Chungin: Praegune bänd on kõigist eelmistest kõige korrapärasema kaosemudeliga. Alguses oli muda ja vesi ja vähehaaval võttis see ollus omale vormi ja praegu on tal just selline kuju nagu tal on. Sträpaka kuju.
Debüütalbumini jõudmine võttis teil suhteliselt kaua aega. Võib vist nii väita küll. Kas selle taga on hoidumine liigsest kiirustamisest (lubasite bändil küpseda), õhukene rahakott või lasite kõigel minna selles suunas, kus parasjagu tuul puhus?
Kyberkaru: Hehee, nimetasid põhjused õiges järjekorras. Põhiline ongi vist see küpsemise aspekt. Seda esmajärjekorras loomingus. Kuigi osasid plaadile jõudnud lugusid nagu "Tight Jeans", "I'm Not Your Messiah" ja "Dogshit City" on mänginud ka Chungini väga vanad bändid, pidime materjali kõigepealt enda jaoks toimima saama. Siis võis mõtlema hakata, kas, kus ja kuidas sellest plaat vormida.
Siinkohal tahaks tänada Vaikot, kes meid suvel 2007 oma Rapla maaresidentsi elutuppa "Victorit" salvestama lasi ja tõestas sel moel veenvalt ära, et ise oma käe ja ettekujutuse järgi on asju kõige mõnusam teha.
Milline on olnud teie debüütalbumi kohta käiv kõige üllatavam, positiivsem, negatiivsem ning ootamatum tagasiside?
Chungin: Üks mu sõber ütles, et plaat on isegi parem, kui meie laivid, mida ta näinud on. See oli mõnevõrra üllatav ja ühtlasi väga meeldiv.
Kyberkaru: Isiklikult olen rõõmus selle tagasiside üle, mis puudutab plaadi produktsioonipoolt. Lõputult stuudiotunde, katsetamist-kõhklemist ning ümber- ja ringimängimist. Esmakordne kogemus muusikat nii põhjalikult teha, salvestada. Pahatihti jäävad bändikogemuseta kuulajatel-kiitjatel sellised asjad paraku märkamata ja märkimata.
Seni negatiivseiseima ning minu jaoks üldse ühe asjalikuma ehk destruktiivselt konstruktiivse tagasiside on andnud Trash (loe siit). Võib-olla on mul masohistlikud kalduvused, aga iga magus muutub läilaks, kui teravat vahele ei pakuta.
Telli @ rada7.ee
Te olete viimasel ajal sattunud väga terava tähelepanu alla. Juba enne, kui album välja tuli. Ma ei suuda praegu paugust meenutada, kes oli see lugupeetud avaliku elu tegelane, kes tituleeris teid muideks ka üheks parimaks Eesti live-bändiks. Mind huvitab, kus kohas, millal ja miks käis pauk? Mis oli see, mis päästis teid paisu tagant välja? Kyberkaru: Kui nüüd kontserte pidi järge ajada, siis vist 11. septembril 2007, kui mängisime esimest korda väljaspool otsest pungiskenet Von Krahlis pornofilmide festivali "Kik in der Kok" järelpeol. Esinesime maikades-bokserites ja Penipoiste näomaskides. Siiani tuleb seda meenutades silme ette esireas seisnud vana indimehe Eerik Morna lai naeratus, mis ei lahkunud sealt terve ve
erandtunnise seti vältel.
Samas, mis paisust me räägime? Niikaua kui ma Chunginit mäletan, on ta kontserti alati ühesuguse kirega andnud. Kui bänd toimima hakkas, ei saanud see enam kauaks meie siseringi naljaks jääda.
Mis on teie bändis möödunud suve, kestva sügisega kõige enam muutunud?
Kyberkaru: Nii mõnedki seni sekundaarsetena tundunud asjad on primaarseteks muutunud ja vastupidi.
Lisaks vaikselt Eestis laiemat tuntust kogudes olete hetkel väga aktuaalsed ka tegelikult kogu Euroopas, kandideerides MTV EMA Parima Balti Artisti tiitlile. Kuidas te kõigesse sellesse suhtute, mida ootate ja kuidas ennast tunnete?
Kyberkaru: Mingi karmavärk vist, et kui pole millegi välise nimel jesuiidiks kätte läinud, siis tuleb see ühel hetkel ise sinu juurde.
Kas olete MTV EMA keerises saanud ka arvestatavat vastukaja? Kui jah, siis millist?
Kyberkaru ja Chungin: Oleme selle keeristormi silmas, siin on kõik vaikne.
Esinemisgraafik on teil üsna tihe. Albumi esitlused on nüüdseks küll selja taga, kuid paljud kontserdikorraldajad ihuvad teie peale hammast. Kui säärane olukord jätkuks, kas siis võib tulla kõne alla, et üks moodne punkbänd elataks end vabalt ainult muusikategemisest ära? Kas see oleks üldse teie soov?
Chungin: Eesti mastaabis kindlasti mitte. maa saab enne otsa, kui papp pärale jõuab...
Kyberkaru: Neljapäeval Tallinnas Von Krahlis, maksan telefoniarve; reedel Tartus GenKlubis, maksan üüri; nädala pärast Viljandis Puhtas Kullas, ehk saab söögiraha... Tänan ei.
Chungin: Globaalses plaanis oleks sellisel asjal ehk jumet, aga ma tõesti ei tea, kas ma tegelikult viitsiksin kogu aega ringi tuuritada, aga ma olen nõus proovima. Suhteliselt suure hea meelega.
Milline on teie suhe kujutava kunstiga?
Chungin: No mis muusika see ikka on, kui sul mingi tuluke ei sätenda, strobo ei plõksi ja video ei jookse? Me oleme ecstasy ja YouTube'i põlvkonna lapsed.
Kui teid vahel live's vaadata, siis tundub, et osadel teist on sipelgad püksis, mis teid piinab?
Chungin: Need sipelgad pole mitte midagi muud kui väiksed saladetsibillid, mis naha all võnguvad. Saad aru, oma muss, oma väiksed saladetsibillid kooriku all tuksumas nagu mädapaise, mis sügeleb. see panebki niimoodi põrkama. Ja kui oled juba natuke aega higistanud, siis lendab kogu pask välja ja oledki uus inimene. lähed teed lava taga pläru, võtad väikse õlle ja sead süstiku vaikselt maabuma.
Eesti bändid räägivad oma välislähetustest üsna harva ning laiem publik neist tavaliselt ei teagi midagi. Kui palju te väljaspool kodumaa piire käind olete? Mõned lahedamad seigad ehk...
Kyberkaru: Soomes oleme andnud kaks klubikonsat ja suvel käisime Leedus B2G festivalil. Lahe on see, kui oma väidatava halastamatu nõudlikkuse poolest tuntud Soome publik bändi tagasi plaksutab. Leeduga seoses tervitan kitse, kes varahommikusel tagasiteel enne Märjamaad auto ette jooksis. Kuidas tervis on?
Mis tavaliselt toimub enne ja pärast esinemisi Chungin & Strap-On Faggotsi backstage'is?
Chungin: Võimlemine-sõimlemine, tsillimine-killimine.
Kyberkaru: Keeramine, kruvimine ja kruttimine.
Oleks hea, kui paneksite kirja veel teadaolevaid konsasid, mis tulekul...
Kyberkaru: Üheksanda oktoobri südaööl mängime Diletantide Avangardil ja peale seda võtame paariks kuuks ehk uue aastani end esinemistest vabaks. Nii palju muid asju on kollektiivses ajus elavas järjekorras, mida pole olnud võimalik tiheda plaadi-ja kontserdigraafiku tõttu teha.
.jpeg)
