 19. juulil toimuvale üritusele on lubanud tulla Fatboy Slim isiklikult (läti keeles Normans Kuks).

Ja Fatboy Slim on alles teine avalikustatud festivalil esineja.

Kodu

Ilmus kogumikplaat Tartu alternatiivmuusikast

"Rock&Roll City - Best of Rock 2008"


Tartu rokki iseloomustava kogumikplaadi presentatsioon üritused toimuvad: 5. aprillil Tallinnas Rock Cafes ja 25. aprillil Tartus Sadamateatris. Lavalaudu tallavad Nyrok City, Smõuk, Morigan, Honey Power, Helena Nova, Soda Effect, Stem, Project Massacre.

Rock&Roll Recordsi eestvedamisel ja Tartu linna kaasabil esmakordselt ühele plaadile kogutud looming on audiovisiitkaardiks kolmeteistkümnele erineva muusikastiiliga ja progressiivsemale Tartu bändidele. Plaadilt leiab:

1. Tartu Roki ja Popi Instituud - Unustuse Kõver
2. Nyrok City - Snow
3. Smõuk - Kivikuningas
4. Analoog FM - Femme Fatale
5. Morigan - Cyberman
6. Honey Power - Bearhill
7. Helena Nova - Vaenlasega Voodis
8. Lahesõda - Youngblooded
9. Soda Effect - Chop the Floor (Twist a bit)
10. Stereochemistry - Ärka ja Ela
11. Stem - Marble Men
12. Depoo - Funeral Day
13. Project Massacre - Vampires

Kogumikplaadi eesmärk on tutvustada Tartu linna rokkmuusikaelu laialdasemale kuulajaskonnale Eestis ja välismaal. Kogumikplaat on bändidele tee sillutuseks raadiojaamadesse, kontsertagentuuridesse ja paljude klubide usteni ning sealt edasi juba lavalaudale. Esmane üllitis ei jää kindlasti viimaseks, kuna Tartul on pakkuda veel palju andekaid noori muusikuid, kelle looming on määratud elama igavesti.

Rock&Roll records

Tantsukingad löövad pilli juba

Sel korral tuleb Indieshitile Tallinnast külla Odessa Pop ja võtab kaasa rootslased Strip Squadist. Odessa Pop siis ise päev hiljem von Krahlis.

Erikülalised Melodija ja härra Valter Nõmm.

Kriminaalne Elevant lahkab kosmost

Tervist!

Edastan teile teate Kriminaalse Elevandi plaadi ilmumisest:

Mitmetele kinoteostele, sealhulgas „Röövlirahnu Martinile" muusika kirjutanud bande Kriminaalne Elevant on valmis saanud oma kolmanda albumi „Kuul". Jazz`i, akordionimuusikat, buugi-vuugi biiti ja kriminaalset tangot kokku segav ansambel annab plaadi esitluskontserti 21. märtsil algusega kell 21.00 Tallinnas baaris „Juuksur" (Vaimu 1, Pika ja Vaimu nurgal).

Bändi uuel plaadil on 12 lugu ning läbivaks on kujunenud kosmose teema, samuti lahatakse kaasaja ärimaailma „helgemaid" ja pahelisemaid pooli.

Senisest Kriminaalse Elevandi loomingust eristab üllitist „Kuul" see, et bändi liikmed ligi pooltes lugudes laulavad, stiil on seega mõnevõrra muutunud, kuid bänd pole kaotanud oma algset lustlikku ja vaba loomust.

„Kuul" jõuab plaadipoodidesse hiljemalt kahe nädala jooksul ning selle välja andjaks on ühiselt bändiliikmeid koondav Criminal Records ja MTÜ`st Rampade Org võrsunud Manjana Records. Plaadi esitlusel saab nõrkemiseni Elevandi taktis tantsu lüüa, kõik on palavalt oodatud!

Pilet 75/50, vanusepiir 21.


kriminaalsete tervitustega,

Janno Zõbin

Kodu

Mis juhtub siis, kui kinnisvaraäri tungib muusikasse?

Mu sõber ütles õigesti: "Ei teagi, mis rubriiki kuulub: muusika, seltskonnauudised, ärielu, piinlikud juhtumised..."

Pia Fraus tuleb ja lööb

Pia Fraus on valmis saanud oma uue albumi “After Summer”. Euroopas annab selle välja 13. mail Seksound CD ja vinüüli formaadis, USA-s Clairecords CD kujul. Lisaks ilmub lisaradadega CD-versioon nädal enne, 7. mail, Jaapanis Vinyl Junkie Recordings alt.

“After Summer” produtsendiks on legendaarne Norman Blake (Teenage Fanclub, BMX Bandits, The Pastels etc). Bänd ja Blake vahetasid mitmeid kuid helisid failivahetusprogrammide abil ning tulemuseks on midagi maagilist. Neljas album on suure tõenäosusega nende seni parim. Pole muidugi ka midagi imestada, kui produtsenditoolil istus üks bändi iidolitest.

Kahes loos teevad kaasa ka mõned külalismuusikud – Eesti elektroonikastaarid Galaktlan ja Pastacas. Peale selle sisaldab “After Summer” juba hästi tuntud ja armastatud Pia Frausi saundi, oskuslikku kompositsiooni, palju stuudiotrikke ja eri kihte kitarre, süntesaatoreid ning mees-/naisvokaali. Uus plaat toob kindlasti varasemate fännide näole suure naeratuse, kuid on suurepärane sissejuhatus neile, kes pole veel jõudnud sellesse bändi süveneda.

Pia Fraus "After Summer" SEKs016

01. Springsister
02. Yenissey
03. Sailing Yes
04. Doctor Optimism
05. House Eaten
06. After Summer
07. Late Again
08. Mute The birds
09. Loveloops
10. Far Fade Whisper

Mõned uued lood leiab bändi myspace lehelt.

Ettetellimine Muda Music veebipoest:
LP versioon
CD versioon

Kasutusjuhend lihtsakoelise muusika mõistmiseks

Seekordne Odessa POP, kes/mis puhus mõni aeg tagasi sünnipäevatordilt esimese küünla, tõotab tulla igati vastuoluline ning mitmetahuline. Tartlaste Honey Power´i ning rootslaste kerglaste sõnadega vabameelse Strip Squad´i kõrval tuleb esinema ülimalt tagasihoidlik noormees Soomest, kes vaatamata oma üsna kurjakuulutavale perekonnanimele Hellman, võtab lahe tagant kaasa vaid kitarri ning esitab posu lugusid, mida ta paar aastat tagasi julges vaid üksi oma toas olles makilindile salvestada.

Aapo Hellman ehk Käyttöohje (“kasutusjuhend”) on vapustavalt aus. Lugusid kuulates paneb muigele tema loomingu äärmine lihtsus või isegi primitiivsus, peamiselt kolme tuuri lood akustilise kitarri, plokkflöödi ja keskpärase vokaaliga. Kas ta arvab, et oskab muusikat teha ja mis see tema jaoks tähendab või milleks seda kõike vaja on?

Kirjutasin talle ja sain oma paarile lühikesele küsimusele vastused:

Alustuseks ütlen kohe, et mulle su kodukas väga meeldib. Arvan, et ma väga palju mööda ei pane, kui pakun, et joonistasid sealsed pildid ise?

Mul on hea meel, et sulle mu kodukas meeldib. See on jah selline vanamoodne - ilma flashideta. Ning sul on õigus, need pildid tegin ma ise.

Rääkides veel kodukatest, siis Odessa Pop kirjutab, et sa teed muusikat vaid seetõttu, et tüdrukutele muljet avaldada.

Eks see selline pool naljaga öeldud asi, mille riputasin ka oma myspace´i, kuid seda ei tohiks võtta kuigi tõsiselt. Ometi leidub seal kübeke tõtt, kuna mu laulud on justkui unelm sellest, milline boyfriend ma võiksin või tahaksin olla. Päris elus pole see mul õnnestunud.

Ma arvan, et ma olen täitsa OK kutt, kes ei suitseta ega joo ning oskab hästi süüa teha, kuid minu õnnetus on olla väga tagasihoidlik ja häbelik. Mul pole kunagi olnud ühtegi girlfriend´i. Mingil kummalisel põhjusel ma ei tea, kuidas elada koos tüdrukutega, kuidas nendega rääkida või head meelt valmistada. Mulle kuluks ära üks kannatlik naine, kes oleks valmis kõike seda õpetama. Kuid mul on tunne, et vastavat eksemplari on üsna keeruline minu vanuses leida. (Aapo on 23). Seega räägivad minu lood peamiselt sellest, milline ma tahaksin olla. Ja ehk ma salaja unistan, et mõni tüdruk kuuleb neid lugusid ja mõtleb, et selle tüübiga tahaks küll tuttavaks saada, kes selliseid sõnu laulab.

Tihti on mu lood pühendatud kindlatele tüdrukutele, kuid päris teadlikult ma kellegi saamiseks midagi ei kirjuta. Kellegisse armumine on minu jaoks suurim inspiratsioon nagu ka pettumus ja haiget saamine. Viimane siiski pole just kõige meeldivam.

Kas sa oled vahel mõelnud mõnes bändis mängimisele või sa arvad, et üksi muusikat tehes ei lähe kaotsi su algne idee ja lugu saab täiuslik või on sinu looming lihtsalt bändi jaoks liiga isiklik ja intiimne?

Lihtsalt juhtus nii, et hakkasin muusika kallal omapead nokitsema. Tegin esimesed Käyttöohje-lood, kui olin 15. Need olid mürased ja võibolla isegi pungilikud. Eelkõige elasin nende kaudu välja viha, kuna mind narriti koolis ja mul oli väga vähe sõpru.

Ma olen koguaeg olnud suur plaatide/salvestiste fänn ning ma ei tulnud selle pealegi, et kunagi live´is esineda. Esialgu lindistasin lood kassettidele ja joonistasin mõnuga neile ümbrised.

Ma tegelikult olen kunagi mänginud trumme paaris suvalises bändis, kuid see oli eelkõige hea võimalus koos sõpraega jämmida. Plokkflööti olen õppinud muusikakoolis ja läbi selle ka klassikalist muusikat mänginud, kuigi seda vabal ajal kuulata ei armasta. Vahel ma küll mõtlen, et bändis oleks ka päris tore olla, kuid sel juhul ma laule ise kirjutada ei taha.

Ma arvan, et sul on selle intiimsuse koha pealt õigus. Mu lood pole kaugeltki mitte täiuslikud, otse vastupidi. Esialgu mul oli suisa häbi oma laulude pärast ning ma ei julenud enne oma lugude vokaale salvestada, kui mu korterinaaber kodust küla peale läks.

Kuidas see nii siis ikkagi juhtus, et hakkasid muusikat järsku tegema? Mis sind selleks ajendas?

Ilmselt läbi mitme juhuse. Üks kindel tõik meenub küll, kui mu muusikamaitse sai kindla suuna. Ma olin 12 ja kuulsin raadiost lugu "Mato", mida esitab ansambel Apulanta (vt youtube´videot), mille peale ma toas lihtsalt üles-alla hüppama hakkasin. Ma polnud ammu oma trummikomplekti puutunud, kuid pärast seda võtsin pulgad uuesti kätte.

Sa laulad soome keeles ja peamiselt armastusest. Mida sa sooviksid, et kuulajad sealt leiaksid?

Ma ütleksin oma muusika kohta, et see on emotsionaalne/tundeline pop. Ma loodan, et inimesed leiavad sealt lootust. Minu sõnad on enamasti kurvad, kuid peamine idee on, et kurvad inimesed pole üksi. Vahel on kahe kurva inimese kohtumise tulemuseks kaks õnnelikku. See kõlab jube naiivselt, aga ma olengi seda. Ma ei tahagi öelda, et alati on lootust, sest mõned olukorrad on küll sellised, et ühtki valguskiirt ei paista kuskilt. Hetkel ma pole just kõige õnnelikum, aga pole ka kõige nukram. Kui sa oleksid mulle kirjutanud möödunud teisipäeval, siis ma oleksin vastanud, et mitte mingit lootust pole. Selle all ma pean silmas armastust, sest see on minu jaoks kõige olulisem asi maailmas. Muidugi on maailmas ka teisi asju, näiteks see on tore, et ma Eestisse esinema tulen.

Kui sa Tallinnasse tuled, millega siinsed muusikasõbrad arvestama peaksid, kui nad sind kuulavad või mida sa ise neilt ootad?

Ma loodan, et neil on aega ja tahtmist natukeseks ajaks kuulatuda. Lihtsalt istuda või seista vaikselt. Vähemasti, kui ma laulan oma kõige rahulikumaid lugusid, kuigi kavas on ka paar sellist, mille järgi saab hüpata. Samuti sooviksin, et publik mõistaks minu laulutekste. Need on küll soome keeles, kuid õnneks on meil palju sarnaseid sõnu nagu näiteks ühemehebänd.

Vahetades teemat, kui hõlpsasti on võimalik ühel Soomes elaval muusikul leida informatsiooni Eesti muusika kohta?

Üsna keeruline. Näiteks tsekkisin Honey Power´i myspace´i ja avastasin, et nad esinevad aprillis Tamperes (Aapo elab ise Tamperes). Siiani pole selle kohta kuskil reklaami ilmunud, võibolla on selleks ka veel liiga vara. Aga isegi sellised asjad jäävad minusugusele muusika huvilisele märkamatuks. Ilmselt oleksin selle esinemise maha maganud, kui mulle poleks Odessa POPi korraldajad Tauno ja Kaupo Honey Power´it tutvustanud. Ja üleüldse poleks olnud mul aimu Eesti pop/rocki skenest.

Mulle tundub, et Soomes teatakse kõige enam just Eesti punki ja seda hoitakse siin ka au sees. Aga ma ise sellest suur ei huvitu ja seega ei oska kedagi esile tuua.

***

Aapo Hellman lõpetab kohe-kohe kohaliku polütehnikumi, kus ta õpib just kõike seda, mis puudutab nupukeeramist. Ja seda läheb tal ka tarvis, kuna ta on pisikese plaadifirma Solmu Records peremees. Lisaks oma EP-dele, on ta jõudnud välja anda ka paari oma sõbra projekte, kellest kuulsamateks nimedeks peab Retropop´i (www.myspace.com/retropop) ja John McGregor´it (www.myspace.com/mcgregorjohn). Aprillis teeb oma debüüdi seal Kurki (www.myspace.com/kurki7).

Lähemalt Aapo lugude ja joonistustega saab tutvuda:

www.solmu.info/kayttoohje
www.myspace.com/kayttoohje
Odessa POP

Käyttöohje - Järvi

Rihanna - muusikatööstuse hoor

Rihanna on reklaami järgi hetke kuumim r&b artist maailmas. On ilmselt jah. Seda tõestas eilne Saku Suurhallis antud live, mis pani siinse matsirahva korraks unustama oma Lasnamäe korteri, rutiinsed töökohustused ja bensiini kalli hinna. Hall oli rahvast täis: väikeseid tüdrukutirtse, Dolce&Gabbana särkides tugevalt lõhnastatud mees- ning kõrgeid kontssaapaid kandvaid naistibisid. Nagu üks reedeõhtune läbilõige Tallinna kesklinna ööklubist.

Rihanna ja tema lavashõu oli umbes selline nagu ma ette kujutasin: tantupoisid-tüdrukud, rokkivad pillimehed ja võimekad taustalauljad ning mis kõige tähtsam - trepp, mida mööda Rihanna sai tervelt kolm või isegi neli korda alla laskuda ja tuua rahvas esile meeletu aplausi ja kisa. Nagu kõrgustest alla laskuv jumalanna, kes toob muredega kimpus olevatele lihtinimestele midagi enneolematult head. Kõigest 20-aastane Rihanna mängis selle rolli väga hästi välja ning see toimis ning tundus usutavalt.

Teda on loodus õnnistanud nii ilusasate proportsioonide kui iseloomuliku häälega. Tema vokaal, mis võib olla helimehe suur peavalu, teeb Rihannast veidi enam iseloomuga artisti, kui mõne teise lihtsalt nutva ja kahistava materjaliga naisterahva. Ilmselt olen ma seetõttu teda kuidagi ette kujutanud intelligentse naisena, kes tegelikult adub päris hästi, kus kohas ta on, mis muusikat ta täpselt teeb ning tal on visioon, mida edasi teha.

Pärast shõud ma enam nii väga ei arva. Esimese kahe või kolme loo jooksul näidatud pepuhõõritamised ja väristamised võisid tunduda kui publiku nn tunnetel mängimisena, kuid seda sama asja näha kuni live´i lõpuni, muutus kergelt paroodiaks ning mul hakkas temast veidi kahju. Eriti tema viimase seti kostüümi vaadates. Ilus naine, ülihea vokaal ja ilmselt ka temas peituv anne tööd teha on keeratud muusikatööstuse rahaveski orjaks, mis paneb su lõpuks inimestele pakkuma lateksrinnahoidjat, eest lukuga seelikut ning läbi lugema käsiraamatut: "Kuidas üles ehitada rokk-kontserti", kus esimestes peatükkides palutakse kindlasti välja selgitada, kus linnas parasjagu esinetakse ja seda võimalikult palju ka rahvale meelde tuletada, hüüda lavalt väikestele tüdrukutele, et nad on maailma parim publik, paluda neil kisada hei-hoo, käsi kokku lüüa ja pühendada suurim hitt just ainult neile. Ja see toimib!

Good Girl Gone Bad.

****

Hea uudis on see, et suvel tuleb Franz Ferdinand, halb on aga, et selliseid artiste peab tooma Õllesummerile ja näitama suurnimedele meie loomastunud kodanikke.

Odessa Pop ja kevadpidu

Odessa Pop on oma talvepuhkuselt tagasi ning kevadeks valmis, tuues 29. märtsil von Krahli lavalaudadele suisa kaks välisartisti korraga. Loodetavasti saab nendest kahest pikemalt lugeda varsti ka siit. Odessa Popi kevadpeo Tallinnas kütab üles aga hoopis Indieshit Tartus, mis toimub päev varem ja nagu ikka restoran-klubis Maailm.

Odessa POP

Punk Saaremaa moodi

Kui 7. juunil toimub maailma esimene punklaulupidu Rakveres, siis Saaremaal käivad asjad hoopis teistmoodi. Siit klipp Punkentsefaliidi intervjuust Raadio Kadile:

Raadio Kadi

Blogijad peole!

Uus üritustesari Tort!

Tort! toob kokku Tartu noored ja intellektuaalsed ning Tallinna noored ja ilusad!

Paki oma diskoprillid ja pallid kokku ning sõida Tartusse naistepäeva nädalavahetust veetma, seekord siis oma naisega! Päeval shoppate Tartu kaubamajas ja sööte Lõuna keskuses pelmeene. Öö veedate aga sohvabaaris Tige Tikker koos meiega ja koos oma naisega. Paketis on ka ööbimine Tartu sõprade juures – helista neile kohe, numbrit sa ju tead! Ja Tartu sõbrad hakkavad juba täna tuba koristama ja toovad poest naistepäeva viina ära.

Esimesel korral siis teemagi nii, et tuleb Naistepäeva Ball:

I’m badly into ITALO!

Nelkidega tulevad lavale ansambel Köök ja Under Marié.

Peale seda algab disko!
Italot, electrot, nurave’i, baltimore’i ja lõbusamat biiti sätivad Tõnis Hiiesalu, Aron Urb ja Kaarel Arb

Täpsem info ja flayer:http://eluontort.blogspot.com/

Kui lisad flayeri oma blogisse ja saadad hiljemalt reedel 7. märtsil selle kohta teavituse tonis at insener punkt komm, siis saad peole tasuta sisse!

Vaata Orksist, kes veel tuleb:
http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=44336825

Soko "Not Sokute"

(2007)

Meil on Kate Nash, Adele, Cat Power, Feist, Kimya Dawson jne. Nüüd on meil ka Soko - noor ja imekaunis prantslanna, kelle olemasolu oleks justkui pehmelt salastatud, õrnalt hoitud varandus, mille avastusretk on mind mitu õhtut, klapid peas, toas hoidnud.

Soko polegi tegelikult laulja ja ei püüagi seda olla. Tal pole kiiret uue muusika kirjutamise või salvestamisega. Võibolla ta ei teagi, mis tähendab olla "päris" muusik, sest ta on hoopiski näitleja ja on oma oskusi demonstreerinud mitmes Prantsuse linateoses.

Sokol ongi ainult üks helikandja - ise välja antud EP "Not Sokute", mille kolmas träkk "I´ll Kill Her" (ka kõige raadiosõbralikum lugu) on pälvinud mõningast tähelepanu Taanis, Saksamaal kui ka Austraalias. Väikeseks saavutuseks saab ehk pidada tõika, et "I´ll Kill Her" kõlas sir Paul McCartney moekunstnikust tütre Stella McCartney moeśhõul Pariisis.

Ilmselt kirjutab Soko oma lood ise. Need on kitarri saatel jutustused, kus on irooniat enese üle, kui ka siiraid ning rikkumata mõtteid, mis ühelt poolt on lauldud õrna ja maheda häälega, kuid teisalt kõlab siit ka läbi tema näitlejalikku tugevat karakterit.

Võibolla polegi vaja peale viie-loolise salvestise mitte midagi. Kui ehk selle aasta sügiseks ilmub täispikk album, pole see enam see, kui minu peas keerlev täiuslik EP.



Mysapce

Soko - I´ll Kill Her