Kaheksa küsimust kõigile artistidele

Juko-Mart Kõlar kirjutab Sirbis kaheksast küsimusest, mida iga artist võiks enda käest küsida.

Artikli leiab siit:

Sirp.ee

Kohviradio maraton

Kes reedel siiski arvab, et targem on kodus passida, siis kruttige end Kohviraadio sagedustele. Sealt saab kuulata seitsmetunnist laivsaadet uue stuudio avamiselt.

Kohviradio kodu

Remiks, miks?

Tallinn Daggers sai sel aastal hakkama ülikõva muusikavideoga loole "Flesh Parade". Seda on nähtud juba mitmeid ja mitmeid kordi ja sellest ma pikemalt siin kohal ei räägiks ka.

Postitan siia hoopis Barthol Lo Mejori remiksi eelpool nimetatud loole.

Tuletan meelde, et juba homme on Tartu klubis Plink Plonk võimalik näha-kuulda Ans. Andurit ja pool aastat laividega vahet pidanud Honey Powerit.

Plink Plonk

Teate küll, see muusikaüritus

Pime on.

Aga peale äärmiselt hämara olemise on ka täna veel Odessa Popi neljas sünnipäev. Tallinnas. Homme Tartus!

Odessa Pop

Veel Robotaanikat

Augustikuu esimene pool paiskas erinevatesse suhtlusportaalidesse laiali sadu ja tuhandeid fotosid Robotaanika festivalist. Tundus, et kõik käisid seal. Vähemalt mõni lähedane sõber kindlasti.

Nüüd on aeg aga suurepäraseks videokokkuvõtteks, mille autor on Elina Kasesalu.

Mitut tuttavat näed sina?

Midagi kütkestavat - Jim Noir

Jim Noir - Zooper Dooper EP

(2010)

Jim Noir' nimi kõlab täpselt nagu Briti kultussarja The Mighty Boosh tegelase Vince Noir' oma. Minugi poolest võiksid nad vabalt vennad olla. Nad ei varja oma täiskasvanu ikka kaasa toodud lapsemeelsust, pigem panevad nad liiga täiskasvanulikku olemist oma eakaaslastele ja vanematelegi pahaks. Smiley tempel näos lähevad nad igast suuremast ja väiksemast jamast võitjana läbi. Kui nad oleksidki päriselt vennad, oleks neil Human League kassette kuulates palju rääkida, näiteks viimastest moevooludest ja uutest põnevatest muusikaavastustest.

Kahjusk on Vince Noir, keda kehastab Eestis Gary Nymani kuulamas käinud Noel Fielding, kõigest välja mõeldud tegelane ja Jim Noir artistnimi Manchesterist pärist 28-aastasele Alan Robertsile.

Alan Roberts, kellest sai suuremaks sirgudes Jim Noir, pani juba üheksaselt oma sõbraga kokku bändi, kuulas suu ammuli biitleid ja ahmis isa vinüülikogust endasse The Kinksi ja The Beach Boysi. Teismelise ikka jõudes otsustas tema sõber/bändikaaslane üksi ja omaette kodus elektroonilist muusikat komponeerida. Noir aga sukeldus märkamatult võib-olla veidi rutiinsesse suurte inimeste maailma ning hakkas oma demosid plaadifirmadele laiali saatma, et ehk õnnestub. Ja õnnestuski.

Novembris ilmunud kuuelooline EP "Zooper Dooper" (mis on Noir' kolmas reliis) ei lase lapsepõlve lemmikuid kuulderaadiusest. Paneb sinna paraja portsu elektroonikat ja raputab heatahtlikkust veel pealegi. Aga me ei ela ju enam kuuekümnendates, aasta on siiski 2010 ja nüüd tehakse, eriti indies, kõike ise: vokaalid, sündid, bassid, trummid, kitarrid, perkussioonid, muud efektid. Salvestatakse ka ise. Jim Noir, nagu paljud teisedki, kasutavad bändi vaid live'e andes.

EP väga soojalt soovitatud! Eriti viies rada "Map"!!

Tracklist:
01 – Kitty Cat
02 – She Flies Away With My Love
03 – Zooper Dooper
04 – Do You Like Games
05 – Map
06 – Car

http://jimnoir.com/

http://www.myspace.com/jimnoir