And don't you wonder, why in Estonia they say, Hey you, you big fat pig

... laulis Morrissey 2004. aastal loos "America Is Not the World".

Kui praeguseks hädiseks jäänud popikuningas Michael Jackson tähistab sel aastal 25 aasta möödumist legendaarse albumi "Thriller" ilmumisest, siis Morrissey teeb kokkuvõtteid oma 20-aastasest soolokarjäärist. 2. veebruaril annab ta seks puhuks välja "paremad palad" kogumiku.

Kui ma ise peaksin sellist reliisi koostama, jääksin ma tõenäoliselt hätta. Morrissey aga peab parimatest parimateks:

1. First Of The Gang To Die
2. In The Future When All’s Well
3. I Just Want To See The Boy Happy
4. Irish Blood, English Heart
5. You Have Killed Me
6. That’s How People Grow Up
7. Every Day Is Like Sunday
8. Redondo Beach
9. Suedehead
10. The Youngest Was The Most Loved
11. The Last Of The Famous International Playboys
12. The More You Ignore Me, The Closer I Get
13. All You Need Is Me
14. Let Me Kiss You
15. I Have Forgiven Jesus

Nagu näha, on plaadil ka kaks uut lugu "All You Need Is Me" ning "That´s How People Grow Up". Viimane reliisiti selle nädala alguses.

Üks asi, mis väga Morrissey püsib, on albumite kaanepildid.

Morrissey - That’s How People Grow Up

Ans. Andur peab sünnipäeva

Kesk-Eesti muusikaime Ans. Andur saab kuueseks. See on kindel. Et kas ka sünnipäeva pidu kodulinnas Paides päris teoks saab, selgub ilmselt varsti. Kuid plaan on umbes selline:

23. veebruaril toimub Paide Vallitornis Ans. Anduri 6. sünnipäev.

Kõik sõbrad, fännid ja vaenlased on lahkelt oodatud!

Ans. Andur esineb ilmselt kell 00.00, kui vahetub kuupäev ja algab Ans. Anduri päris sünnipäev, mis juhuslikult langeb kokku Eesti Vabariigi aastapäevaga ja Tursa ja Loki nimepäevaga. Esitlusele tuleb nn. pikendatud kava, ilmselt võib kuulda mõnda lugu, mida enne üritust pole laivididel kuulda saanud või ei tule need enam kunagi esitusele.

Enne ja pärast laivi mängivad plaate Ans. Anduri liikmed, võibolla keegi veel. Kavva võib lisanduda ka mõni üllatus.

Ürituse toimumisaeg siis 23. veebruar u. 21.00-03.00 ja pilet (ilmselt) 75.-

Kingituse piirhind 50 000 krooni, alampiir 0. Kink ei ole kohustuslik.

NB! Soovilugusid saab tellida siit.

Kodu

Videohoiatus!

Mirabilia nädal jätkub!

Nüüd on aeg presenteerida uut muusikavideot, mis on vorbitud Mirabilia värskelt ilmunud plaadi "Log In Eye" loole "Pretty Faces".

Mirabilia plaadiesitlused toimuvad 25. jaanuaril Tartus G-klubis ja 26. jaanuaril Tallinnas von Krahlis.

23.00 Mirabilia
00.00 Pia Fraus
01.00 Ans.Andur

Vaata ka:
Melu.ee videointervjuu Holger Loodusega

Mirabilia "Log In Eye"

(Seksound, 2007)

Rääkides Mirabiliast tuleb kohe ära öelda, et ühenduse taga seisab hittide "Raj Kapoor" ja "Seems Like Sun" tekke põhjus ehk aastaid tagasi "pillid nurka" heitnud indiepopi ansambli Dallas loomejuht-kitarrist Holger Loodus. "Log In Eye" on Mirabilia esimene album, kuid lood "TV Eyes" ja "Let It Shine" on varem ilmunud kogumikel "Kohalik ja kohatu".

Holger Loodus pole Mirabiliaga päris üksi, vaid on helisid tekitama kutsunud näiteks oma endised bändikaaslased Tauno Pääslase, kes ainukese meesliikmena girl-power kollektiivis Stella kaasa teeb, ja Allan Ambergi. Samuti leiab pillide tagant Pia Frausi suurmeistri Rein Fuksi ja Shelton Sani vokalist-kitarristi Valter Nõmme. Ning palju teisi. Nagu mõni supergrupp.

Mirabilia muusika on rahulik, kergelt kulgev ja täis pisikesi detaile. Eelkõige toimub dialoog suriseva ja kohati kosmoseliku sündi ning kitarri vahel, millele Holger Loodus tasaselt, esiletükkimata peale laulab. Justkui täiesti omaette, esinemata ja mustade nootidega. Just nende eest saab Mirabilia seekord minu käest kiituse.

Kokkuvõttes kõlab album minu jaoks siiski kuidagi elutult, kuigi siin on bellejasebastianilikku rõõmsameelsust ja muretust. Lood on iseenesest head ja väga head, kuid ehk see muusikaline vilumus ja küpsus on seekord mitte kasuks vaid pigem kahjuks. Ma kuulen siin segavalt palju samuti Seksoundi reliisitud Bad Apples´i Henrik Esse stiili.

Ühest kohast tunneks Holger Loodus ennast justkui väga vabalt, segamata ennast tähelepanelikust kuulajast, teisalt oleks siin nagu mingi kompleks või kellegi teise poolt tõmmatud piir, mis ei lase lõpuni öelda kõike, mis hingel.

Myspace
Seksound
Dallas @ LastFm
Telli @ Mudamusic

Mirabilia - Breeze

Rocknroll Eesti moodi

Mutant disco oli Krahlis. Ansambel Eliit esines, muusika oli kahtlematagi hea ning mitte kübetki ei jää alla Orantsi fotomeenutus sellest.

Veel pilte

Seksound Goes Log In Eye. Kohustuslik!

Klõpsa pildil, näed paremini

Mirabilia on Holger Looduse (Dallase looja) sooloprojekt, plaadi salvestusel on abiks olnud mitmed külalismuusikud. Värskel plaadil on Dallasest eemale liigutud, kuid endised fännid ei tohiks pettuda. Holgeri muusikalised oskused on arenenud, täiskasvanulikumad. Muidugi on Mirabilia sädelevalt uutmoodi, see plaat ei ole nostalgitsemiseks.

Mirabilia "Log In Eye" on Seksoundi 13. reliis.

25. jaanuaril Tartus
26. jaanuaril Tallinnas

Seksound
Mirabilia @ Myspace
Areeni Lauri Tikerpe arvab plaadist

Esimene rocknrolli hitt

Oma vasakult pimedalt silmalt tähelepanu eemale juhtimiseks kasvatas Bill Haley endale vägeva juuksesalgu, keeras selle natuke krussi ning 50. aastate moehitt oli sündinud.

Lokkis ja silutud salk keset laupa pole ammu-ammu enam rocknroll. Ometi on Bill Haley selle ajaloo üks algustähti. Tema koos oma ansambliga The Comets trügis esimest korda palaga, mida määratleti kui rocknroll, USA muusikaedetabelisse Billboard - "Grazy Man Grazy" (1953). Iseenesest pole lugu midagi erilist ning kahvatub nende põhilise hiti "Rock Around The Clock" ees päris selgelt. Kellarokk tegi taaskord ajalugu, olles esimene, nn singel, mis müüs üle miljoni koopia Saksamaal ja UK-s.

Ühesõnaga, siit see tuleb - esimene rocknrolli hitt omas ajas:

Bill Haley & Haley´s Comets "Crazy Man, Crazy"

Lihtsalt veel üks vana lugu

Oh, look out you rocknrollers!

Ma kirjutasin pika teksti, miks mind kummitab juba kolmandat päeva Ch-Ch-Ch-Ch-Changes, mida isegi Homer Simpson omade sõnade järgi laulnud on. Kustutasin ära, pole mõtet kribada. Selles loos on lihtsalt nii palju geniaalset. Aegumatu. Ning isegi saksofon ei häiri.

1971. aasta albumilt "Hunky Dory"

David Bowie - Changes

Friska Viljor "Bravo!"

(Crying Bob Records, 2006)

Friska Viljor on Rootsi mahe rock bänd, mille panid 2005. aasta alguses kokku kaks lähedast sõpra Stockholmist. Mõlemal mehel vedas armastuses viltu ning elule uue mõtte leidmiseks hakati koos muusikat tegema. Kas haige hing või midagi muud lükkas ansambli tegudele, saadi sobivad inimesed kampa ja juba aasta pärast ilmus kooslusel debüütalbum "Bravo!", mis reliisiti mujal Euroopas möödunud aastal.

Friska Viljor oli viimane bänd, mida kuulasin enne oma 2007. aasta kokkuvõtete tegemist. Praegusel hetkel tõstaksin selle oma edetabeli 11.-lt kohalt vähemalt 6.-le. Aga mis peamine, ansambel süvendas minu armastust veelgi enam Rootsi muusika vastu ning seda bändi tahaks Eestis kunagi näha.

Friska Viljor on ise öelnud, et oma muusika tegemisel lähtuvad nad lausest, et miski pole võimatu. Püüavad olla nii palju vabad mõjutustest, kui see võimalik on. Albumit käidi stuudios salvestamas peale õhtusi lonkimisi Stockholmi tänavatel või pärast suuremat pidu. Tulemuseks on veidi folgilik ja popilik helikeel, kus on kasutatud erinevaid instrumente, voolavaid meloodiaid ja teinekord naljaga pooleks lüürikat. Enamik lugudest on kurvad oma tempokas ja koomilises vormis, mis pakuvad ühelt poolt patja nutmiseks ja teisalt särtsuvat ning lõbusat seltsi nädalavahetuseks.

Braavo!


Myspace

Friska Viljor - Oh Oh

Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida

... pole uus kirjandushuviliste rühmitus, vaid viieliikmeline ansambel Tallinnast, kes millalgi möödunud aastal kontserte andma hakkas. End psühhedeelseks ja progressiivseks pundiks nimetav kooslus on väga kiirelt jõudnud esimese reliisini, mis ajalises mõttes pole ei EP ega lugude arvu poolest ka täispikk album. Võibolla lihtsalt kogumik demosid, mis eelmise aasta detsembris paari päeva jooksul purki said. Just ilmunud ketas sisaldab 7 lugu, mis üles võetud prooviruumis ja viimse lihvi saanud liikmete oma käe all. Ise väljastatud albumit "Säde" ilmselt suurematest plaadipoodidest ei saa, kuid tasub hankimist kindlasti. Hind peaks olema Koidula pluss Tobias.

Photo by Evert Palmets

TNVVNÜM ridadesse kuuluvad kaks kunagise garage-rocki ansambli Les Diamants´i liiget Oliver Koit (trummid) ja Sven Oeselg (bass). Klahve vajutab Mihkel Maasing, kitarrikeeli harutab Ekke Västrik ja häält teeb Tanel Velleste.

Myspace

Lihtsalt üks vana laul

Kui Alo TV-st hakkas Gunnar Loho järjekordne õudus, plõksisin telekapulti ja minu silme ees naeratas energiast üle keev härra Jüri Nael, kes haaras mikrit Sulo, Marju Läniku, Mait Maltise ja Reet Linnaga. Uhkuse paistetus põsel, laulis naistelemmik Silo niivõrd ennastunustavalt, et piinlik hakkas. Anti kaks punkti ühele ja üks punk teisele ning ühel hetkel kandsid Reet Linna ning kuum pubistaar ette loo "Sulle kõik nüüd ütlen".

Järsku tuli mulle meelde, kuidas ma oma täditütrega põhikooli ajal Horoskoobi laule kuulasin, neid kaasa ümisesin ja lõpuks ise kitarri haarasin. Helgi Sallo ja Kalju Terasmaa unustamatu duett. Võimas kahehäälsus. See oli niivõrd inspireeriv, et me kandsime seda mõnel perekonnaüritusel suisa ette. Vahelduseks klassikalistele suurteostele klaverile ja viiulile, mis meie suguvõsa kõiki suuremaid ja väiksemaid koosviibimisi ehtisid. Muigega. Ja sealt peale proovisime isegi lugusid kirjutada. Mõni kukkus tegelikult päris hästi välja. Teine lemmik oli "Rohelised niidud", mis on minu meelest üks väga geniaalne pop-pala.

Kus kohast aga tuli Eesti muusikasse lugu "Sulle kõik nüüd ütlen", tekkis mul süldisaadet vaadates? Vähemasti räägib legend, et selle kirjutas üks 17-aastane noor tütarlaps, kes küll antud looga ei figureeri pop-muusika ajaloo ülevaadetes. Tema nimi esineb koos sõnadega "Dancing Queen", "Waterloo", "Mamma Mia" ja Rootsi. Ehk siis ABBA täht Agnetha Fältskog. Sõnad on tõlkinud K. Kikerpuu.

Eestlaste auks peab ütlema, et Sallo ja Terasmaa kaver on originaalist parem.

Agnetha Fältskog - Jag Var Så Kär

Põlva laulik Riho Kall

Artishok Recordsi poolt suurema avalikkuse ette toodud noor artist Riho Kall oli nii lahke ning saatis oma uue loo "Duet" Penny Lane´ile. Tegemist peaks olema verivärske loominguga, mida albumil "Põlva 666" ei leia. Albumit saab kuulata Artishoki kodulehelt.

Loost kirjutab Riho ise:

“Duet” – my monologue to John Cage

One day I just went to our small artist studio in Kalamaja and started working on a few tracks of our band Kuldaveärt Karud. The final thing I did was recording two solo parts on guitar on a back made by two of my colleagues. When I was about to match the acoustic guitars with some computer editing I noticed that they already formed a piece on their own. So I ended up making another solo piece of mine instead of finishing work with the bands track.

My composition was longer in the beginning than it is here. Yesterday I cut away the free experimental interlude and got straight to a solid repeating theme with variations. To my surprise playing time of the file was exactly 4 minutes and 33 seconds when I had saved it. And that was not all! I even distinguished three parts in it. For some reason the guitar lines had electronic noise in the background but I noticed the defect too late. I couldn’t change it anymore. The sound quality had to be lowered anyway to make the file size smaller.

So I figured out I would just lean my work against a famous music piece which some facts of the case pointed out. John Cage’s “4’33’’” came into my mind. My work is like the opposite side of it. You can always hear a small noise on the recording, there is no silence in my song. It doesn’t direct the listener outside the music like Cage’s piece, but it still contains a hint to the absence of a line or part (the band). In my song I’m in a discussion with John Cage and myself. One side of me in each phone and mr. Cage in abscence.

Riho Kall

Põlva

3. I. 2008

Riho Kall - Duet