Penny Lane: lemmik muusika aastast 2007

Mina ei viriseks üldse 2007. aasta üle. Muusikat tuli väga palju ja väga head. Siin siis minu mõned kõige meeldejäävamad uued albumid, mida sel aastal väga palju kuulanud olen:

1. Patrick Wolf - Magic Position
2. Jens Lekman - Night Falls Over Kortedala
3. Dungen - Tio Bitar
4. Rufus Wainwright - Release The Stars
5. Moonbabies - Moonbabies At The Ballroom
6. Arcade Fire - Neon Pible
7. The Shins - Wincing The Night Away
8. The Raveonettes - Lust, Lust, Lust
9. Caribou - Andorra
10. Bright Eyes - Cassadaga
11. Friska Viljor - Bravo
12. Babyshambles - Shotter´s Nation
13. Silverchair - Young Modern
14. Sondre Lerche - Phantom Punch

Eesti poole pealt võiksid minu lemmikud välja näha umbes nii:

1. Ans. Andur - Topeltvikerkaar
2. Vaiko Eplik ja Eliit - 2
3. Kogumik - Kohalik ja kohatu 2
4. Guruhark - Saepuru ja Giboaboa
5. Orelipoiss - Üheksakümmendüheksa
6. Kago - Kago
7. Chalice - Taevas ja perse
8. Muusika filmile "Jan Uuspõld läheb Tartusse"
9. Dahling - Dahling
10. Kogumik - Biitpiraadid 2

Ilmselt lisandub siia ka Mirabilia - Log In Eye, ent mul pole veel õnnestunud plaati kätte saada.

Ning mõned hästi toredad lood albumitelt, mis eelpool äramärkimist ei leidnud:

Deborah Harry - Two Times Blue
The Hoosiers - Worried About Ray
The Concretes - Oh, Boy
The Go Team - Patricia´s Moving Picture
The White Stripes - You Don´t Know What Love Is
Yoko Ono - Kiss, Kiss, Kiss
Paul McCartney - Ever Present Past
Klaxons - Golden Skans
Kaiser Chiefs - Ruby
Radiohead - House Of Cards
The Apples In Stereo - Energy
Bullfrog Brown - Blues For Masters

Orelipoiss "Üheksakümmendüheksa"

(Mortimer Snerd, 2007)

Ma arvan, et mul pole mitte kunagi varem õnnestunud ühe tunni ja mõne minuti jooksul ära kuulata algusest lõpuni 99 lugu. Ja pole üldse väsitav - huuled on mõnusalt muigel kogu aeg.

Mulle Orelipoiss meeldib. Meeldib juba sellest ajast peale, kui teda esimest korda Raplas ühel Claire´s Birthday kontserdil laulmas kuulsin. Lugu oli "Ladies Love Me". Suu ammuli.

Kesk-Eesti muusikaime "Kogutud teosed 1" võtab kokku mõne aasta jooksul sisse lauldud-mängitud laulukatked. (Mõned neist korralike tütarlaste jaoks üsna vulgaarsed.) Üks parema meloodjaga kui teine. Otse arvutisse mängitud kärisev kitarr ja kohati "üle peksev" hääl teeb Orelipoisist Jaan Pehki, kes ongi lihtne, siiras ja suure sisemaailmaga inimene.

Ja ehk polegi kaugel aeg, kui Jaan Pehk istub tõsise näoga (nagu plaadikaanel) laua taha ja hakkab kirjutama koorilaule. Tema mitmehäälsused on ju lihtsalt geniaalsed. Võibolla ühel ilusal päeval kannavad lugupeetud laulukoorid tema teoseid ette, rukililled juustes, laulukaare all.

Siit aga popkultuuriline lugu:

Orelipoiss - Orkut

Kuhu minna?

või

Alo-TV, mu arm

Stiilseim telekanal Alo-TV, mida on kahjuks näha vaid Tartus ja vist veidi ka selle lähiümbruses, vaatab täna ajalukku. Väsimatult 15 aastat Eesti roki-, popi- ja süldiklassikat edastanud telekanal on saanud iga muusikasõbra lahutamatuks kaaslaseks. Kasvõi siis, kui vaja lihtsalt kella kontrollida või öösel koju tulles... Noor Riho Sibul või Lauri Saatpalu.

Ühesõnaga täna kl 21 näidatakse Alo-TV päris esimest ehk siis avasaadet.

27. detsembril 1992 kell 21.00 läks eetrisse esimene ALO-TV 3 tunniline otsesaade. Saatejuhid olid Tiina Joosu ja Tarmo Jürisson. Avasaatest võtsid osa Ants Veetõusme, Juhan Peegel, Lembitu Kuuse, Juho Jälviste, Hando Sinisalu, Tõnis Mets, Enn Räpp, Erkki Kõlu, Valdo Jahilo, Janek Luts jpt. Kordame saadet täies mahus.

Tahmakassettide täitmine...

Kodu

On j6ulud. On kyll.

Istun hetkel t2iesti v66ra arvuti taga ega ole v6imeline t2pit2hti yles leidma. Siitpoolt muidugi vabandused. Aga sisu j22b samaks.

Kauneid j6ule!

Miniplaadifirma Seksound sai sel aastal hakkama j6ulusingliga, mida mul hea meel siin esitleda. Muusika, laul ja vast ka s6nad Rein Fuks ning Jaan Pehk:

Seksoundi Big Band "J6ul"

Kuula -

Veel Eesti muusikavideosid: Köök "Loskutovi Tippmark"

Häid jõule!

Jaani (Orelipoiss) näeb täna õhtul ka Tartu Genialistide klubis, kus ta esitleb oma sooloalbumit "Üheksakümmendüheksa". Algus kl 21, pilet 50.-

Artishok ruulib mitmel rindel

Kunstikriitika blogi Artishok on enda sõnul muutunud ahneks ning otsib uusi võimalusi sõna sekka öelda. Artishok hakkab laulma, pilli mängima ja rääkima.

Artishok toob turule uue leibeli - Artishok Records. Hakatakse tekitama ja avaldama helifaile, mille keskne tähelepanu on suunatud mõtteparkide ja loengute jäädvustamisele.

Avalöök on aga hoopis Riho Kall ja tema kogumik "Põlva 666".

Kuula ja vaata: artishok.blogspot.com

Shelton San ja video

Shelton San pole tükk aega esinenud. Aga nagu näikse, et 27. detsembril saab see Rockstarsis võimalikuks. Enne veel aga pilk suvisele Plink Plongile:

Shelton San "The Architect"

Dahling "Dahling"

(Tallinn Records, 2007)

Õhus on mentooli. Sellist värsket, klaari ja veidi karget. Hingan sügavalt sisse ning tunne on magusalt rahulik. 13 lugu jutti ja kui tarvis, siis paar korda sama palju veel.

Tartu ansambli debüütalbumil on kiiremaid ja rahulikemaid lugusid, mida iseloomustab meeldejääv meloodia, mõtisklevad sõnad ja korralikud arranźeeringud. Kõik on paigas nagu ühe puhta majapidamise köök, elu- ja magamistuba. Kuskil pole midagi juhuslikku ega kaduma läinud eset. On harmoonia, elurõõm ja kui vaja, siis ka kurbus.

Kvaliteetne ja raadiosõbralik britpop peaks sobima pea kõigile. Siin pole miskit, mis kriibiks keskmise inimese kõrva ning lugude vaheldusrikas ülesehitus nutikate kitarri- ja sündikäikudega pakub ka nõudlikumale kuulajale elamust. Ja see vokaal...

7 aastat tagasihoidlikult imekauneid pop-meloodiaid sepitsenud 5-liikmeline bänd seisab minu arvates nüüd uute väljakutsete ees. Live´idel hitiks mängitud lood nagu "Wild", "On Commercial Breaks", "Menthol" jne ootavad järge. Hüvastijätuhõnguline kaanepilt ehk vihjabki tõigale, et vanemale loomingule on aeg kriips alla tõmmata ja sukelduda pea ees uude olukorda. Igasse Eestimaa otsa ja loodetavasti ka kaugemale.

Myspace

Riia, Riia, Riia

Riia. 15. detsember 2007. On enam-vähem selge ja lõikavalt karge. Lund maas pole, kuid õhus on tunda talve, mis laiutab vaikselt Riia vanalinna uhkete juugendmajade fassaadidel. Lätlased ei oska tänavatele toodud jõulukuuski ehtida, mõtlen, kui näen järjekordset õudust: suured ümarad ja punased latakad on oma raskuse all painutanud õblukese puu oksad peaaegu vastu maad. Keskväljaku jõulupuu on kuidagi võõristav, külm ja futuristlik. Puust polegi suurt midagi järel. Selle ümber on tõmmatud tihedalt kilomeetrite viisi erksiniseid tulesid. Justkui ebamugav korsett tüseda naise kleidi all.

Meinstriim tänavatelt edasi liikudes Daugava poole jääb tee peale Arsenali kunstimuuseum, mille seinte vahel juhtus olema näitus palju lubava nimega "Candy Bomber". Ma küll esialgu kõhklen, kas minna kaema maalikunsti uusi tegijaid Lätis. Läksime siiski ja väga õigesti tegime. Keskmiselt ehk 25-aastaste kunstnike 2007. aastal valminud maalide temaatika ja stiil kõikusid fotorealismist naivismini välja. Üks mees, kes on minu mäletamist mööda tublisti üle 30, otsis kontakti oma lapsepõlvega ning oli valmis saanud päris mitmete väikeseformaadiliste maalidega. On kulunud lause ju, et mis kunst see on, lapski teeks paremini. No teate küll sellist üleolevat suhtumist. Aga selle venna kohta ütleksin ma seda tõesti siiralt, sest kui sa ikka joonistad multifilmiliku jänese ja ütled selle taga midagi sügavat olevat, pilt ise on elutu ja ideetu, maitsetu, värvitu, siis ma kardan, et näituse koostaja oli selle mehe puhul päris kõvasti puusse pannud.

Paar tänavat edasi, ületame raudtee ning meie ees laiub võimas Daugava. Ja näe, laev Vana Tallinn seisab seal. Jõe äärne on täis pikitud erinevaid väikseid vanu telliskivist maju. Ilmselt olid need kunagi olnud mingisugused sadama töökojad, mis nüüd on antud kultuuriinimeste kätte. Tulevikus pidavat sinna ehitatama suur moodsa kunsti muuseum.

Aga ühes graffitit täis majakeses tegutseb Dirty Deal Cafe, kus on kahe aasta jooksul toimunud hunnik elektroonilise muusika pidusid, kunstitudengite perfokaid ja muud põnevat. Kohvikust ja lavaruumist koosneva koha elu koordineerib kunstiline liikumine Andrejsala. Dirty Deal Cafe puhul pidavat olema suureks plussiks tema uudsus. Kui Depool on mingi halb maik küljes ja pidavat midagi mitte head olema ka Studentu Klubsi puhul, siis Dirty Deal Cafe on sellest praegu veel puhas. Go See Your Neighbour tuuri raames toimus seal laupäeval üks esimesi rock-kontserte. Alguses külmavõitu ruum sai aga hoopis teise hingamise, kui ruum täitus noorte inimestega.


Kohal oli ka Läti muusikakanal, kes poetas mulle pihku tikutoosi aadressiga, mida ma kahjuks ei suuda välja lugeda. Nad rääkisid, et lätlased imetlevad eestlasi julguse pärast, mida näitas välja meie valitsus pronksolluse teisaldamisel. Ja sõna "naba" tähendab ühte ja seda sama nii Eesti kui Läti keeles. Naba on neil seal ainuke alternatiivne raadiojaam. Selle leiab siit. Wedding Present olevat isegi seal käinud.

Mona De Bo oli sel õhtul vaimustav. Mul ei ole sõnu. Nad ise läksid nii hoogu, et peale paari lisalugu tuli Edgars lavalt maha ja värises üle kogu keha.

Ja The Rollstons. Nad pole pooltki nii mõjusad oma albumitel kui live´is. Hitivabrik, kindel käsi ja lohkudega naeratus. Ja juba ma tunnen neist puudust.

Internetita Soomes - The Rollstons

Soome on piisavalt suur, et sealt avastada kuhjaga põhjamaisele inimesele sobilikku muusikat. Soome on piisavalt lähedal, et sealset elu-olu oma käega katsuda. Nii palju või nii vähe, kui me seda soovime, sarnaneme oma põhjanaabritega väga paljus ning läbi universaalse keele (loe: muusika) suheldes kaovad piirid. Kui oskad ja tead neid kaotada. Või me siiski natuke ka erineme. Eriti kui lätlasi uskuda: "Soomlased on veeeelgi aeglasemad kui eestlased," armastavad nad tögada. Ja võib-olla ka seetõttu, et eestlased näiksid justkui rohkem üle lahe muusikaelust teadvat. Meil on internet.

The Rollstons alustas 2000. aastal Jyväskyläs. Kolmest üliõpilasest koosnev kitarr-trumm-klahvid-kooslus jõudis aasta möödudes materjalini, mis oli küps saama plaadiks. 2001. aastal anti välja päris esimene album, mis pressiti küll CD-R-ile, aga siiski esimene lapsuke nimega "Doing Time". Läks veel aastake ja The Rollstons sai juurde paar liiget (bass ja kitarr) ja uue plaadi "Earth Against World". Jyväskyläs oma trennisaalis proove tehes jäi ansambel kõrva Stupido Twinsi inimestele ning The Rollstons võis 2003. aasta suurte punaste tähtedega ansambli ajalookroonikasse raiuda: meie esimene "päris" plaat. "Our Grain Could Fill Your Stadium" koosneb kahe eelmise plaadi uuestisalvestatud valitud lugudest. Stupido Twins sellega ei piirdunud. Juba 2004. aasta augustis anti välja "Taping Trees". Päris tihe diskograafia. Ja keda see huvitab? Aga et olla põhjalik ja täpne, siis tuleb lisada, et käesoleva aasta kevadel tuli The Rollstonsil välja järjekordne plaat nimega "Song Folks", mille väljastajaks oli seekord Brunamosse If.

Praeguseks on ansambel oma õpingud ülikoolis seljatanud ja elavad rõõmsalt Tamperes. Kui poisid seitse aastat tagasi otsustasid võtta pillid kätte ja muusikat teha, siis nad avastasind, et kõik polegi nii lihtne nagu mõnes muusikavideos näiliselt paistab. Et teha muusikat, tuleb osata pilli mängida ja lugusid kirjutada. Teine võimalus on nimetada oma tehtavat "müra" uue stiilimääratlusega ja tunnistada end avangardiks. Nii hakkasidki noormehed tehtavat hüüdma regressiivseks rokiks. Praeguse momendini jõudmiseks on kulunud päris mitu head aastat ja poisid pillimängu kenasti selgeks saanud ja laulukirjutaminegi sujuma hakanud: lood on pikemad ja keerulisemad. Ainus asi, mis algusest kaasa sai võetud, on huumor. Milline see täpselt on, saab detsembri keskel selgeks, kui The Rollstons Eestis kolm ja Lätis ühe kontserdi annab.

The Rollstons on oma mõjutajatena üles täheldanud USA kollektiive, näiteks Pavement, Guided By Voices, Flaming Lips, Dinosaur Jr. ja Sebadoh. Mida aeg edasi liigub, seda lapsepõlve nihkub tagasi ka muusikamaitse, meenutused mõnusast 1980ndate aastate raadiopopist, nagu Big Country, Fine Young Cannibals ja The Cure, raputades piprana peale Lõuna-Aafrika kitarrimuusikat. Nende Myspace'i kontot külastades võib kuulda süntesaatori laiutamist.

Rääkides aga Rollstonsi tüüpidega üleüldisest muusika olukorrast Soomemaal läbi nende pilgu, leiavad nad, et Soome muusika on mitmel viisil polariseerunud. Neil on suured maailmanimed, näiteks Rasmus, Nightwish ja Him, mis muusikalises mõttes on väga tavapärased, etteaimatavad kui mitte isegi lausa igavad. Teisalt on Soomes väga palju kollektiive, kes laulavad emakeeles ja keda inimesed palavalt armastavad. Viimased kipuvad üldiselt olema raskemapoolsed rokkbändid, kelle juures suured plaadifirmad ei tee mingisugust järeleandmist ning suruvad nad koogivormi, mis letile jõudes oleks keskmisele maitsele ja ilumeelele kõige atraktiivsemad. Riskivaba ja järeleproovitud retsepti järgi koogi küpsetamise eesmärk on selle eest võimalikult paljude tarbijate raha saada.

Teisalt, nagu ka pisikesel määral Eestiski, leidub turul leibeleid, kelle eesmärk pole kasum, vaid puhas entusiasm. Nad annavad välja artiste, kes neile päriselt meeldivad ja keda nad soovivad toetada. Sellised on näiteks Fonal, If Society, Jukeboss, Ektro ja Verdura. Rollstons näeb just taolistes kooslustes tõeliselt suurt panust Soome muusikasse ja kultuuri. See muusika on tavaliselt eksperimentaalne, haarav, aga siiski meelelahutuslik. Rollstons nimetab nende arvamustmööda väga häid kooslusi omalt maalt: TV-resistori, Cosmobile, Risto, Sur-rur, Rättö ja Lehtisalo, Magyar Posse, Anssi 8000 & Hot Coke ja Sweatmaster. Samuti märgitakse ära vanad tegijad, nagu 22-Pistepirkko, Radiopuhelimet ja Shadowplay. Palju tuttavaid nimesid?

Kui jutt liigub Eesti muusika peale, siis poisid nii osavõtlikud polegi, tunnistades isegi, et teadmised meite maalt on väga lünklikud. Mainimist leiavad ansamblid J.M.K.E ja Röövel Ööbik. Loogiline ka, Stupido Twins need ju 1980ndate aastate lõpus reliisis. Samuti tuleb sellega seoses kõne alla ka üks shoegaze bänd, mida mängiti mõned korrad 1990ndatel aastatel ühes indie-roki raadiosaates, aga nimi ei tulnud meelde. Pia Fraus pakkusin. Võimalik, vastasid. "Ongi kõik?" küsisin. "Jah. See ongi kõik, mis praegu meenub. Mul pole kodus hetkel internetti, kuigi olen väga internetimeelne inimene. See on avardanud metsikult võimalusi kuidas teha, levitada ja avastada muusikat."

The Rollstons esineb tuuril Go See Your Neighbour koos Honey Power´i ja Mona De Bo'ga.

Myspace
Go See Your Neighbour Tour´i kodu

Dahling - ilusad inimesed ja ilus muusika

Dahling on imelik nimi. Oleks nagu Darling, aga ei ole. Esimest korda jäi see nimi mulle silma enam kui kuus aastat tagasi ühe poissmeheliku Tähtvere korteri külmkapilt. Olin just Tartusse kolinud ega teadnud siinsest elust midagi. "Mis see on," küsisin oma sõbrannalt, kes selles korteris tuba üüris. "Bänd. Selle klahvimängija elab siin,” teadis mu sõbranna rääkida.

Napp kuu läks mööda, kui ma Dahling´ut esimest korda laval nägin. Oli 10. oktoober ja aastaks 2001. Tollal minu absoluutne lemmik Claire´s Birthday esitles Sõbramajas teist stuudioalbumit "City Loves". Päris rokk kontsert oli, saal paksult inimesi täis ning mina lava ees. Soojendaja Dahling mõjus laval väga veenvalt, ausalt ja ennastunustavalt. 2007. aasta lõpusirgel ei ole ansambel neid omadusi kusagile kaotanud.

"Me alustasime proovidega 2000. aastal," ütleb bassimees Juhan Saharov - alati konkreetne, täpne ega armasta tühja loba. "Esimene kontsert toimus samal aastal Tartu Teatrilaboris."

Brit-pop on määratlus iseloomustamaks Tartu viisku poolt tehtavat muusikat.Oma suuremateks eeskujudekski peavad mehed just saareriigis tegutsevaid /tegutsenud bände. Näiteks Suede, Talk Talk, Longpigs ja Morrissey. "Laulukirjutamise koha pealt nimetaksin veel ära ansambli The Beatles. Arvatavasti lapsepõlvest saati mind enim mõjutanud bänd," sõnab laulukirjutaja ja solist Tanel Kuningas - uskumatult võimekas vokalist siinses kliimavöötmes.

Dahling on koos püsinud 7 aastat. Nendest on saanud Tartus väikestviisi legend. Nad ei esine tihti ning kui mõni live toimub, külastab seda terve hulk inimesi, kes pea kõiki laule peast teavad. Juhani arvates eksisteerib Dahling siiani eelkõige sõpruse tõttu ja armastusest sarnase muusika vastu. Tanel tõdeb, et neil on vedanud, sest kokku on sattunud väga õiged inimesed. "Olemuselt oleme küll üsna erinevad, aga uhke tunne on, et suudame midagi koos edukalt korda saata."

Uhkust tuntakse ka äsja välja tulnud debüütalbumi “Dahling” üle. Ei, nad ei salvestanud seda 7 aastat. Ei salvestanud ka 5 aastat vaid kõigest kuu. Lihtsalt erinevate kokkusattmuste või juhuste tõttu ei saadud nad oma muusikat varem plaadile. Ja ehk ongi lõpp-kokkuvõttes nii palju parem. Praegu on leitud sobiv plaadifirma, milleks on tuliuus leibel Tallinn Records, kes on veel nii uus, et pole kodulehtegi. Dahling on selle esimene ja hetkel ka ainuke artist. Tartust Tallinn Recordsi alla läinud viisik püüab nüüd viia oma muusikat uute kuulajateni.

2007. aasta on kaasa toonud hulganisti tavatuid samme maailma muusikaäris. Peamiseks märksõnaks on internet ning sellega seostub esmalt muidugi Radiohead, millest pole mõtet pikemalt rääkida. Eesti on end alati pidanud väga internetilembeliseks riigiks. Nagu armastatakse öelda, pakub internet meile lugematult palju võimalusi. Oska neid vaid kasutada. Dahling oskas. Esmakordselt Eesti muusikaajaloos esitleti albumit otseülekandes internetikeskkonnas. Loodi sild inimesteni erinevates Eestimaa nurkades ja miks mitte ka teisel pool maakera. Suurepärane mõte jõuda kuulajani, kes nii naljalt kontserdile ei satu või ei saa tulla.

Dahling ei jää siiski ainult internetti. Poodidest saadaval olevat albumit esitletakse ka traditsioonilisemal viisil esitluskontserditega Tartus, Tallinnas ja kolmel korral Lätiski.

Lätiga on Dahlingul head suhted. 2005. aastal osaleti BUME-s (Balti Uue Muusika Edetabel), mis just Lätis väga pop on. Parim kontsertelamus meenubki lõunanaabrite mailt. “See oli selle aasta oktoobris Liepajas. Laval oli väga hea tunne. Üleüldse tulevad kontserdid Lätis hästi välja,” räägib Juhan.

Kaua oodatud album sisaldab 13 lugu, mille hulgas loomingut algustaastatest (“On Commercial Breaks”) kui ka värsket materjali (“The Boy With Heaven In His Eyes”). “Paar lugu on kirjutatud siis, kui bändi veel ei eksisteerinud, näiteks “Still Beautiful”. Paljude algne iva on mitu aastat vana, aga selle aja jooksul on nad läbinud mitu noorenduskuuri,” räägib Tanel. “Üldiselt on need laulud noorte inimeste silmitsi seismisest maailma ilu ja julmusega. Armastusest ja selle lõppemisest, katsest selles kõiges ennast mitte ära kaotada. Neid emotsioone oleme üritanud valada sellisesse muusikasse, mida ise kauniks ja heaks peame. See on muusika armastusest, üksindusest, seksist ja valust”

Dahling esitleb oma plaati

14.12.2007 - Lutsu teatrimaja, Tartu
16.12.2007 - Raekoja plats, Tallinn
20.12.2007 - Von Krahli baar, Tallinn

Dahling on:

Tanel Kuningas - vokaal

Juhan Saharov - bass

Kaarlo Nõmmsalu - löökpillid

Siim Randveer - kitarr

Elmer Kohandi - klahvpillid

Esitlus netis nähtaval siin
www.myspace.com/dahlingband

Mona De Bo tuleb jälle!!!

Aeg on jõudnud nii kaugele, et varsti võtab tuurid üles Go See Your Neighbour Tour. Seda juba siis teist korda. Tänu esimesele korrale ning kontaktide tihenemisele sai siinne publik Mona De Bo suurepärasusest maitse suhu. Ja nad paluti sel suvel Plink Plongile. Peale seda olen nii mõnegi inimese suust kuulnud, et suutis duosse ära armuda. Selline oli ka minu esimene reaktsioon. Armumisest on nüüd aga saanud armastus.

Mis on Go See Your Neighbour Tour?

Mona De Bo solist-kitarrist Edgars Rubenis: Idee sai alguse 2006. aasta novembris, kui Mona De Bo ja Leedu kollektiiv Brainers Riias ühise live´i andsid. Kuna mõlemad bändid olid lainel tahaks-esineda-väljaspool-oma-küla, siis nõnda see mõte tekkiski. Esimeseks tuuriks kutsuti Eestit esindama Honey Power, otsiti esinemiskohad ning asi lükatigi käima. Kuue nädalaga anti kuus kontserti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Sel korral oleme asja püüdnud veidi tuunida ning programmi on lisandunud Läti lühifilmid. Samuti on üritusel valminud koduleht: http://goseetour.com.

Esimese raksuga ollakse Eestis ja minnakse Riiga. Kevadel lisandub kaks kontserti ka Soomes. Sel korral on Leedu asemel tuuritamas Soome ansambliga The Rollstons ja Eesti poole pealt ikka Honey Power.

13. dets Tarus G-klubis, 14. dets Valga Rokiklubis, 15. dets Riias Dirty Deal Cafe´s ja 16. dets Tallinna Juuksuris.

Hullumeelne detsember

Tallinnaski pole enam november, saatis mulle üks tuttav sõnumi. Tõsi. Käes on detsember. Lisaks sellele, et on paras aeg hakata mõtlema, mida sõpradele sussi sisse poetada, vajab koostamist plaan, kuidas jõuda kõikidele huvitavatele üritustele, mida käesolev kuu pakub. Neid kontserte, kuhu tahaks jõuda, on hirmus palju. Ja mõned, mis lihtsalt on.

Detsember toob Eestimaale palju nn suuri artiste:

Rahumeelse jõulukuu juhatab sisse nn õudusrokkar Alice Cooper isiklikult, kes esineb "hubases" Saku Suurhallis täna, 2. setsembril. Et asi väga koletuks kätte ei läheks, on mees kaasa võtnud veidi leebema ansambli Foreigner´i, kelle lood "Urgent" ja "I Want To Know What Love Is" võiksid leevendust pakkuma keskealisetele naisterahvastele. Alice Cooper pole aga ainus karm mees detsembris. 22. detsembril esineb samal laval Marilyn Manson, kes Cooperi sõnul on teda jultunult kopeerinud.

5. detsembril on juba ma-ei-tea-mitmendat-korda taas siinmail ehk Tallinna näituste messikeskuses Bryan Adams. Mõned aastad tagasi lubas Jüri Homenja, et ta on küllaltki varsti sama kuulus nagu kähedahäälne Kanada ballaadimeister. Pole kuulda olnud, et superhiti "Klaver" autor kusagil suurejoonelist live´i andmas on, aga... Saatest "Haara mikker" piisab.

Järgmisel päeval (6.detsember) esineb Saku Suurhallis Joe Cocker, kes toob kaasa oma pika karjääri hittlood.

21. detsembril tuleb Alphaville´i sõpradel jalge alla võtta teekond Linnahalli. Hitisadu lubavad nemadki, sest ürituse nimi on "The Best of Tour".

Samal päeval saab alguse ka traditsiooniline 2-päevane Green Christmas 2007 Rakvere spordihallis. Sel aastal saab ürituse raames ära näha nii mõnegi suurnime. Näiteks esinevad seal Liquido, Paradise Lost ja hulk kodumaiseid kollektiive nagu Ultima Thule ja maailma vallutuslike mõtetega House of Games.

Kodu

21. detsembril esineb ka just äsja albumi ilmutanud John Maus Ameerikamaalt. Tema muusikat saab kuulata Kultuuritehases, Tallinnas. Mees on teinud koostööd näiteks Ariel Pink´iga ning Animal Collective´i seltskonnaga.

Myspace

Detsember on täis tikitud väiksemaidki tähti, kes tõenäoliselt siiski palju suurema elamuse pakuvad, kui nii mõnedki suurelt välja reklaamitud "surnud artistid":

Kindlasti tuleb ära käia kohtamisel Eesti rokiajalooga. 12. detsembril klubis Rockstarz annavad esitluskontserdi Jim Arrow & Anachrones, Shower ja Nice Try. Kellel Imre Orro vinüül sirgeks kuulatud, saavad selle soetada CD-l. Nõnda ka muidugi Shower´i ja Nice Try´i muusikat. Detsembri kuu kõige parem uudis.

Tegelikult on neid plaate päris kõvasti, mis just nüüd ilmavalgust näevad. Näiteks ansambel Dahling tuleb internetist reaalsusesse ja esitleb oma debüüti "Dahling" lisaks kolmele Läti kontserdile ka Eestis: 14. dets Tartus, 16. dets Tallinna Raekoja platsil ja 20. dets von Krahlis.

Esitletakse ka singleid. Folk-rokk orkester Diskreetse Mango Trio annab aimu, millega nad hetkel stuudios tegelevad ning 13. detsembril on võimalik von Krahlis kuulda nende uut materjali ja soetada singel "Hea mees", kust leiab ka Plastic Whore´i (Chopper) remixi. Külaliseks Svjata Vatra.

Korraks pilk Tartusse:

13. detsembril saab alguse ka Go See Your Neighbour Tour. Selle sama tuuri raames, sai möödunud aastal Eesti publikule tutvustatud geniaalsemat Läti bändi Mona De Bo´d, kes sel aastal kutsuti Plink Plongile ning kustumatu mulje jättis. Nüüd on Mona De Bo tagasi ning annab koos sõprusbändi Honey Power´iga korralikus koguses live´e: 13. dets Tarus G-klubis, 14. dets Valga Rokiklubis, 15. dets Riias (ühes suures kohas) ja 16. dets Tallinna Juuksuris. Põhja poolt on naabreid esindama palutud sünt-pop bänd The Rollstons (nendest kirjutan varsti pikemalt.)

Kodu

13. detsembril toimub ka Indieshit. Sel korral siis neljapäevasel päeval, live-esinejaks ÖÄKK. Sel juhul tasub enne käia Genialistide klubis naabreid kuulamas ja siis Maailma tantsupeole.

13. detsembril on Tartus veelgi muusikat. Bluesitrio Bullfrog Brown esitleb Eestimaal esmakordselt oma EP "Tundra". Seda Trehvis.

6. detsemril Tallinnas ja 8. Tartus saab kuulata kihvti nimega ühendust The Dildos (Rainer Jancis ja Konrad Wild).

14. detsembril toimub sünnipäevahõnguline Diletantide Avangard. Juba 10. korda ja Kultuuritehases Polymer. Üritus on alati silma paistnud meeletult suure esinejate nimekirjaga. Nii ka sel korral. Siinkohal tekib jälle kiusatus öelda, et seal ma ei tahaks kindlasti olla helimees. On juhtunud ka seda, et ajakava nihkub konkreetselt nii palju, et esinejad praktiliselt esineda ei saagi. Loodetavasti läheb seekord kõik plaanipäraselt. Uksed avatakse kl 19 ja torti pidavat ka saama. Esinevad näiteks: Eliit, Stella, Luarvik Luarvik, Kurjam, Ultramelanhool jne ning trobikond DJ-d.

Kodu

Üritusi on kindlasti veel ja veel ja veel. Aga ma enam ei jaksa. Hullumeelne detsember ehk mida võtta, mida jätta?

Aga lõpetuseks veidikene kuulamiseks muusikat Lätist. Eile soojendasid nad Wedding Present´it Riias: ansambel SatellitesLV